Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

aeg <s> āiga
♦ Näitelaused:
Nüüd on aeg. Ni uʼm āiga.
Aeg ei oota. Āiga äʼb vȯʼdlõ.
Aeg on käes. Āiga uʼm jūsõ.
Ta aeg on läbi. Täʼm āiga uʼm leʼbbõ.
Mu aeg on täis. Miʼn āiga uʼm täuž.
Igaühel on oma aeg. Jegāīʼdõn eņtš āiga.
Aeg lõppeb. Āiga lopūb.
Ta on kogu aeg silma all. Amā āiga ta uʼm sīlmad allõ.
Ta tuli õigel ajal. Ta tuʼļ riktig āigas.
Selline korjamine koguduste kaudu võtab aega. Seļļi kuoŗŗimi lǭtkubūd kouți võtāb aigõ.
Mul ei ole aega jalagagi toast välja astuda. Miʼnnõn äʼb ūo aigõ mittõ jalgõ lǟʼdõ tubāst ulzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kevadine aeg – kievādi āiga;
sügisene aeg – siʼgži āiga;
suvine aeg – sõʼvvi āiga;
talvine aeg – talli āiga;
hiline aeg – obāz āiga;
paras aeg – parāz āiga;
viimane aeg – peʼrri āiga;
vaba aeg – vāldiž āiga;
varane aeg – varāz āiga;
kaua aega – kōgiņ aigõ;
tükk aega – strēk aigõ;
see võtab aega – se võtāb aigõ;
ammust ajast – amūst āigast;
seni, selle ajani – siedaig sǭņõ;
sellest ajast – sīest āigast;
mõneks ajaks – mingiz āigaks;
igal ajal – jegāl āigal;
kevadisel ajal – kievādiz āigal;
pika aja jooksul – kōgiņ āigal;
õigel ajal – õigiz āigal;
viimasel ajal – perīz āigal;
sel ajal – sīel āigal;
samal ajal – sīel eņtš āigal;
töö ajal – tīe āigal;
päeva ajal – päuvõ āigis;
aega viita – aigõ vībtõ;
aega võtta – aigõ võttõ

algus <s> īrgandõks, īrga, irgõm
♦ Näitelaused:
Enne töö algust ma pidasin nõu. Jeʼdsõ tīe irgõmt ma pidīz nõʼvvõ.
Laulu algus ei ole õige. Loul īrgandõks äʼb ūo õigi.
Algus on iga kord raske. Īrgandõks jegā kõrd uʼm lǟlam.

asi <s>
1. olukord või asjaolu ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
2. ese ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju asju. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea asi – jõvā ažā;
leitud asi – lieudtõt ažā;
pisiasi – vǟʼki ažā

eksida <v>
1. äpārtõ, jeksõ
♦ Näitelaused:
See ei ole tõsi, ta eksib. Se äʼb ūo tuoʼž, ta jeksūb.
2. teed kaotada muʼļḑõ
♦ Näitelaused:
Ta eksis ära metsa. Ta muʼļḑiz jarā mõtsõ.
Inimene on tee pealt ära eksinud. Rištīng uʼm jarā muʼļḑõn riek pǟldõst.

enam <adv> jemīņ, emīņ, emīņt, eʼmmit, jenīm
♦ Näitelaused:
Muud enam ei ole, ainult sarved ja saba. Mūdõ jemīņ äʼb ūo, set sǭrad un tabār.
Ma enam ei lähe. Ma jemīņ äʼb lǟʼ.
Mis siis enam oodata! Mis siʼz jemīņ vȯʼdlõ!

hea <adj, s>
1. adj jõvā
♦ Näitelaused:
Ole hea! Vȯʼl sa jõvā!
Head teed! Jõʼvvõ riekkõ!
Head tervist! Jõʼvvõ tīeratõ!
Inimene on hea nagu pääsuke. Rištīng uʼm jõvā neʼi ku pešlinki.
See ei too head. Se äʼb tūo jõʼvvõ.
Anti heast veel paremat. Āndiztõ jõʼvvõ jo jõʼvvõ.
Võta heaks seda, mis ma sulle saadan. Võtā jõʼvāks siedā, mis ma siʼnnõn sǭtõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea meelega – jõvā mīelkõks;
hea õnne peale – jõvā vȯn pǟl;
heaks kiita – jõvāks kītõ, jõvāks piddõ;
heaks pidada – jõvāks piʼddõ;
head teha – jõʼvvõ tīʼedõ;
heaks võtta – jõʼvāks võttõ
2. s jõvām
♦ Näitelaused:
See ei ole midagi head. Se äʼb ūo mingi jõvām.

hävitada <v> nītsiņtõ, ulzõ kǭʼtõ, pūoštõ
♦ Näitelaused:
See loom hävitatakse ära, kui ei ole vaja. Sīe lūomõ nītsiņtõb jarā, ku äʼb ūo vajāg.
Lutikaid ei saa nii kergesti hävitada. Plakīdi äʼb või neʼi kievāmstiz nītsiņtõ.

hääl <s> ēļ
♦ Näitelaused:
Hääl kõlab. Ēļ kilūb.
Hääl on ära. Ēļ uʼm vizās.
Ta tõstab oma häält, kui on vihane. Ta nustāb eņtš ēļ iʼlzõ, ku uʼm kõʼzzi.
Häält ei ole, sa oled külmetanud. Īeldõ äʼb ūo, sa ūod kīlmatõn.
Nad laulsid mitmel häälel. Ne lōlizt pǟgiņ īeldkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
jäme hääl – jaʼmdi ēļ;
hele hääl – sieldõ ēļ;
kuuleb häält – kūlõb īeldõ

imelik <adj> eņtš|vīți
♦ Näitelaused:
Sellist imelikku inimest ei ole nähtud. Seļļi eņtšvīți rištīng äʼb ūo nǟʼdõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
imelik inimene – eņtšvīți rištīng

isegi <adv>
1. īʼž
♦ Näitelaused:
Ta teadis isegi seda. Ta tīediz īʼž siedā.
2. eitusega mittõ
♦ Näitelaused:
Nii ligunenud, et isegi hamba all ei ole kuiv. Neʼi liʼggõn, ku mittõ ambõ allõ äʼb ūo kūja.

jook <s> jūomn|āiga
♦ Näitelaused:
Merele tuleb võtta jook kaasa. Mieʼrrõ uʼm võtāmõst jūomnāiga īņõz.
Vasikale joodetakse jooki. Vāškizõn jūotõb jūomnaigõ.
Vasikat joodetakse joogiga. Vāškizt jūotõb jūomnāigaks.
♦ Fraasid ja väljendid:
mõru jook – selline, mis ei ole magus, mis on vastik – kǭraz jūomnāiga – seļļi, mis äʼb ūo maʼgḑi, mis uʼm vastõ;
magus jook – maʼgḑi jūomnāiga;
vägev jook – veʼggi jūomnāiga

jooks <s> jūokš, jūokšimi
♦ Näitelaused:
Niisuguse jooksuga võib saada otsa. Seļļiz jūokšõks võib sǭdõ tutkāmt.
Me vaatasime sportlaste jooksu. Mēg vaņtlizmõ sportlizt jūokšimizt.
Su jooksmisest ei ole mingit kasu. Siʼn jūokšimizõn äʼb ūo mingizt kaʼzzõ.
Suure jooksuga ma sain ta kätte. Sūr jūokšimizõks ma sai täʼm käʼddõ.

juhtuda <v> suʼggõ, strǭipõ, pūtõ, tabātõ, gaʼḑḑõ
♦ Näitelaused:
Ei ole juhtunud nägema. Äʼb ūo strǭipõn nǟʼdõ.
See pidi juhtuma. Sīen vȯʼļ suʼggõmõst.
Ma ei ole juhtunud kuulma sellist sõna. Ma äʼb ūo strǭipõn kūlõ seļļizt sõʼnnõ.

jõgi <s> joʼug
♦ Näitelaused:
Rannas on väiksed jõed. Rāndas at piškizt jougūd.
Rannas ei ole suuri jõgesid. Rāndas äʼb ūo sūŗi jougīdi.

kaev <s> kouv
♦ Näitelaused:
Ära aja vana kaevu kinni kuni uus veel ei ole valmis. Alā aʼjjõ vanā kouv viʼzzõ, koņtš ūž veʼl äʼb ūo vaļmõz.

kahetseda <v> kaʼidlõ, zǟlõ
♦ Näitelaused:
Seda tulevat inimestel kahetseda. Siedā roʼvztõn līji kaʼidlõmõst.
Sa kahetsed, et sa ei ole õigesti teinud. Sa zǟlõd, ku sa äd ūo riktig tīʼend.

kaine <adj> sieldõ, tijā
♦ Näitelaused:
Tule kaine peaga! Tuʼl sieldõ pǟkõks!
Ükski päev sa ei ole kaine. Mitikš pǟva sa äʼd ūo tijā.

kala <s> kalā
♦ Näitelaused:
Ta elab nagu kala vees. Ta jelāb nemē kalā vieʼd sizāl.
Kala enam ei ole. Kaʼllõ jemīņ äʼb ūo.
Soolast kala saab ainult talvel. Sūolizt kaʼllõ sǭb set tallõ.
Täna on vähe kalu. Tämpõ uʼm veitõ kaʼļḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
kala püüda – kaʼļḑi veʼjjõ

kasvada <v> kaʼzzõ
♦ Näitelaused:
Nüüd on Tsälmõti jõgi kinni kasvanud. Paldīņ Tsäʼlmõt joʼug uʼm viʼzzõ kaʼzzõn.
See kasvab kui seen: täna ei ole, homme on poolkuivanud. Se kazāb ku sēņ: tämpõ äʼb ūo, mūpõ līb pūolkuijõn.
Liigliha kasvab sisse. Vȭrõzlejā kazāb siʼzzõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
sisse kasvada – siʼzzõl kaʼzzõ;
suureks kasvada – sūrõks kaʼzzõ;
kinni kasvada – viʼzzõ kaʼzzõ

katus <s> katūks
♦ Näitelaused:
Elamine on katuse all. Jelāmi uʼm katūks allõ.
Majale pandi katus peale. Jeʼllõn paʼņ katūks pǟlõ.
Ei ole katust ega peavarju. äʼb ūo katūkst, mittõ pǟn vǭŗõ.
Katusest tuleb vihma läbi. Katūksõst tulāb vīʼmõ leʼbbõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
katusehari – katūks kuʼļ;
viilkatus – kǭʼdkiļgi katūks

kindlus <s> viššõntõks
♦ Näitelaused:
Neil ei ole mitte mingeid kindlusi. Näntõn äʼb ūo äʼb mingiži viššõntõkši.

kodu <s> kuoʼd
♦ Näitelaused:
Tal ei ole kodu ja varju. Täʼmmõn äʼb ūo kuotā un vǭŗõ.
Nad tulevad koju Ne tuʼlbõd kuodāj.
Ta on kodus. Ta uʼm kuoʼnnõ.
Nad tulevad kodunt. Ne tuʼlbõd kuoʼndõst.
Tal on hea kodu. Täʼmmõn uʼm jõvā kuoʼd.

koht <s> kūož, pāika, azūm, aʼzmõz
♦ Näitelaused:
Ta on oma koha leidnud. Ta uʼm eņtš kūož lieudõn.
Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht. Kīen vȯʼļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku miʼnnõn uʼm lem kūož.
Ei ole kohta, kuhu pea panna. Äʼb ūo kūožo, kus pǟ pānda.
Ta näitas minu kohta. Ta näʼgțiz miʼn kūožõ.
Ma vaatasin enesele koha valmis. Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohta näidata – kūožõ näʼgțõ;
kohta valmis vaadata – kūožõ vaļmõks vaņtlõ;
ei jää märga kohtagi – mittõ kažīzt kūožõ äʼb īe

korjata <v> kuoŗŗõ, krǭʼjõ
♦ Näitelaused:
Kes kopikat ei korja, sel rublat ei ole. Kis kopīkt äʼb kuoŗŗõ, sīen rubīļ äʼb ūo.
♦ Fraasid ja väljendid:
marju korjata – mǭŗidi kuoŗŗõ;
kokku korjata – kuʼbbõ kuoŗŗõ;
välja valida – ulzõ kuoŗŗõ

kruvi <s> skrõuv
♦ Fraasid ja väljendid:
Üks kruvi logiseb. – Ikš skrõuv uʼm vāldiņ.;
Ei ole ühtki kruvi enam. – Äʼb ūo mittõ īʼdtõ skrõuvõ jeʼmmitõt.

kuigi2 <adv> kui
♦ Näitelaused:
See ei ole kuigi suur. Se äʼb ūo kui sūr.

kuiv <adj> kūja
♦ Näitelaused:
Mul ei ole kuiva kohtagi hamba all. Miʼnnõn äʼb ūo kuijõ kūožõ mit ambõ al.
Need järved said kuivaks lastud. Ne jǭrad saitõ kūjaks lastõd.
Too kuivi puid! Tūo kuijḑi pūḑi!
♦ Fraasid ja väljendid:
kuiv ilm – kūja āiga;
kuivad riided – kūjad ǭʼrõnd;
kuivi jalu – kūjad jālgadõks;
kuivaks lasta – kūjaks laskõ;
kuivaks pühkida – kūjaks pūʼstõ

kuld <s> kūlda
♦ Näitelaused:
Kõik, mis hiilgab, ei ole kuld. Amā äʼb ūo kūlda, mis õʼlgõb.

kuulda <v> kūlõ
♦ Näitelaused:
Sina kuuled nii hästi nagu koer. Sinā neʼi jõvīst kūlõd nemē piʼņ.
Ma kuulsin seda ainult ühe kõrvaga. Ma kūliz siedā set īʼd kūoraks.
Tal ei ole kõrvu, ta ei kuule. Täʼmmõn äʼb ūo kūoridi, ta äʼb kūl.
Ta võtab sind kuulda. Ta võtāb siʼn kūlõ.
Ta ei teinud kuulma. Ta iʼz paʼn kūlõmõks.

kõhn <adj> vǭʼjli, grabā
♦ Näitelaused:
Nii kõhn, muud ei ole kui luu ja nahk. Neʼi vǭjli, mūd äʼb ūo, ku lū ja nǭʼgõ.
Ta jääb kõhnaks. Ta īeb vǭʼjlizõks.
See naine on kõhn nagu va soolalest. Se nai uʼm vǭʼjli nemē va pīkliestā.

kõne <s> rõk
♦ Näitelaused:
Millest on jutt? Missõst uʼm rõk?
See jutt jäi meil nii katki. Se rõk neʼi mäʼddõn ei kațki.
Jutt ei ole selge, nagu pooltoores. Rõk äʼb ūo sieldõ, neʼiku pūoltūorõz.
Jutt enam ei lähe nii nagu vaja. Rõk jenīm äʼb lǟʼ neʼi, kui vajāg.
Jutu taga on suur mure. Rõk tagān uʼm sūŗ muʼr.
♦ Fraasid ja väljendid:
kõnet pidada – rõkkõ piddõ;
lapsejutt – laps rõk;
patujutt – patli rõk;
selge jutt – sieldi rõk;
segane jutt – mǟʼdõn rõk;
sellest pole juttu – sīest äʼb ūo rõkkõ

kõrv <s> kūora
♦ Näitelaused:
Kõrvad on püsti üles. Kūorad at pist illõ.
Kõrv ajab pilli. Kūora vīngõb.
Kõrv on lukus. Kūora uʼm vizās.
Pane oma kõrvad kinni, nii et sa ei kuule! Paʼn eņtš kūorad viʼzzõ, neʼi ku sa äʼd kūl!
Kõrvad lähevad lukku. Kūorad sadābõd viʼzzõ.
Vesi läheb kõrva sisse, siis kõrv kohiseb. Veʼž lǟʼb kuorrõ siʼzzõl, siʼz kūora rūʼtšõb.
Ei ole mõistust peas, siis on kõrva tagant märg. Äʼb ūo õʼmmõ pǟʼsõ, siʼz uʼm kūora tagānd kaʼžži.
See läks kõik mu kõrvust mööda. Se lekš tikkiž miʼn kūorastõ piʼddõz.
Ma kuulsin seda poole kõrvaga. Ma kūliz siedā pūol kūoraks.
♦ Fraasid ja väljendid:
suured kõrvad nagu koeral – sūrd kūorad neʼi ku piņņõn;
ühest kõrvast sisse, teisest välja – īʼdst kūorast siʼzzõl, tuoizõst ulzõ;
kõrva taha panna – kūora tagān pānda;
kõrvad kikki ajada – kūorad pistõ aʼjjõ

kättesaadav <adj> käʼddõ|sǭdõb
♦ Näitelaused:
Raamatud ei ole kõigile huvilistele kättesaadavad. Rǭntõd äʼb ūotõ amād interesentliztõn käʼddõsǭdõb.

liigutada <v> liktõ, vǭŗštõ
♦ Näitelaused:
Mitte kõrvagi ei liiguta – ei ole elus. Mittõ kuorrõ äʼb liktā – äʼb ūo jeʼlsõ.
Uksi ühtlugu liigutatakse kinni-lahti. Ukši īʼdstīʼd vǭŗštõb vāldiņ – viʼzzõ.

lugeda <v>
1. luʼggõ
♦ Näitelaused:
Ma loen raamatut. Ma lugūb rǭntõzt.
Ma loen raamatuid. Ma lugūb rǭntidi.
2. kogust arvuliselt loendama luʼggõ
♦ Näitelaused:
Sa loed lesti. Sa lugūd lešti.
Ma loen, mitu lehma on. Ma lugūb, mits nīʼemõ attõ.
Neid võib sõrmedel lugeda, ei ole kuigi palju. Nēḑi võib sūormõd pǟl luʼggõ, äʼb ūo mingi pǟgiņ.
3. pidada, arvata pānda

lõug <s> lȭga
♦ Näitelaused:
Lõug on sammaldunud, ei ole puhas. Lȭga uʼm sǭmaltõn, äʼb ūo pūʼdõz.

maa <s> mǭ
♦ Näitelaused:
Meie maa on suur ja rikas. Mäʼd mǭ uʼm sūr ja rikāz.
Nagu maa põleb mu jalge all, nii tahan minna. Neʼiku mǭ palāb miʼn jālgad allõ, neʼi tǭʼb lǟʼdõ.
Seda ei leia sa maa peal. Siedā äʼd līeda sa mǭ pǟl.
Peab võtma pussi maast üles, et see ei vedeleks maas. Uʼm võtāmõst duņtš mǭstõ iʼlzõ, algõ ta pīʼlõg mǭsõ.
Sellel on elus maa jalge all – ei ole selline inimene, kes seisab koha peal. Sīen uʼm jeʼlsõ mǭ jālgad allõ – äʼb ūo seļļi rištīng, kis pīʼlõb kūož pǟl.
Pannakse kartulid maha. Panāb naʼggõrd mǭ siʼzzõl.
Maa peal on veel lund. Mǭlõ veʼl uʼm lūnda.
Maal veel lumi katab maad. Mǭlõ veʼl luʼm katāb mǭdõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
merel ja maal – mier ja mǭ pǟl;
tükk maad – kabāl mǭdõ;
maani maha põleda – mǭdõ sǭņ jarā paʼllõ;
maad harida – mǭdõ jeʼllõ;
maas lamada – mǭsõ maʼggõ;
maast üles tõsta – mǭstõ iʼlzõ nustõ;
maast üles saada – mǭstõ iʼlzõ sǭdõ;
maad künda – mǭdõ kindõ;
maad väetada – mǭdõ väʼgtõ;
maha külvata – mǭʼzõ killõ;
maha matta – mǭʼzõ mattõ;
maha panna – mǭʼzõ pānda;
maha istutada – mǭ siʼzzõl stǭdõ

mingi <pron> mingi, äts|mingi
♦ Näitelaused:
Mingi uks ei ole korralikult kinni. Mingi ukš äʼb ūo riktig vizās.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei mingi hinna eest – äʼb mingiz īnda jeʼdst

mõistlik <adv> mūoštig
♦ Näitelaused:
Nii palju sinule ei ole mõistlik. Neʼijeʼn siʼnnõn äʼb ūo mūoštig.

mõistus <s> mēļ, mūoštõks, õʼm
♦ Näitelaused:
Mõistus on ära, ei ole korras. Mēļ uʼm jarā, äʼb ūo riktig.
Mõistus eksis ära. Mēļ josābiz jarā.
Mõistus kaob ära. Mēļ kadūb jarā.
Tal ei ole enam mõistust. Täʼmmõn äʼb ūo mīeldõ jeʼmmit.
♦ Fraasid ja väljendid:
mõistusele tulla – mīel jūʼrõ tūlda;
nagu ilma mõistuseta – neʼiku īlma mīeldõ;
mõistust segi ajada – mēļi sieʼggõ;
ei ole mõistust peas – äʼb ūo õʼmmõ pǟsõ

olla <v> vȱlda
♦ Näitelaused:
Olge nii lahke! Vȯlgid neʼi lõpsnā!
Minul pole sinust ei sooja ega külma. Miʼnnõn äʼb ūo siʼnstõ äʼb lemmõ, äʼb kilmõ.
Sa ei ole mägede taga, sa oled inimeste hulgas. Sa äʼd ūo mägūd tagān, sa ūod roʼvd barāsõ.
Sa ei ole enam metsas. Sa äʼd ūo mõtsās jeʼmmitõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
olgugi – laʼz ka vȯlkõ;
olgu pealegi – vȯlkõ pǟl;
olgu mis on ~ olgu kuidas on – vȯlkõ mis vȯldsõ ~ vȯlkõ kui vȯldsõ

pea1 <s>
1. pǟ
♦ Näitelaused:
Pea aetakse segi. Pǟ sǭb jarā sieʼgdõd.
Pea on norgus. Pǟ uʼm mǭsõ.
Pea on segi, pead pööritab, pea käib ringi. Pǟ uʼm rȭmsõ, pǟ kīerõb, pǟ lǟʼb immõrõ.
Pea on tuult täis, siis on pea kerge, ei ole sees õiget kaalu. Pǟ uʼm täuž tūldõ, siʼz uʼm pǟ kievām, äʼb ūo sizāl riktig svaʼrrõ.
Tal on kõva pea, ta ei või mitte midagi ära õppida. Täʼmmõn uʼm vizā pǟ, ta mittõ midāgõst äʼb või jarā oppõ.
Mu pea ei pea kinni. Miʼn pǟ äʼb pidā vizās.
Sa võid oma pea ära anda selle asja eest. Sa võid eņtš pǟ jarā andõ sīe ažā jeʼdstõ.
Mis talle on pähe läinud? Mis täʼmmõn uʼm pǟʼzõ lǟʼnd?
Kilgid peas, valet laulavad. Kērkõd pǟsõ, pietūkst lōlabõd.
Ma teen selle omast peast. Ma tīʼeb eņtš pǟstõ täʼm.
Ta on peast põrunud. Ta uʼm pǟstõ raʼbtõd.
Ära jookse peaga vastu seina! Alā aʼil pǟkõks sainõ!
Ta on ilma peata. Ta uʼm bäs pǟʼtõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
peas nagu sipelgad jooksevad – pǟsõ neʼiku siprikizt lǟʼbõd;
pealagi – pǟ sidām;
terane pea – kievām pǟ;
paljas pea nagu trumm – pǭļaz pǟ neʼiku būnga;
täis pea ~ purjus pea – täuž pǟ;
tühi pea – tijā pǟ;
kõva pea – vizā pǟ;
pead panti panna – pǟ kīʼlõks pānda;
pea hakkab ringi käima – pǟ īrgõb rinkõ lǟʼdõ;
pea käib ringi – pǟ kīerõb (~ lǟʼb immar);
pea õhkab – pǟ ȭʼgõb;
pea valutab – pǟ pȯdūb;
pea jagu pikem – pǟ jaʼggõ pitkīm;
pea maha võtta – pǟ mǭʼzõ võttõ;
pead kaotada – pǟdõ kǭʼtõ;
pead püsti ajada – pǟdõ pistõ aʼjjõ;
pead pesta – pǟdõ piezzõ;
pead murda – pǟdõ murdõ;
pead segi ajada – pǟdõ sieʼggõ;
pead otsida – pǟdõ vȯtšõ;
midagi pähe võtta – midēgõst pǟʼzõ võttõ;
peast täisid otsida – pǟsõ tēḑi vȯtšõ;
peast jalgadeni märg – pǟstõ jālgad sǭņi kaʼžži;
pähe õppida – pǟstõ oppõ;
peast teada – pǟstõ tieudõ;
ühe pea jagu pikem kui sina – īʼd pǟ jo kuordõ ku sinā;
heast peast – jõvāst pǟst;
kübarat pähe panna – kibārt pǟʼzõ pānda;
kübar on peas – kibār uʼm pǟs;
kübarat peast võtta – kibārt pǟstõ võttõ;
nagu peast pühitud [~ võetud] – neʼiku pǟstõ võttõd;
peast täiesti välja puhutud – tikkiž pǟstõ ulzõ pūʼgdõd
2. tööriista vm eseme osa, millest kinni hoitakse pǟ
♦ Näitelaused:
Pussil on pea. Duņtšõn uʼm pǟ.
♦ Fraasid ja väljendid:
noapea – veis pǟ

peksta <v> pieksõ, petšõ
♦ Näitelaused:
Last pekstakse vitsaga, käega ei ole hea. Lapstā pieksāb joutõks, käʼdkõks äʼb ūo jõvā.
Tuul peksab ust (~ purje). Tūļ pieksāb ukstā (~ pūŗazt).
Sa saad peksa mööda sõrmi. Sa sǭd pieksõ piʼds suoŗmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
last peksta – lapstā pieksõ;
peksa saada – pieksõ sǭdõ;
peksis nagu koera – pieksīz neʼiku piʼņņõ

pidamine <s>
1. pidūg
♦ Näitelaused:
Kõht on lahti [~ ei ole mingit pidamist]. Äʼb ūo mingizt pidūgt.
2. rǭstimi
♦ Fraasid ja väljendid:
loomakasvatus – jelājd rǭstimi;
aiandus – tarārǭstimi;
linnukasvatus – līndõd rǭstimi;
mesindus – mieʼdlinkizt rǭstimi

praktika <s> irdtõm, praks
♦ Näitelaused:
Tal ei ole seda praktikat niipalju. Täʼmmõn äʼb ūo siedā praksõ neʼi jeʼn.

probleem <s>
1. ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
Ma olin asja pärast Dundagas. Ma vȯʼļ ažā pierāst Dūoņigs.
2. problēm

päev <s>
1. pǟva
♦ Näitelaused:
Kõik päevad on jumala päevad. Amād pǟvad at jumāl pǟvad.
Ta päevad on loetud. Täʼm pǟvad at luʼgdõd.
Ta päevad on täis, on kokku loetud, arv täis. Täʼm pǟvad attõ tǟdõd, attõ kuʼbbõ luʼgdõd, luʼg täuž.
Kui sa elad, siis sa veel palju päevi näed. Ku sa jelād, siʼz sa vēl pǟgiņ päuvḑi nǟd.
♦ Fraasid ja väljendid:
päev otsa, päev läbi – pǟva leʼbbõ;
päevast päeva – pǟvast päuvõ;
päise päeva ajal – sieldõ pǟva āigal;
päevade kaupa – pǟviņ;
ühel ilusal päeval – īʼds knaššõs pǟvas;
mustadeks päevadeks – mustād pǟvad pierāst;
häid päevi näha – jõʼvḑi päuvḑi nǟʼdõ;
noores eas – nūorši päuvši;
vanaduspäevil – vaʼņši päuvši
2. pǟva
♦ Näitelaused:
Päike paistab. Pǟva pāistab.
Päike tõuseb. Pǟva kārgõb.
Päike läheb looja. Pǟva lǟʼb lūojõ.
Päike kõrvetab. Pǟva kitāb.
Päike läks pilve taha. Pǟva lekš viʼzzõ.
Päike on pilve taga. Pǟva uʼm vizās.
Päike tuli pilve alt välja. Pǟva tuʼļ pīla aldõst ulzõ.
Ta istus maja äärde päikse kätte. Ta istīz tubā kilgõ pǟva käʼddõ.
Lapsed peesitavad päikese käes. Lapst peislõbõd pǟva käʼds.
Päike paistab, vihma sajab, siis surnud tantsivad. Pǟva pāistab, vīʼmõ sadāb, siʼz mirīņõd daņtšõbõd.
Iga asi tuleb avalikuks [~ päeva kätte]. Jegā ažā tulāb pǟva käʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikeseloojang – pǟva mǭʼlēʼmi;
sellist, mida ei ole päikse all – seļļizt, mis äʼb ūo pǟva allõ;
päevselge – sieldõ neʼiku pǟva;
selge nagu päike – sieldõ neʼiku pǟva

päike <s>
1. pǟva
♦ Näitelaused:
Päike paistab. Pǟva pāistab.
Päike tõuseb. Pǟva kārgõb.
Päike läheb looja. Pǟva lǟʼb lūojõ.
Päike kõrvetab. Pǟva kitāb.
Päike läks pilve taha. Pǟva lekš viʼzzõ.
Päike on pilve taga. Pǟva uʼm vizās.
Päike tuli pilve alt välja. Pǟva tuʼļ pīla aldõst ulzõ.
Ta istus maja äärde päikse kätte. Ta istīz tubā kilgõ pǟva käʼddõ.
Lapsed peesitavad päikese käes. Lapst peislõbõd pǟva käʼds.
Päike paistab, vihma sajab, siis surnud tantsivad. Pǟva pāistab, vīʼmõ sadāb, siʼz mirīņõd daņtšõbõd.
Iga asi tuleb avalikuks [~ päeva kätte]. Jegā ažā tulāb pǟva käʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikeseloojang – pǟva mǭʼlēʼmi;
sellist, mida ei ole päikse all – seļļizt, mis äʼb ūo pǟva allõ;
päevselge – sieldõ neʼiku pǟva;
selge nagu päike – sieldõ neʼiku pǟva
2. pǟvaļikki
♦ Näitelaused:
Päike kõrvetab. Pǟvaļikki kūorbastõb.
Päike loojub. Pǟvaļikki lǟʼb luojõ.
Päike tõuseb. Pǟvaļikki kārgõb.
Aknad on päikese poole. Läbūd at pǟvaļikīz pūol.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikse käes olla – pǟvaļikīz käʼds vȱlda;
päikse poole keerata – pǟvaļikīz pūolõ kīerõ

pärineda <v> nūzõ
♦ Näitelaused:
Ei ole teada, kust ta pärineb. Äʼb ūo tieudtõb, kust ta uʼm nūzõn.

pärit olla <v> nūzõ
♦ Näitelaused:
Ei ole teada, kust ta on pärit. Äʼb ūo tieudtõb, kust ta uʼm nūzõn.

rikkus <s> rikūz
♦ Näitelaused:
See rikkus on olnud ja ära olnud, seda enam ei ole. Se rikūz uʼm vȯnd ja jarā vȯnd, siedā jeʼmmit äʼb ūo.
Liivlastel mingit rikkust ei olnud. Līvõdõn mingizt rikūzt iʼz ūo.

ruum <s> rūim, rūm
♦ Näitelaused:
Siin on vähe ruumi. Täs uʼm veitõ rūimõ.
Ei ole ruumi magada. Äʼb ūo rūmõ magātõ.
Tee mulle ruumi, kus istuda võib! Tīʼe miʼnnõn rūmõ, kus istõ võib!
♦ Fraasid ja väljendid:
suured ruumid – sūrd rūimõd;
kõik ruumid rahvast täis – amād rūimõd rovžti tǟdõd

saada <v>
1. sǭdõ, īedõ, lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Ma sain selle selgeks. Ma sai täʼm sieldõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
mustaks saada – mustāks īedõ;
terveks saada – tierrõks sǭdõ;
selgeks saada – sieldõks sǭdõ
2. sǭdõ
♦ Näitelaused:
Kui sa ei loe kopikaid, siis sa rubla juurde ei saa. Ku sa äʼd luʼg kopīkidi, siʼz sa rubīļ jūʼr äʼd sǭ.
Ma sain katuse alla, kui vihma sadas. Ma sai katūks alā, ku vīʼmõ sadīz.
Ei saa sellest kohast ära. Äʼb sǭ sīest kūožõst jarā.
Ma ei saa paiga pealt ära. Ma äʼb sǭ pāika pǟldõst jarā.
Las ma saan jalust [~ jalge alt] ära. Laʼz ma sǭgõ jālgad aldõst jarā.
Sellele neiule sa ligi ei saa. Sīe neitstõn sa leʼžgõl äʼd sǭ.
Ei saa mööda. Äʼb sǭ piʼddõz.
Sealt ta alt välja ei saa. Sǟʼldõ ta aldõst ulzõ äʼb sǭ.
Saadakse välja oma voli peale. Sǭbõd eņtš valdõz ulzõ.
Ma sain temast lahti. Ma sai täʼmstõ vāldiņ.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭʼstõ vāldiņ.
1863. a raamatuid ma veel ei ole saanud oma käes hoida. 1863. ā. rǭntidi ma veʼl äʼb ūo eņtš käʼdsõ sǭnd pidām.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles saada – iʼlzõ sǭdõ;
läbi saada – leʼbbõ sǭdõ;
kokku saada – kuʼbbõ sǭdõ;
mööda saada – piʼddõz sǭdõ;
sisse saada – siʼzzõl sǭdõ;
välja saada – ulzõ sǭdõ;
lahti saada – vāldiņ sǭdõ

seisund <s> astām, pīʼlõks, kȭrda, aʼzmõz
♦ Näitelaused:
Ta ei ole enam inimene, ta on inimeste seisundist väljas. Ta äʼb ūo rištīng jeʼmmitõt, ta uʼm roʼvd kȭrdast ullõ.

soe2 <adj> lem
♦ Näitelaused:
Minul ei ole sellest sooja ega külma. Miʼnnõn äʼb ūo sīestõ lemḑi, äʼb ka kilmõ.
Maailma ei jõua soojaks kütta. Mǭilmõ äʼb või lemmõks peistõ.
Saab sooja süüa. Sǭb lemḑi sīedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
soe ilm – lem āiga

suu <s> sū
♦ Näitelaused:
Suu muutub paksuks [~ nüriks] [toomingamarjadest]. Sū īeb tȭlzaks.
Pea oma suu (~ keel)! Pidā eņtš sūdõ; pidā eņtš kīeldõ!
Suu jookseb vett. Sū jūokšõb vietā.
Suu käib (läheb) nagu veski. Sū lǟʼb neʼiku suʼdmaļ.
Ta räägib nii, et suu vahutab. Ta rõkāndõb, nemē sū vǭʼtõb.
Sul on suu nagu putru täis. Siʼn uʼm sū neʼiku sandrokkõ täuž.
Pea suu lahti, las kärbes tuleb sisse! Pidā sū vāldiņ, laʼz kärmi tulgõ siʼzzõl!
Pane suu kinni! Paʼn sū viʼzzõ!
Pea suu kinni, kärbsed lendavad sisse! Pidā sū vizās, kärmizt līndabõd siʼzzõl!
Suu on kinni nagu perse. Sū uʼm vizās neʼiku pierz.
Ära sa kuluta oma suud ära, suus ju ka kulub! Alā sa kuʼltõ eņtš sū jarā, sū ju ka kulūb!
Nad rääkisid nagu ühest suust. Ne rõkāndizt neʼiku īʼdstõ sūstõ.
Mis sa ajad oma suust välja! – Kõike, mida inimene mõtleb, ei või rääkida. Mis sa ajād eņtš sūstõ ulzõ! – Mis rištīng mõtlõb, siedā äʼb või aʼmmõ rõkāndõ.
Ta rääkis poole suuga, napilt võis mõista, kuuleb vaid, et pobiseb. Ta rõkāndiz pūol sūkõks, knappõ võiž mȯistõ, kūlõb set, ku bobīkšõb.
See olevat selline suuga naisterahvas. Se vȯļļi seļļi sūkõks naizpūoļi.
Hea suu, see on suur rääkija. Jõvā sū, se uʼm sūŗ rõkāndiji.
Kes on suur rääkija, valetaja, sel on lai suu. Kis uʼm sūŗ rõkāndiji, pietāji, sīen uʼm laigā sū.
Kes rääkis palju, öeldi, ei ole suu peale kukkunud. Kis rõkāndiz pǟgiņ, kītiztõ, äʼb ūo sū pǟlõ saʼddõn.
See on mulle suu järgi – mis on kerge rääkida. Se uʼm miʼnnõn sū pieʼrrõ – mis uʼm kievāmstiz rõkāndõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
väike ilus ümmargune suu nagu nööpauk – piški knaš immõrgoutlimi sū neʼiku pūmpar ouk;
suur lai suu nagu kärnkonnal – sūr laigā sū neʼiku krupān;
suu lahti nagu kärnkonnal – sū vāldiņ neʼiku krupān;
suu ammuli kuulata – sū vāldiņ kūldõ;
suud mööda rääkida – perīņ sūdo rõkāndõ;
suud anda – sūdõ andõ;
suud pruukida – sūdõ brūikõ;
suud pidada – sūdõ piʼddõ;
suud kinni panna – sūdõ viʼzzõ pānda;
ühest suust – īʼdstõ sūstõ;
peost suhu elada – piʼvst sūzõ jeʼllõ;
suust suhu – sūst sūʼzõ;
ei võta suu sissegi – äʼb võtā mittõ sūʼzõ;
suure suuga süüa – maʼgḑiz sūkõks sīedõ;
poole suuga – pūol sūkõks;
nagu ühest suust – neʼiku īʼdstõ sūstõ

suuta <v> sõitõ, võidõ
♦ Näitelaused:
Ta ei suuda enam joosta. Ta äʼb sȭita jemiņ aʼilõ.
Nad suudavad. Ne sȭitabõd.
Ma ei suuda enam. Ma äʼb sȭita jemīņ.
Ta ei ole suutnud hingata. Ta äʼb ūo sõitõn jengõ.

sülg <s> sīekõld, siļg, āibald
♦ Näitelaused:
Ei ole sülge. Äʼb ūo sīekiļi.

süüa <v> sīedõ
♦ Näitelaused:
Ta sööb kõhu täis. Ta sīeb maʼg tǟʼdõks.
Ta sõi ära selle söögi. Ta sei ulzõ sīe sīemnāiga.
Ta sööb enesele kõike sisse. Ta sīeb eņtšõn aʼmmõ siʼzzõl.
Sööb nagu näljane, kui poleks süüa näinud. Sīeb neʼiku nǟlgali, ku äʼb vȯlks sīedõ nǟʼnd.
Ta sööb pika hambaga – ta sööb, kui ei ole tahtmist, kui ei maitse. Ta sīeb pitkād ambõdõks – ta sīeb, ku äʼb ūo tǭʼmõst, ku äʼb smek.
Ta sööb kogu suuga (~ suure suuga; ~ suu täis). Ta sīeb amā sūkõks (~ sūr sūkõks; ~ sū täuž).
Ise ei söö ja teisele ka ei anna. Īʼž äʼb sīe ja tuoizõn ka äʼb ānda.
Mees rikkus selle naise elu ära [~ pani selle naise perse]. Mīez sei sīe naiz pierzgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
viletsalt süüa – švakkõ sīedõ

taevas <s> tōvaz
♦ Näitelaused:
Didžā vaatab taevasse. Didžā vaņțlõb touvõzõ.
Seda ei ole, et inimene taeva saab. Seļļizt äʼb ūo, ku rištīng touvõ sǭb.
Ta tunneb end nagu seitsmendas taevas. Ta tūndõb ēņtšta nemē seismis touvõs.
♦ Fraasid ja väljendid:
kedagi taevani ülistada [~ tõsta] – mingizt touvõz nustõ;
nagu taevast alla kukkunud – nemē touvõst mǭʼzõ saʼddõn;
lageda taeva alla ~ lageda taeva all – laʼgdõ touvõ alā ~ laʼgdõ touvõ allõ

tera <s>
1. tierā
♦ Näitelaused:
Kana leidis tera. Kanā līediz tierrõ.
Ühest terast kana ei ole söönud. Īʼd tierāks kanā äʼb ūo sīend.
Kama jaoks keedeti odra terasid. Kamā pierāst kīetiz vȯʼddõr tieʼrḑi.
Järvepähklil on sees tera, mida inimesed on söönud. Jǭrapēʼgõn uʼm sizāl tierā, mis roʼvzt at sīenõd.
2. sumār
♦ Fraasid ja väljendid:
rahetera – raʼgdõ sumār

terve <adj, pron>
1. adj tīera
♦ Näitelaused:
Nii terve nagu kirve tera. Neʼi tīera ku kirrõ tierā.
Sa ei ole terve. Sa äʼd ūo tīera.
2. pron tīera
♦ Fraasid ja väljendid:
terve nädala töö – tīera nädīļ tīe;
terve laevalast vilja – tīera kuoʼiglǭḑig viļļõ;
terve rida – tīera radā

töö <s> tīe
♦ Näitelaused:
Töö on pooleli, lõpu pool. Tīe uʼm pūol pǟl, tutkām pūol.
Igal ajal on oma töö ära tehtud. Jegāl āigal uʼm eņtš tīe jarā tīʼedõd.
See on teinud töö raskeks. Se uʼm tīʼend tīe lǟlamõks.
Nad on töös osalenud küll nõuga, küll tööga. Ne āt tīesõ jaʼggõ võttõnd kil nõʼvkõks, kil ka tīekõks.
Ma ei seisnud tööta. Ma iʼz pīʼl tīetõ.
Ta tuhnib nagu siga, teeb sea tööd. Ta neʼiku sigā tīngõb, tīʼeb sigā tīedõ.
Töö ei ole jänes. Tīe äʼb ūo kõps.
♦ Fraasid ja väljendid:
jalad-käed on tööd täis – jālgad-kädūd attõ tīedõ tǟdõd;
nii palju tööd, et jääb haigeks – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku īeb rujāks;
nii palju tööd, et võib ennast lõhki kiskuda – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku võib ēņtšta lǭʼigi kīskõ

vaba <adj>
1. vāldiņ, vāldiž
♦ Fraasid ja väljendid:
vaba kui lind – lind ju kinni ei ole – vāldiņ neʼiku lind – lind ju vizās äʼb ūo
2. vabā, brī
♦ Näitelaused:
Kes teab, kuidas see töökohalt vabaks saamine on! Kis tīedab, kui tīekūožõst se vabāks päʼzzimi uʼm!
♦ Fraasid ja väljendid:
vabaõhumuuseum – vabāilā muzēj

vaheaeg <s> vaʼit|āiga
♦ Näitelaused:
Siis tuli pikk vaheaeg. Siʼz tuʼļ pitkā vaʼitāiga.
Praegu ei ole mingit tööd, mul on selline vaheaeg. Paldīņ äʼb ūo mingizt tīedõ, miʼnnõn uʼm seļļi vaʼitāiga.
♦ Fraasid ja väljendid:
uusaasta vaheaeg (koolis) – ūdāigast vaʼitāiga

viga <s> vigā
♦ Näitelaused:
Ei ole viga. Äʼb ūo viʼggõ.
Töös on vigu. Tīesõ uʼm viʼgḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
vigu otsida – viʼgḑi vȯtšõ

vilets <adj>
1. pļänk
♦ Näitelaused:
Pastel ju vilets on, ei ole ilus. Pastāl jo pļänk uʼm, äʼb ūo knaš.
2. švakkõ
♦ Näitelaused:
Ta on niipalju nõrk, et ta ei suuda enam. Ta uʼm neʼi jeʼnnõ švakkõ, ku ta äʼb sȭita jeʼmmitõt.

väle <adj> kierdi
♦ Näitelaused:
Nobe võib ta olla tööle, nobedad sõrmed. Kierdi ta võib vȱlda tīe pǟlõ, kierdid sūormõd.
Ma jään taha, sest ma ei ole nii nobe. Ma īeb tagān, ku ma äʼb ūo neʼi kierdi.
♦ Fraasid ja väljendid:
nobe nagu nõel – kierdi nemē nõʼggõl

õpik <s> optõb|rǭntõz
♦ Näitelaused:
Õpikut selleks ei ole olnud. Optõbrǭntõzt sīe pierāst äʼb ūo vȯnd.

üksmeelne <adj> īʼd|mēļi
♦ Näitelaused:
Nad ei ole üksmeelsed. Ne äʼb ūotõ īʼdmēļizt.