Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kala <s> kalā
♦ Näitelaused:
Ta elab nagu kala vees. Ta jelāb nemē kalā vieʼd sizāl.
Kala enam ei ole. Kaʼllõ jemīņ äʼb ūo.
Soolast kala saab ainult talvel. Sūolizt kaʼllõ sǭb set tallõ.
Täna on vähe kalu. Tämpõ uʼm veitõ kaʼļḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
kala püüda – kaʼļḑi veʼjjõ

liha <s>
1. vȯzā
♦ Fraasid ja väljendid:
rasvane liha – līʼebi vȯzā;
loomaliha, lehmaliha – nīʼemõ vȯzā;
tailiha – puʼnni vȯzā;
soolaliha – sūoli vȯzā;
värske liha – priš vȯzā;
sealiha – sigā vȯzā;
lihaviilud – vȯzā škēʼlõd
2. ihu lejā
♦ Näitelaused:
Vaim on küll valmis, aga liha on nõder. Vaim kil uʼm vaļmõz, bet lejā uʼm nõʼddõr.
Peab ootama, kui ta kasvatab liha oma luudele, siis on inimese nägu. Uʼm vȯʼdlõmõst, ku ta kazātõb lejā eņtš lūd pǟlõ, siʼz uʼm rištīng nägū.

tõmmata <v>
1. tõmbõ
♦ Näitelaused:
Ta on tõmmatav ja lükatav. Ta uʼm tõmbdõb un liktõb.
Ta läheb ja tõmbab ta maha. Ta lǟʼb ja tȭmbõb täʼm mǭʼzõ.
Vesi tõmbab välja selle soolase. Veʼž tȭmbõb ulzõ sīe sūoliz.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles tõmmata – iʼlzõ tõmbõ;
ära tõmmata – jarā tõmbõ;
kokku tõmmata – kuʼbbõ tõmbõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ tõmbõ;
välja tõmmata – ulzõ tõmbõ;
kinni tõmmata – viʼzzõ tõmbõ;
köit tõmmata – kīeta tõmbõ
2. moʼutšõ
♦ Näitelaused:
Tõmbab kinda kätte, suka jalga, kübara pähe, püksid jalga, kinga jalga. Moʼutšõb kindõ käʼddõ, sukā jalgõ, kibār pǟʼzõ, bikšõd jalgõ, kǟnga jalgõ.
3. tõmbõ
♦ Näitelaused:
Ta ahnitseb kõike, mis saab kätte. Ta tȭmbõb aʼmmõ, mis sǭb käʼddõ.
Mõnd asja ta ahnitseb kähku. Mingizt aʼžžõ ta tȭmbõb aššõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
varandust tõmmata – viļļõ tõmbõ
4. vieʼddõ
♦ Fraasid ja väljendid:
külge tõmmata – jūʼrõ vieʼddõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ vieʼddõ;
[liigest] paigale panna – siʼzzõl vieʼddõ;
välja vedada – ulzõ vieʼddõ;
välja venitada – ulzõ vieʼddõ
5. vieʼddõ
♦ Näitelaused:
Tõmba aerudega nii pikkamööda. Viedā airõdõks neʼi vienāgõld.
Ahi ei tõmba. Ǭʼj äʼb viedā.
Tuul tõmbab, tuleb iil. Tūļ viedāb, tulāb īļing