Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

arvutada <v>
1. arrõ
♦ Näitelaused:
Raha ta tundis hästi ja oskas seda lugeda ja arvutada. Rǭʼdõ ta tūndiz jõvīst ja mūoštiz siedā luʼggõ ja arrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kulude üle arvet pidada – tagān arrõ iļ kulūd;
andmist ja võtmist arvestades – tagān arrõs iʼļ āndamiz ja võtāmiz
2. rēkõ
♦ Näitelaused:
Mina ei mõistnud arvutada. Minā iʼz mūošta rēkõ.
Inimene arvestab mingeid asju: kui palju seda, kui palju seda. Rištīng rēkõb mingiži aʼžḑi: kuʼi jeʼn uʼm siedā, kuʼi jeʼn siedā.
Selline lagastaja, kes lagastab kogu oma elamise ära, kes midagi ei arvesta. Seļļi plindõrmaņ, kis plīndartõb eņtš jelāmiz jarā, kis midāgõst äʼb rēk.
♦ Fraasid ja väljendid:
arvutada protsente – rēkõ protsentidi

joodik <s> jūoji
♦ Näitelaused:
Joodikul kunagi ei jätku raha. Jūojizõn kunāid äʼb täut rǭʼdõ.
Tema mees jäi joodikuks Täʼm mīez ei jūojizõks.

jätkuda <v>
1. kesta jatkõ
♦ Näitelaused:
See jutt jätkub veel. Se nīž veʼl jatkūb.
2. piisata, jaguda tīekõ
♦ Näitelaused:
Raha võib hoida, et seda kauem jätkuks. Rǭʼdõ võib toupõ, laʼz ta jo kōgiņ tīekõg.

kesta <v> tīekõ
♦ Näitelaused:
Raha võib hoida, et see kauem kestaks. Rǭʼdõ võib toupõ, laʼz ta jo kōgiņ tīekõg.

kokku hoida <v> säästa ārmakstõ, skūoņõ, toupõ
♦ Näitelaused:
Ta hoiab raha kokku. Ta ārmakstõb rǭʼdõ.
Raha peab kokku hoidma. Rǭʼdõ uʼm ārmakstõmõst.

kulutada <v>
1. kuʼltõ, tērõ
♦ Näitelaused:
Nöör kulutab puud. Šnūor kuʼltõb pūdõ.
Palju raha kulutati ära. Pǟgiņ rǭʼdõ tēriz jarā.
Ära kuluta! Alā tēr!
♦ Fraasid ja väljendid:
aega kulutada – aʼigõ kuʼltõ;
jalatseid kulutada – kengmidi kuʼltõ;
raha kulutada – rǭʼdõ kuʼltõ;
ära kulutada – ulzõ kuʼltõ;
kulutatud aeg – tērdõt āiga
2. aega vībtõ

laenata <v>
1. laenu anda līenõ, täpīkšõ, täppõ
♦ Näitelaused:
Laenad talle raha. Līenõd täʼmmõn rǭʼdõ.
Ma laenan ainult talle. Ma täʼmmõn täpūb set.
2. laenu võtta līenõ, täpīņtõ
♦ Näitelaused:
Ta laenas minu käest, ta võttis tagasiandmise peale. Ta līeniz miʼn käʼdstõ, ta võtīz tāʼgiž andtõb pǟlõ.

lahti <adv> vāldiņ, vāldiž
♦ Näitelaused:
Uks läheb lahti. Ukš lǟʼb vāldiņ.
Nüüd läks tüli jälle lahti. Ni lekš rīḑlõmi vāldiņ tegīž.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭʼstõ vāldiņ.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiņ.
Ta teeb mulle väravad lahti. Ta tīeb miʼnnõn vǟrõd vāldiņ.
Ta ei tee oma kätt lahti: ei taha raha anda. Ta äʼb tīʼe eņtš käʼd vāldiņ: äʼb tǭʼ rǭʼdõ andõ.
See üks ots oli lahti. Se ikš tutkām vȯʼļ vāldiž.
Sīkrõgi külas on palju lahtist liiva. Sīkrõg kilās uʼm pǟgiņ vāldiž jȭgța.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiž.
♦ Fraasid ja väljendid:
lahti lõigata – vāldiņ īʼedõ;
lahti keerata – vāldiņ kīerõ;
lahti lasta, vabaks lasta – vāldiņ laskõ;
lahti liguneda – vāldiņ liʼggõ;
lahti minna – vāldiņ lǟʼdõ;
lahti päästa – vāldiņ pästõ;
lahti saada – vāldiņ sǭdõ;
lahti teha – vāldiņ tīʼedõ;
lahti olla – vāldiž vȱlda

maksta <v>
1. maksõ
♦ Näitelaused:
Ma maksan talle rahas. Ma maksāb täʼmmõn rǭʼkõks.
Peremees maksis mulle ühe rubla. Perīmīez maksīz miʼnnõn ikš rubīļ.
Ta maksis kalade eest rukistega. Ta maksīz kalād jeʼdstõ riʼggõdõks.
Ta on ise oma taskust maksnud. Ta uʼm īʼž eņtš kabātstõ maksõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
tagasi maksta – tāʼgiž maksõ
2. kehtima maksõ
♦ Näitelaused:
Praegu maksab vene raha. Paldītõn maksāb krīʼevõ rǭʼ.
3. mingi hinnaga olema maksõ
♦ Näitelaused:
See asi maksab palju raha. Se ažā maksāb pǟgiņ rǭʼdõ.
Leib maksis mulle ühe euro. Lēba maksīz miʼnnõn ikš eiro.
Ma tahan saada, maksku mis maksab. Ma tǭʼb sǭdõ, laʼz maksāg mis maksõs.

palju <adv>
1. jennõ
♦ Näitelaused:
Neid oli nii palju, et hirmus. Nēḑi vȯʼļ neʼi jeʼnnõ, ku irmõz.
Mul on raha nii palju, et kõliseb. Miʼnnõn uʼm rǭʼdõ neʼi jeʼnnõ, ku skaņūb.
2. pǟgiņ
♦ Näitelaused:
Kui palju? Kuʼi pǟgiņ?
Liiga palju. Pa jeʼnnõks pǟgiņ.

pank <s> bank
♦ Näitelaused:
Raha ka võib korjata, las pank sööb ära, ise vilista! Rǭʼdõ ka võib kuoŗŗõ, laʼz bank sīeg jarā, īʼž sviļp!
Ma panin raha panka protsendi peale. Ma paʼņ rǭʼ bankõ protsentõd pǟlõ.
Ta oli võtnud pangast raha. Ta vȯʼļ võttõn bankstõ rǭʼdõ.
Ma võtsin oma raha pangast välja. Ma võtīz eņtš rǭʼ bankstõ ulzõ.

piisata <v> täudõ, täutõ
♦ Näitelaused:
Tal ei piisa raha. Täʼmmõn äʼb täud rǭʼdõ.
Ei piisa mõistust, ei piisa raha. Äʼb täut mīeldõ, äʼb täut rǭʼdõ.
Ei piisa! Äʼb täud käʼddõ!
Piisab! Täudõb!

post2 <s> pošt
♦ Näitelaused:
Ära saada mulle raha posti teel. Alā sǭt miʼnnõn rǭʼdõ piʼds poštõ.

protsent <s> protsent
♦ Näitelaused:
Freiberg laenas raha teistele protsentide peale. Freiberg täpīņțiz rǭʼdõ muntõn protsentõd pǟlõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
arvutada võla pealt protsente – rēkõ iʼļ vȭlga protsentidi

punane <adj> puʼnni
♦ Näitelaused:
Punane kukk on katusel. Puʼnni kik uʼm katūks pǟl.
Rauda sa paned tulle ja ajad punaseks. Roudõ sa panād tuʼllõ ja ajād punīzõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
Punane Rist – Puʼnni Rišt;
punane lehm – puʼnni nīʼem;
punaseks ajada – punīzõks aʼjjõ;
punaseks kuumutada – punīzõks kittõ;
punaseks värvida – punīzõks rǭviņtõ;
punaseks teha – punīzõks tīʼedõ

raha <s> rǭʼ
♦ Näitelaused:
Raha sulab sõrmede vahel. Rǭʼ sulūb sūormõd vaʼisõ.
Raha eest ka kurat tantsib. Rǭʼ jeʼdst kuŗē ka dāntšõb.
Minu ema kah hoidis suka sees raha. Miʼn jemā ka pidīz sukā sizāl rǭʼ.
Ta andis raha mulle peo peale. Ta āndiz rǭʼ miʼnnõn piʼvvõ.
Sa tahad selle raha enesele hauda viia. Sa tǭʼd sīe rǭʼ eņtšõn kalmõ vīdõ.
Suurustlemine raha ei maksa. Sūrslimi rǭʼdõ äʼb maksā.
Õnn oleks olnud käes, ainult raha puudus. Vȯņ vȯlks vȯnd käʼdsõ, set pūtiz rǭʼdõ.
Rahal ei või peal magada. Rǭʼn äʼbvõi pǟlõ maʼggõ.
Jaan jääb rahata. Jǭņ īeb bäs rǭʼtõ.
Ta tegi oma härja rahaks. Ta teʼi eņtš ǟrga rǭʼkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
peenraha – pīenti rǭʼ;
ränk raha – smagā rǭ;
suur raha – sūr rǭ;
annetada raha – rǭʼdõ eitõ;
raha lüüa – rǭʼdõ taʼggõ;
raha läbi lüüa – rǭʼdõ jarā plīțõ;
rahaks teha – rǭʼkõks tīʼedõ;
raha nagu vett – rǭʼdõ neʼiku vietā

raud <s> rōda
♦ Näitelaused:
Tao rauda, kuni see on kuum. Tagā roudõ, koņtš se uʼm kūmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
päev läbi raud tules – pǟva leʼbbõ rōda tuʼlsõ;
rauda taguda – roudõ taʼggõ

riisuda <v>
1. rehitseda rejīkšõ, raibõ
2. röövida loupõ, rībõ, rīštõ
♦ Näitelaused:
Ta röövis minult pettusega raha. Ta loupiz miʼn käʼdstõ pietūksõks rǭʼdõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
paljaks röövida – paļļõks loupõ
3. kihti kokku koguda ja seda kõrvaldada rīžõ
♦ Näitelaused:
Piima riisutakse, riisutakse koor pealt ära, kui tuleb riisuda lusikaga. Semḑi rīžõb, rīžõb iʼļdžēmḑa pǟldõst jarā, ku uʼm rīžõmõst kǭjkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
koort riisuda – iʼļdžemḑi rīžõ;
rasva riisuda – raʼzzõ rīžõ;
raha koku riisuda – rǭʼdõ kuʼbbõ rīžõ

rooste <s> rǭv, rūost, rūʼš
♦ Näitelaused:
Ojad ja kraavid on roostet täis. Ūrgad ja grǭvõd at rǭvõ tǟdõd.
Seda ei riku koi ega rooste. Siedā äʼb rik kuoi, äʼb ka rūost.
Rooste sööb rauda. Rūost sīeb roudõ.

röövida <v> loupõ, lōpõ, rēviļtõ
♦ Näitelaused:
Ta röövis minult pettusega raha. Ta loupiz miʼn käʼdstõ pietūksõks rǭʼdõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
paljaks röövida – paļļõks loupõ

sepp <s> kaļāj, siepā
♦ Näitelaused:
Sepp taob rauda, rauast taob asju. Kaļāj tagāb roudõ, rōdast tagāb aʼžḑi.

sulatada <v> sulātõ
♦ Fraasid ja väljendid:
ära sulatada – jarā sulātõ;
rasva sulatada – raʼzzõ sulātõ;
rauda sulatada – roudõ sulātõ

säästa <v>
1. ārmakstõ, skūoņõ, toupõ
♦ Näitelaused:
Ta säästab raha. Ta ārmakstõb rǭʼdõ.
Raha peab säästma. Rǭʼdõ uʼm ārmakstõmõst.
Mul on hea suutäis, ma säästan seda oma laste jaoks. Miʼn uʼm jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst.
♦ Fraasid ja väljendid:
ennast säästa – ēņtšta skūoņõ
2. hoida vȯidõ
♦ Näitelaused:
Säästa oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!

vahetada <v> vaʼidõ
♦ Näitelaused:
Vahetatakse üksteisega mingi asi välja. Vaʼidõb īʼdtuoizkõks mingi ažā ulzõ.
Ma vahetan oma hobuse sinu lehma vastu välja. Ma vaʼidõb eņtš ibīz ulzõ siʼn nīʼemõ vastõ.
Sa olevat vahetanud naist. Sa vȯļļi vaʼidõn nāizta.
♦ Fraasid ja väljendid:
raha vahetada – rǭʼdõ vaʼidõ;
tagasi vahetada – tāʼgiž vaʼidõ;
välja vahetada – ulzõ vaʼidõ;
ära vahetada – jarā vaʼidõ