Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

auto <s> mašīn, outo, outo|mašīn
♦ Näitelaused:
Ta ostis uue auto. Ta vȯstīz ūd outō.

euro <s> eiro

huul <s> ūļ
♦ Näitelaused:
Tal on huuled veel emapiimased. Täʼmmõn at ūld veʼl jemā sēmḑaks.
♦ Fraasid ja väljendid:
alumine huul – aʼlli ūļ;
ülemine huul – iʼļļi ūļ;
huuli prunti ajada – ūld puņtšõ aʼjjõ;
huuli närida – ūļi jamstõ;
huuli lakkuda – ūļi nūolõ

juua <v> jūodõ
♦ Näitelaused:
Hobusele antakse pangest juua. Ibīzõn āndab paņštõ jūodõ.
Ta joob vett. Ta jūob vietā.
Ta joob kruusist. Ta jūob krūzõst.
Ta joob kogu ämbrist. Ta jūob amāst paņstõ.
Ta jõi oma raha maha. Ta juoi eņtš rǭʼ jarā.
Kas need seal läksid jooma? Või ne sǟʼl lekštõ jūomõ?
Mis sa enesele sisse oled joonud, et sa selline oled? Mis sa eņtšõn ūod siʼzzõl jūond, ku sa seļļi ūod?
Ma võin juua terve pudeli, miks mitte pisikest klaasi? Ma võib jūodõ tīera potīļ, mikš mittõ piškīzt glǭzõ?
♦ Fraasid ja väljendid:
maha juua – jarā jūodõ;
oma aru ära juua – eņtš mīel jarā jūodõ;
ennast täis juua – ēņtšta tǟdõks jūodõ;
joob veini nagu vett – jūob vīnõ neʼi ku vietā

juur <s> jūŗ
♦ Fraasid ja väljendid:
juuri ajada – jūŗi aʼjjõ;
juuri korjata – jūŗi kuoŗŗõ;
juurtest kalakorv – jūŗšti rētš;
juure võtmine – jūr võtāmi

juut <s> zīḑ
♦ Näitelaused:
Kui mõni inimene sööb laua juures, tal on müts peas, siis öeldakse, sina sööd nagu juut. Ja mingi rištīng sīeb lōda jūrsõ, täʼmmõn uʼm kibār pǟsõ, siʼz kītõb, sinā sīed neʼi ku zīḑ.
♦ Fraasid ja väljendid:
teeb äri nagu juut – neʼiku zīḑ tīʼeb šeft

kuu <s>
1. ajaühik kū
♦ Näitelaused:
Aastas on kaksteist kuud. Āigastõs uʼm kakštuoistõn kūdõ.
2. taevakeha kū
♦ Näitelaused:
Kuu paistab. Kū pāistab.
♦ Fraasid ja väljendid:
noor kuu – nūoŗ kū;
täiskuu – täuž kū

kuul <s> lēḑ

kuum <adj> tuʼļļi, kūmi
♦ Näitelaused:
Supp on kuum nagu tuli. Zup uʼm tuʼļļi neʼiku tuʼļ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuum ilm – tuʼļļi āiga;
kuum vesi – tuʼļļi veʼž

kuus <num> kūž

luu <s> lū
♦ Näitelaused:
Kõik luud valutavad. Amād lūd pȯʼddõbõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
luu ja nahk – lū ja nǭʼgõ

luua <v> lūodõ
♦ Näitelaused:
Jumal lõi maa. Jumāl luoi mǭʼ.
Täna me lõime kuhja. Tämpõ mēg luoimõ kūʼjõ.

muu <pron> mū
♦ Näitelaused:
Seda teeb mõni muu. Siedā tīʼeb mingi mū.
♦ Fraasid ja väljendid:
muul viisil – mūdõ vīțõ;
muud midagi – mūdõ midēgõd;
ja kõik muu – ja tikkiž mū

puu <s> pū
♦ Fraasid ja väljendid:
liiprid – šlīpõrd pūd;
puu otsa ronida – pū laʼddõ grēʼbõ;
puu otsa ronida – pūʼzõ grēbõ;
puid kasvatada – pūḑi kazātõ;
puude meritsivedu [~ ujutamine] lähima sadamalinnani – pūd vȯigtimi leʼžgõlimiž sadamǭjālgab sǭņõ

puua <v> pūgõ
♦ Näitelaused:
Kes poob teise inimese üles? Kis pūgõb tuoiz rištīng iʼlzõ?
Puuakse köiega. Pūgõb kieudkõks.
Ta poodi risti nagu õnnistegija. Pūgiz täʼm rištõ neʼiku pestitāj.
Pannakse nöör kaela, siis minnakse pooma. Panāb snūor kaʼggõlõ, siʼz lǟʼb pūgõm.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles puua – iʼlzõ pūgõ;
risti puua – rištõ pūgõ

puuk <s>
1. pūik
2. pū|tei
♦ Näitelaused:
Ma leidsin kassil karva sees puugi. Ma līediz kaššõn kǭra sizāl pūtei.

puur1 <s> tööriist būr

puur2 <s> varb- või võreseintega rajatis või selline kastikujuline ese krōtiņ
♦ Näitelaused:
Linnud on puuris. Līndõd ātõ krǭtiņš.

puus <s> raigā
♦ Fraasid ja väljendid:
reis, põlvest kereni – raigā, pūolast kejā sǭņõ

ruum <s> rūim, rūm
♦ Näitelaused:
Siin on vähe ruumi. Täs uʼm veitõ rūimõ.
Ei ole ruumi magada. Äʼb ūo rūmõ magātõ.
Tee mulle ruumi, kus istuda võib! Tīʼe miʼnnõn rūmõ, kus istõ võib!
♦ Fraasid ja väljendid:
suured ruumid – sūrd rūimõd;
kõik ruumid rahvast täis – amād rūimõd rovžti tǟdõd

ruut <s> rūt, kvadrāt
♦ Fraasid ja väljendid:
akna ruut – läʼb rūt;
kanga ruut – ǭʼrõn rūt

suu <s> sū
♦ Näitelaused:
Suu muutub paksuks [~ nüriks] [toomingamarjadest]. Sū īeb tȭlzaks.
Pea oma suu (~ keel)! Pidā eņtš sūdõ; pidā eņtš kīeldõ!
Suu jookseb vett. Sū jūokšõb vietā.
Suu käib (läheb) nagu veski. Sū lǟʼb neʼiku suʼdmaļ.
Ta räägib nii, et suu vahutab. Ta rõkāndõb, nemē sū vǭʼtõb.
Sul on suu nagu putru täis. Siʼn uʼm sū neʼiku sandrokkõ täuž.
Pea suu lahti, las kärbes tuleb sisse! Pidā sū vāldiņ, laʼz kärmi tulgõ siʼzzõl!
Pane suu kinni! Paʼn sū viʼzzõ!
Pea suu kinni, kärbsed lendavad sisse! Pidā sū vizās, kärmizt līndabõd siʼzzõl!
Suu on kinni nagu perse. Sū uʼm vizās neʼiku pierz.
Ära sa kuluta oma suud ära, suus ju ka kulub! Alā sa kuʼltõ eņtš sū jarā, sū ju ka kulūb!
Nad rääkisid nagu ühest suust. Ne rõkāndizt neʼiku īʼdstõ sūstõ.
Mis sa ajad oma suust välja! – Kõike, mida inimene mõtleb, ei või rääkida. Mis sa ajād eņtš sūstõ ulzõ! – Mis rištīng mõtlõb, siedā äʼb või aʼmmõ rõkāndõ.
Ta rääkis poole suuga, napilt võis mõista, kuuleb vaid, et pobiseb. Ta rõkāndiz pūol sūkõks, knappõ võiž mȯistõ, kūlõb set, ku bobīkšõb.
See olevat selline suuga naisterahvas. Se vȯļļi seļļi sūkõks naizpūoļi.
Hea suu, see on suur rääkija. Jõvā sū, se uʼm sūŗ rõkāndiji.
Kes on suur rääkija, valetaja, sel on lai suu. Kis uʼm sūŗ rõkāndiji, pietāji, sīen uʼm laigā sū.
Kes rääkis palju, öeldi, ei ole suu peale kukkunud. Kis rõkāndiz pǟgiņ, kītiztõ, äʼb ūo sū pǟlõ saʼddõn.
See on mulle suu järgi – mis on kerge rääkida. Se uʼm miʼnnõn sū pieʼrrõ – mis uʼm kievāmstiz rõkāndõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
väike ilus ümmargune suu nagu nööpauk – piški knaš immõrgoutlimi sū neʼiku pūmpar ouk;
suur lai suu nagu kärnkonnal – sūr laigā sū neʼiku krupān;
suu lahti nagu kärnkonnal – sū vāldiņ neʼiku krupān;
suu ammuli kuulata – sū vāldiņ kūldõ;
suud mööda rääkida – perīņ sūdo rõkāndõ;
suud anda – sūdõ andõ;
suud pruukida – sūdõ brūikõ;
suud pidada – sūdõ piʼddõ;
suud kinni panna – sūdõ viʼzzõ pānda;
ühest suust – īʼdstõ sūstõ;
peost suhu elada – piʼvst sūzõ jeʼllõ;
suust suhu – sūst sūʼzõ;
ei võta suu sissegi – äʼb võtā mittõ sūʼzõ;
suure suuga süüa – maʼgḑiz sūkõks sīedõ;
poole suuga – pūol sūkõks;
nagu ühest suust – neʼiku īʼdstõ sūstõ

suur <adj> sūr
♦ Näitelaused:
Suur tänu! Sūr tienāndõks!
♦ Fraasid ja väljendid:
suur inimene – sūr rištīng;
suuremalt jaolt – sūrim jagū

suur reede <s> til|brēḑig

tuua <v> tūodõ
♦ Näitelaused:
Ma toon endale poest leiba. Ma tūob eņtšõn būoḑštõ leibõ.

tuul <s> tūļ
♦ Näitelaused:
Tuul on vastu (paremalt küljelt; ~ vasakult küljelt; ~ päri). Tūļ uʼm vastõ (~ jõvāst kilgstõ; ~ kurāst kilgstõ; ~ perīņ).
Puhub jahe tuul. Pūʼgõb viʼl tūļ.
Kui Suurmeri on allatuule, siis Väikemeri on vaikne. Ku Sūrmieʼr uʼm tūl allõ, siʼz Piškimieʼr uʼm vagā.
Tuult pole mitte sugugi. Tūldõ äʼb ūo mittõ rǭz.
Tuul tõmbab [~ läbi]. Tūļ viedāb leʼbbõ.
Tal on tuul peas. Täʼmmõn uʼm tūļ pǟsõ.
Pea on tuult täis, tuul puhub läbi. Pǟ uʼm täuž tūldõ, tūļ pūʼgõb leʼbbõ.
See on tuulest võetud, selline tühiasi. Se uʼm tūlstõ võttõd, seļļi nīekõ.
Kes tuult külvab, see tuult niidab. Kis tūldõ kīlab, se tūldõ nītõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
külgtuul – kiļgi tūļ;
allatuult olla – tūl allõ vȱlda;
tuule käes olla – tūl käds vȱlda;
allatuult seista – tūl vǭŗs pīʼlõ;
tuulest välja keerata [tuuleveskit] – tūlstõ ulzõ kīerõ

uus <adj> ūž
♦ Näitelaused:
Meie ees on uus töö. Mäʼd jeʼds uʼm ūž tīe.