Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

maksta <v>
1. maksõ
♦ Näitelaused:
Ma maksan talle rahas. Ma maksāb täʼmmõn rǭʼkõks.
Peremees maksis mulle ühe rubla. Perīmīez maksīz miʼnnõn ikš rubīļ.
Ta maksis kalade eest rukistega. Ta maksīz kalād jeʼdstõ riʼggõdõks.
Ta on ise oma taskust maksnud. Ta uʼm īʼž eņtš kabātstõ maksõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
tagasi maksta – tāʼgiž maksõ
2. kehtima maksõ
♦ Näitelaused:
Praegu maksab vene raha. Paldītõn maksāb krīʼevõ rǭʼ.
3. mingi hinnaga olema maksõ
♦ Näitelaused:
See asi maksab palju raha. Se ažā maksāb pǟgiņ rǭʼdõ.
Leib maksis mulle ühe euro. Lēba maksīz miʼnnõn ikš eiro.
Ma tahan saada, maksku mis maksab. Ma tǭʼb sǭdõ, laʼz maksāg mis maksõs.

raha <s> rǭʼ
♦ Näitelaused:
Raha sulab sõrmede vahel. Rǭʼ sulūb sūormõd vaʼisõ.
Raha eest ka kurat tantsib. Rǭʼ jeʼdst kuŗē ka dāntšõb.
Minu ema kah hoidis suka sees raha. Miʼn jemā ka pidīz sukā sizāl rǭʼ.
Ta andis raha mulle peo peale. Ta āndiz rǭʼ miʼnnõn piʼvvõ.
Sa tahad selle raha enesele hauda viia. Sa tǭʼd sīe rǭʼ eņtšõn kalmõ vīdõ.
Suurustlemine raha ei maksa. Sūrslimi rǭʼdõ äʼb maksā.
Õnn oleks olnud käes, ainult raha puudus. Vȯņ vȯlks vȯnd käʼdsõ, set pūtiz rǭʼdõ.
Rahal ei või peal magada. Rǭʼn äʼbvõi pǟlõ maʼggõ.
Jaan jääb rahata. Jǭņ īeb bäs rǭʼtõ.
Ta tegi oma härja rahaks. Ta teʼi eņtš ǟrga rǭʼkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
peenraha – pīenti rǭʼ;
ränk raha – smagā rǭ;
suur raha – sūr rǭ;
annetada raha – rǭʼdõ eitõ;
raha lüüa – rǭʼdõ taʼggõ;
raha läbi lüüa – rǭʼdõ jarā plīțõ;
rahaks teha – rǭʼkõks tīʼedõ;
raha nagu vett – rǭʼdõ neʼiku vietā

tasuda <v> maksõ
♦ Näitelaused:
Ma tasun talle rahaga. Ma maksāb täʼmmõn rǭʼkõks.