Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kui <konj, adv>
1. võrdlustes äbku, kui
♦ Näitelaused:
Kalurid püüdsid rohkem kilusid kui silke. Kalāmīʼed vejīzt jemīņ brēțliži äbku sīļkidi
♦ Fraasid ja väljendid:
laulab kui lind – lōlab kui lind
2. tingimust väljendava kõrvallause alguses aʼž, ku
♦ Näitelaused:
Kui ma saan, siis ma toon. Aʼž ma sǭb, siʼz ma tūob.
Ma tulen siis, kui sa oled kodus. Ma tulāb siz, ku sa līd kuoʼnnõ.
3. adv ku
♦ Fraasid ja väljendid:
kui palju – ku pǟgiņ;
kui kaua – ku kōgiņ

kuni <konj, prep>
1. sōņõ, sōņi
♦ Fraasid ja väljendid:
kuni hommikuni – ūomõgt sǭņõ
2. kuņtš, koņtš
♦ Näitelaused:
Tuleb rääkida, kuni ta on veel siin. Lǟʼb rõkāndõ, kuņtš ta uʼm veʼl täsā.

kuri <adj> kõʼzzi, bǭʼrgõ, äʼb|jõvā, tiʼg
♦ Näitelaused:
Kuri käsi – kes kohe paneb nagu pläuh. Kõʼzzi keʼž, kis tuļīnõst panāb neʼi ku šläukt.
Ta nagu sülitab tuld, nii kuri. Ta neʼi ku tūlda sīlgõb, neʼi kõʼzzi.
Inimene on kuri nagu hunt. Rištīng uʼm kõʼzzi neʼi ku suʼž.
Ta vaatas minu peale kurjade silmadega. Ta vaņtliz miʼn pǟlõ kõʼzzizt sīlmadõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuri koer – kõʼzzi piʼņ;
kuri vaim – äʼbjõvā vaim

kus <adv> kus
♦ Näitelaused:
Kus sa olid? Kus sa vȯʼļd?
♦ Fraasid ja väljendid:
ükskõik kus – ikštäuž kus

kust <adv> kustõ, kust
♦ Näitelaused:
Kust sa tulid? Kustõ sa tuʼļd?

käsi <s>
1. keʼž
♦ Näitelaused:
Teine on tema käe all, ta võttis oma käe alla. Tuoi uʼm täʼm käʼd allõ, ta võtīz eņtš käʼd alā.
Ta on käte-jalgadega selle vastu. Ta uʼm kädūd-jālgadõks sīen vastõ.
Ta hoiab seda enese käes oma viimase otsani. Ta pidāb sīe eņtš käʼdsõ eņtš perīz tutkām sǭņõ.
Ma sain selle neiu enese kätte. Ma sai sīe neitst eņtš käʼddõ.
Ma sain raamatu kätte. Ma sai rǭntõ käʼddõ.
Ta murrab oma käsi, ta on vihane. Ta mūrdab eņtš keʼžži, ta uʼm kõʼzzi.
See on tema kätetöö. Se uʼm täʼm käʼd tīe.
Ma palun ta kätt – kui ma tahan teda naiseks. Ma pǭlab täʼm kätā – ku ma tǭʼb tǟnda nāizõks.
Ära tõsta oma kätt tema vastu, siis ei lähe hästi! Alā nustā eņtš kätā täʼm vastõ, siʼz äʼb lī jõvīst!
Ära tõsta tema pärast kätt! Alā nustā eņtš kätā täʼm pierāst!
Ta kannab mind kätel heast meelest. Ta kāndab mīnda kädūd pǟl jõvāst mīelstõ.
Ta elab oma käe peal, enese jaoks. Ta jelāb eņtš käʼd pǟl, eņtš pierāstõ.
See on mulle käe järgi, selline töö, mis edeneb. Se uʼm miʼn käʼd pieʼrrõ, seļļi tīe, mis lǟʼb.
Kõikidele ei olnud hobune käepärast. Amādõn iʼz ūo iʼbbi käʼd pierāst.
Käsi on tal küll kõva – kui paneb, siis on silmad väljas. Keʼž täʼmmõn uʼm kil vizā – ku panāb, siʼz attõ sīlmad ullõ.
Ta on mu käe all siis, kui mina olen see teadja – kuidas ma käsin, nii ta teeb. Ta uʼm miʼn käʼd allõ siʼz, ku minā uʼm se tīedaji – kui ma panāb, neʼi ta tīʼeb.
Ära pane oma kätt teise tasku! – kui tahad salaja võtta. Alā paʼn eņtš käʼd tuoiz kabātõ! – ku tǭʼd saʼlliz võttõ.
Pane käed kokku, peab jumalat paluma! Paʼn kädūd kuʼbbõ, uʼm jumālt pǭlamõst!
Ta pani käed tema külge – siis ta peab teda heaks. Ta paʼņ kädūd täʼm kilgõ – siʼz ta jõvāks tǟnda pidāb.
Pane käed kõrvale! Paʼn kädūd kilgõ!
Käed sügelevad – siis tahan teisele lüüa. Kädūd sõʼvlõbõd – siʼz ma tǭʼb tuoizõn raʼbbõ.
Mu kaed on nagu kinni seotud. Miʼn kädūd at neʼi ku viʼzzõ siʼdtõd.
Ma hoian sind käest kinni. Ma pidāb sīnda käʼdstõ vizās.
Nad tulid käsikäes. Ne tuʼļtõ, kädūd īʼdskuʼbsõ.
Ta on mu parem käsi. Ta uʼm miʼn jõvā keʼž.
Käsi ei kuula sõna. Keʼž äʼb kūl.
Käsi ei luba töötada. Keʼž äʼb vēļ jeʼllõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
parem käsi – jõvā keʼž;
vasak käsi – kurā keʼž;
õnnelik käsi – vȯndzi keʼž;
käeulatuses – käʼd tutkāmõs;
käed külge panna – kädūd jūʼrõ pānda;
käed kokku või risti panna – kädūd kuʼbbõ pānda;
kätt tõsta – kätā nustõ;
kindaid kätte panna – kīndidi käʼddõ pānda;
käega lüüa – käʼdkõks eitõ;
käsi külge panna – keʼžži jūʼrõ pānda;
käsi laotada – keʼžži laʼgtõ;
käsi puhtaks pesta – keʼžži pūʼdõks pieʼzzõ;
käsi rüpes hoida – keʼžži piʼddõ ripsõ;
enese käes pidada ~ enese valduses pidada – eņtš käʼds piʼddõ;
tagantkätt – iʼļ käʼd
2. pūol
♦ Fraasid ja väljendid:
parem pool – jõvā pūol;
vasem pool – kurā pūol

musi <s> mužīņ
♦ Näitelaused:
Anna mulle üks musi. Ānda miʼnnõn ikš mužīņ.