Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

Eessõna / E’ḑḑisõnā@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

armee <s> armij
♦ Näitelaused:
Meil on tugev armee. Mäʼddõn uʼm veʼggi armij.

häll <s> äl
♦ Näitelaused:
Meil oli laudadest neljakandiline häll tehtud. Mäʼddõn vȯʼļ dēļist nēļakaņțlimi äl tīʼedõd.
Kahest kohast oli häll lae külge kinni pandud. Kǭʼdst kūožõst äl vȯʼļ laʼggõd jūʼr viʼzzõ paʼndõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
lapse hälllaps äl

komme <s> irdõks, sǟdõm
♦ Näitelaused:
Meil on niisugused kombed. Mäʼddõn at seļļizt irdõkst.

kõne <s> rõk
♦ Näitelaused:
Millest on jutt? Missõst uʼm rõk?
See jutt jäi meil nii katki. Se rõk neʼi mäʼddõn ei kațki.
Jutt ei ole selge, nagu pooltoores. Rõk äʼb ūo sieldõ, neʼiku pūoltūorõz.
Jutt enam ei lähe nii nagu vaja. Rõk jenīm äʼb lǟʼ neʼi, kui vajāg.
Jutu taga on suur mure. Rõk tagān uʼm sūŗ muʼr.
♦ Fraasid ja väljendid:
kõnet pidadarõkkõ piddõ;
lapsejuttlaps rõk;
patujuttpatli rõk;
selge juttsieldi rõk;
segane juttmǟʼdõn rõk;
sellest pole juttusīest äʼb ūo rõkkõ

käia <v>
1. kǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Laps hakkab käima Läpš īrgõb kǟʼdõ
Ta käis meil. Ta keʼi mäʼd jūs.
Ta käib käest kätte: üks sind hellitab, teine hellitab. Ta kǟʼb käʼdstõ käʼddõ: ikš sīnda mīļiņțõb, tuoi mīļiņțõb.
Ta käib nagu kell, kunagi ei jää paigale. Ta kǟʼb neʼi ku kīela, äʼb kunāgõst īe paikõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
käia vaikselt [~ kui sukis]kǟʼdõ kui sukādõks;
käima pannakǟʼmõ pānda;
külas käiakilās kǟʼdõ;
mööda köit käiapiʼds kīeta kǟʼdõ;
koolis käiaskūolsõ kǟʼdõ;
järgneda, järel käiatagān kǟʼdõ
2. lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Käi minema! Li jeʼdspēʼḑõn!

kätki <s> äl
♦ Näitelaused:
Meil oli laudadest neljakandiline häll tehtud. Mäʼddõn vȯʼļ dēļist nēļakaņțlimi äl tīʼedõd.
Kahest kohast oli häll lae külge kinni pandud. Kǭʼdst kūožõst äl vȯʼļ laʼggõd jūʼr viʼzzõ paʼndõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
lapse hälllaps äl;
suurhäll (köitega)sūr äl

tava <s>
1. brūik
♦ Näitelaused:
Liivlastel oli tava suurel neljapäeval minna armulauale. Līvliztõn vȯʼļ brūik Sūr neļļõndpǟvan lǟʼdõ bikt jūʼr.
2. irdõks
♦ Näitelaused:
Meil on niisugused kombed. Mäʼddõn at seļļizt irdõkst.
3. sǟdõm

teada <v>
1. tieudõ
♦ Näitelaused:
Sa tead kõike tema kohta (~ temast). Sa tikkiž tīedad iʼļ täʼm (~ täʼmstõ).
Kes seda teab! Kis siedā tīedab!
Mine tea! Tīeda ni!
Ma ei tea ei ööd ega päeva. Ma äʼb tīeda äʼb īedõ, äʼb päuvõ.
Niipalju sa tead nagu siga pühapäevast. Neʼi jeʼn sa tīedad neʼiku sigā pivāpǟvast.
Ma tahan saada teada. Ma tǭʼb sǭdõ tieudõ.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab täʼmmõn tieudõ, laʼz ta tīedag tīʼedõ.
See oli hästi teada. Se jõvīst vȯʼļ tieudtõb.
See jääb meie teada. Se īeb mäʼd tieudtõb.
Ainult jumal taevas teab, meil on mõistus pisike. Set jumāl touvõsõ tīedab, mäʼddõn uʼm mēļ piški.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei tea, nagu siga pühapäevaäʼb tīeda, neʼiku sigā pivāpäuvõ
2. tundõ
♦ Näitelaused:
Ma tean teda. Ma tūndõb tǟnda.

üks num ikš
♦ Näitelaused:
Kalesside ette pandi ühest kolme hobusepaarini. Kalešõd jeʼddõ paʼņ īʼdst kuolm ibīzt pǭŗ sǭņõ.
Meil on üks tee. Mäʼddõn uʼm ikš riek.


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur