Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

arvsõna <s> luʼg|sõnā
♦ Fraasid ja väljendid:
murdarvsõna – jagū luʼgsõnā;
järgarvsõna – kȭrdali luʼgsõnā;
põhiarvsõna – pūʼoji luʼgsõnā

asesõna <s> azūm|sõnā

kaassõna <s> adpozītsij

ristsõna <s> rišt|sõnād tabāndõks

sõna <s> sõnā
♦ Näitelaused:
Ta võtab oma sõnad tagasi. Ta võtāb eņtš sõnād tāʼgiž.
Ma ei saanud sõnagi suust välja – ehmatasin. Ma iʼz sǭ mittõ sõʼnnõ sūstõ ulzõ – ädāgiz.
Mul jäid sõnad kurku kinni – ei saa välja öelda. Miʼn eitõ sõnād kurkõ, äʼb või ulzõ kītõ.
Sul ei tule sõna ei suust ega persest. Siʼnnõn äʼb tuʼl sõʼnnõ äʼb sūstõ, äʼb piergõst.
♦ Fraasid ja väljendid:
mõne sõnaga – mūnda sõnāks;
ühe sõnaga – īʼd sõnāks;
oma sõnadega öelda – eņtš sõnādõks kītõ;
sõna kuulata – sõʼnnõ kūlõ;
sõna võtta – sõʼnnõ võtta;
sõna tuua – sõʼnnõ tūodõ

sõna kuulata <v> kūldõ
♦ Näitelaused:
Lapsed on ulakad, ei kuula sõna Lapst at umbizt – äʼb kūldõt.

sõna pidada <v> sõʼnnõ piʼddõ

sõna võtta <v> sõʼnnõ võttõ

tegusõna <s> tīemiz|sõnā, värb
♦ Fraasid ja väljendid:
sihitu tegusõna – intransitīv tīemizsõnā;
sihiline tegusõna – transitīv tīemizsõnā