Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hirm <s> irm
♦ Näitelaused:
Mul on hirm tema pärast. Miʼnnõn uʼm irm täʼmstõ.
Hirm tuleb peale. Irm tulāb pǟlõ.
Hirmul on suured silmad. Irmõn at sūrd sīlmad.
Tal hakanud hirm. Täʼmmõn eitõn irm.
Hirm on nii suur, et juuksed on püsti. Neʼi jeʼn uʼm irm, ku ibūkst attõ pistõ.
Ta tekitas minus hirmu. Ta āndiz miʼnnõn irmõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hirm hakata – irm eitõ;
hirmus elada – irmsõ jeʼllõ;
hirmust kangeks jääda – irmstõ kangtõks īedõ

häire <s> kibīļtõks

härra <s> izānd
♦ Näitelaused:
Sa oled ise härra. Sa ūod īʼž izānd.

sõrm <s> suoŗm
♦ Näitelaused:
Sõrmed: pöial, nimetissõrm, keskmine, nimetu (~ kullakandja), väike Ants Sūormõd: pēgal, eʼḑḑisuoŗm, sidāmi, niʼmtimi (~ kūldakāndaji), piški-Ants.
Tal sõrmed sügelevad, et ei anna teisele rahu. Täʼmmõn sūormõd sõʼvlõbõd, ku äʼb ānda tuoizõn armõ.
Ta ei liigutanud sõrmegi. Ta iʼz liktā mittõ suormõ.
Ta mitte sõrme[ga]gi minu külge ei puutu. Ta mittõ suormõ miʼnnõn jūʼrõ äʼb pūt.
♦ Fraasid ja väljendid:
sõrmede peal [~ üles] lugeda – sūormõd pǟl luʼggõ;
läbi sõrmede vaadata – leʼb sūormõd vaņțlõ;
tunda nagu oma viit sõrme – tundõ nemē eņtš vītõ suormõ