Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hind <s> īnda
♦ Näitelaused:
Kalurid müüsid lestad madala hinna eest. Kalāmīʼed mīžtõ liestād madāliz īnda jeʼdst.
Kalade hind löödi madalaks. Kalād īnda sai raʼbtõd madālizõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
riiklik hind – vǭļikš īnda;
ei mingi hinna eest – äʼb mingiz īnda jeʼdst;
iga hinna eest – jegā īnda jeʼdst;
hinda tõsta – indõ nustõ

juhatada <v> jūʼodõ, jūʼondõ, vadīņțõ
♦ Näitelaused:
Ma juhatan teda käega. Ma tǟnda jūʼondõb käʼdkõks.
Teine juhatab sind mööda õiget teed. Tuoi sīnda jūʼondõb piʼds õigizt riekkõ.
Ma palun, kes võib mind juhatada. Ma pǭlab, kis võib mīnda vadīņțõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
liitu, koori, kooli, tööd juhtida – īʼtõ, kūoŗõ, skūolõ, tīedõ jūʼodõ;
hobust juhtida – ibīzt jūʼodõ

juut <s> zīḑ
♦ Näitelaused:
Kui mõni inimene sööb laua juures, tal on müts peas, siis öeldakse, sina sööd nagu juut. Ja mingi rištīng sīeb lōda jūrsõ, täʼmmõn uʼm kibār pǟsõ, siʼz kītõb, sinā sīed neʼi ku zīḑ.
♦ Fraasid ja väljendid:
teeb äri nagu juut – neʼiku zīḑ tīʼeb šeft

kaasas <adv> īņõ, īņõs
♦ Näitelaused:
Ühel-teisel olid vennad ja õed kaasas. Īʼdõn tuoizõn vȯʼļtõ veļīd ja sõzārd īņõ.
Käi minuga kaasas! Kǟʼ miʼnnõn īņõ!
Mul on dokumendid kaasas. Miʼnnõn at dokumentõd īņõs.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaasas käia – īņõ kǟʼdõ

meri <s> meʼr, mieʼr
♦ Näitelaused:
Kui inimene on joobnud, siis on meri põlvini. Ku rištīng uʼm jūobõn, siʼz mieʼr uʼm pūola sǭņi.
Peab merele minema. Mieʼrrõ uʼm lēʼmõst.
♦ Fraasid ja väljendid:
merd mööda – pids mīerda

mets <s> mõtsā
♦ Näitelaused:
Meie maal on palju metsi. Mäʼd mǭs uʼm pǟgiņ mõtšti.
Need tööd on kõik läinud metsa. Ne tīed attõ tikkiž lǟʼnõd mõtsõ.

mööda <prep, postp, adv>
1. vastu iʼļ
♦ Fraasid ja väljendid:
mööda pead lüüa – iʼļ pǟ raʼbbõ;
mööda näppe lüüa – iʼļ sūormõd raʼbbõ;
vastu pead (kaela) anda – andõ iʼļ pǟ (kaʼggõl)
2. adv piʼddõz
♦ Näitelaused:
Nii läheb mööda, et ei vaatagi su peale, aga läheb mööda ette. Neʼi lǟʼb piʼddõz, ku mit äʼb vaņtõl siʼn pǟlõ, agā lǟʼb piʼddõz jeʼddõ.
Ta läheb tõlke autori ja keele küsimusest mööda. Ta lǟʼb tulkõm autor ja kīel kiʼzzimizõn piʼddõz.
Ma lähen sinust mööda. Ma lǟʼb siʼnstõ piʼddõz.
♦ Fraasid ja väljendid:
mööda lasta – piʼddõz laskõ;
mööda minna – piʼddõz lǟʼdõ;
mööda saada – piʼddõz sǭdõ
3. prep, postp piʼds
♦ Näitelaused:
Lehmad jooksevad mööda tatte. Nīʼemõd aʼilõbõd piʼds päkīdi.
Ta sai oksaga mööda silmi. Ta sai oksāks piʼds siļmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
merd mööda – piʼds mīerda;
maad mööda – piʼds mǭdõ;
metsa mööda – piʼds mõtsõ;
mööda kive ja kände – piʼds kivīdi ja kāndidi;
mööda randa – piʼds randõ;
mööda teed – piʼds riekkõ;
mööda suurt silda – piʼds sūrdõ sildõ

peksta <v> pieksõ, petšõ
♦ Näitelaused:
Last pekstakse vitsaga, käega ei ole hea. Lapstā pieksāb joutõks, käʼdkõks äʼb ūo jõvā.
Tuul peksab ust (~ purje). Tūļ pieksāb ukstā (~ pūŗazt).
Sa saad peksa mööda sõrmi. Sa sǭd pieksõ piʼds suoŗmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
last peksta – lapstā pieksõ;
peksa saada – pieksõ sǭdõ;
peksis nagu koera – pieksīz neʼiku piʼņņõ

püüda <v>
1. akkõ
♦ Näitelaused:
Ma püüan su kinni. Ma akūb sīnda vizzõ.
Kass püüab hiire kinni. Kaš akūb īr viʼzzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni püüda – viʼzzõ akkõ
2. proovida kǭʼļõ, tīkõ
♦ Näitelaused:
Seejuures on püütud vähendada läti keele elemente. Sīejūs uʼm kǭʼļdõd veitantõ lețkīel elementidi.
Nad püüdsid teha oma töö nii hästi, kuidas nad iganes mõistsid ja suutsid. Ne tīkizt tīʼedõ eņtš tīe neʼi jõvīst, kui ne igāniz mūoštizt ja sȭitizt.

roomata <v> roppõ
♦ Näitelaused:
Roomatakse käte abil mööda maad või ronitakse üles puusse. Ropūb kädūdõks piʼds mǭdõ või iʼlzõ pūʼzõ.
Laps roomab, kui ta ei käi. Läpš ropūb, ku ta äʼb kǟʼ.
Vihmauss roomab. Boʼŗ ropūb.

sama <pron> ikš
♦ Näitelaused:
Siis vaid minge mööda sama teed. Siʼz set ligīd piʼds īʼdtõ riekkõ.
Ta tegi tööd sama hästi kui teised. Ta tei tīedõ neʼiīʼž jõvīst kui munt.

silm <s>
1. sīlma
♦ Näitelaused:
Silmad kardavad valgust. Sīlmad kārtabõd sieldõmtõ.
Hoia oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!
Silmad on öösel kinni. Sīlmad attõ īezõ vizās.
Ma lasen vaid silmad kinni. Ma laskūb set sīlmad viʼzzõ.
Kui sa paned silmad kinni, siis sa ei taha näha, pigistad kinni. Ku sa panād sīlmad viʼzzõ, siʼz sa äʼd tǭʼ nǟʼdõ, pīkstõd viʼzzõ.
Siis tuleb uni, kui silmad lähevad kinni. siʼz tulāb uʼņ, ku sīlmad lǟʼbõd viʼzzõ.
Siis kui nutetakse, öeldakse, et silmad on vees. siʼz ku rǟkõb, kītõb, ku sīlmad attõ vieʼd siʼzāl.
Vaata mulle silma! Vaņțõl miʼnnõn siļmiz!
Ta ei lase mind silma alt välja. Ta äʼb lask mīnda sīlmad aldõst ulzõ.
Ta on kõigi inimeste silme all. Ta uʼm amād roʼvd sīlmad allõ.
Kui pea valutab, läheb silmade ees mustaks, vihaga läheb kirjuks. Ku pǟ pȯdūb, siʼz īeb sīlmad jeʼdsõ mustāks, kõzāks īeb kērabizõks.
Mul on udu silmade ees ja on punased kärbsed. Miʼnnõn uʼm uʼd sīlmad jeʼdsõ, un puʼnnizt kärmizt attõ.
Ära mu silmist [~ silmade eest]! Jedspēʼḑõn miʼn sīlmad jeʼdst!
See on mu silma järgi – ilus, mis mulle meeldib. Se uʼm miʼn sīlma pieʼrrõ – knaš, mis miʼnnõn mīeldõb.
Oma silm on kuningas [~ peremees]. Eņtš sīlma uʼm izānd.
Silmad lähevad kirjuks selle päiksega (~ päikse käes). Sīlmad īebõd kērabizõks sīe pǟvaks (~ pǟva käʼdsõ).
Me rääkisime silm silma vastu. Mēg rõkāndizmõ sīlma sīlma vastõ.
Hirmul on suured silmad. Irmõn at sūrd sīlmad.
Ta ei salli mind silmaotsaski. Ta äʼb kāndat mīnda mittõ sīlma tutkāmõs.
Ta pigistas silma kinni: siis nii selgesti ei näe. Ta pīkstiz sīlma viʼzzõ: siʼz neʼi sieldõ äʼb nǟ.
Sa panid silmad talle pähe – kui ta ei näinud, sa ütlesid ja ta mõistis. Sa paʼņd sīlmad täʼmmõn pǟʼzõ – ku ta iʼz nǟ, sa kītizt un ta mūoštiz.
Ma ei usu oma silmi. Ma äʼb usk eņtš siļmi.
Silmadel läheb pahupool peale. Sīlmadõn lǟʼb pǭʼmi pūol pǟlõ.
Ta pilgutab oma silmi – räägib silmadega. Ta eņtš siļmi blikštiņtõb – sīlmadõks rõkāndõb.
Ära aja prügi silma! Alā pūʼgõ põrmõ siļmiz!
Ma lasin ta silmist. Ma laskīz täʼm ulzõ siļmšti.
Ma juba lugesin sinu silmist. Ma siʼn siļmšti jo lugīz.
Ma pean tegema tööd ja ühe silmaga valvama teda. Miʼn uʼm jelāmõst tīedõ ja īʼd sīlmaks vakțõmõst tǟnda.
♦ Fraasid ja väljendid:
silma vaadata – siļmõz vaņțlõ;
silmi pilgutada – siļmi pilktõ (~ piltõ);
pruunid tumedad silmad – brūnizt tumšizt sīlmad;
ilusad sinised silmad – knaššõd siʼņņizt sīlmad;
rähmaste silmadega – märgist sīlmadõks;
kinnisilmi – vizās sīlmadõks;
silmad ees ja taga – sīlmad jeʼdsõ un tagān;
silmad punased kui härjal (~ särjel) – sīlmad puʼnnizt nemē ǟrgan (~ särgõn);
mustad silmad nagu mustlasel, ei taha näha – mustād sīlmad neʼi ka tšigīņõn, äʼb tǭʼ nǟʼdõ;
suured silmad nagu võitoosid – sūrd sīlmad neʼiku būndald;
silmad nagu kassil – sīlmad neʼiku kaššõn;
vesised silmad kui hülgepojal – veʼžžizt sīlmad nemē ilgõlapsõn;
silmini võlgades – siļmšt sǭņi vȭlgidi;
silmi maha lüüa – siļmi mǭʼzõ raʼbbõ;
silmi jõllitada – siļmi kīerõ;
suuri silmi teha – siļmi laʼgtõ;
kahe silma vahele jätta – kǭʼd sīlma vaʼizõ jettõ;
silmi pesta – siļmi pieʼzzõ;
kellelegi silma heita – mingiz pǟl siļmi eitõ;
mitte silmist lasta – mittõ siļmšti äʼb laskõ;
nelja silma all – nēļa sīlma allõ;
nagu pind silmas – nemē pīrgal sīlmas;
silma torgata [~ silmi sadada] – siļmiz saʼddõ;
silm silma, hammas hamba vastu – sīlma sīlma, āmbaz ambõ vastõ;
silmas pidada – sīlmas piʼddõ;
silmili kukkuda – sīlmad pǟl saʼddõ
2. avaus sīlma
♦ Näitelaused:
Peab võtma silmad üles. Uʼm pȯimõmõst sīlmad iʼlzõ.
Suka silmad jooksevad. Sukā siļmšti arābõb ulzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kirvesilm – kirrõ sīlma;
nõelasilm – nõʼggõl sīlma;
sukasilm – sukā sīlma;
võrgusilm – võrgõ sīlma;
sukal silmi üles võtta – sukān siļmi iʼlzõ võttõ

teada <v>
1. tieudõ
♦ Näitelaused:
Sa tead kõike tema kohta (~ temast). Sa tikkiž tīedad iʼļ täʼm (~ täʼmstõ).
Kes seda teab! Kis siedā tīedab!
Mine tea! Tīeda ni!
Ma ei tea ei ööd ega päeva. Ma äʼb tīeda äʼb īedõ, äʼb päuvõ.
Niipalju sa tead nagu siga pühapäevast. Neʼi jeʼn sa tīedad neʼiku sigā pivāpǟvast.
Ma tahan saada teada. Ma tǭʼb sǭdõ tieudõ.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab täʼmmõn tieudõ, laʼz ta tīedag tīʼedõ.
See oli hästi teada. Se jõvīst vȯʼļ tieudtõb.
See jääb meie teada. Se īeb mäʼd tieudtõb.
Ainult jumal taevas teab, meil on mõistus pisike. Set jumāl touvõsõ tīedab, mäʼddõn uʼm mēļ piški.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei tea, nagu siga pühapäeva – äʼb tīeda, neʼiku sigā pivāpäuvõ
2. tundõ
♦ Näitelaused:
Ma tean teda. Ma tūndõb tǟnda.

trumm <s> būngad, būnga
♦ Näitelaused:
Jänes lööb ka trummi, tema lööb kuskil mingi asja peal, puu peal. Kõps rabūb ka būngidi, tämā rabūb kuskis mingiz ažā pǟl, pū pǟl.

töö <s> tīe
♦ Näitelaused:
Töö on pooleli, lõpu pool. Tīe uʼm pūol pǟl, tutkām pūol.
Igal ajal on oma töö ära tehtud. Jegāl āigal uʼm eņtš tīe jarā tīʼedõd.
See on teinud töö raskeks. Se uʼm tīʼend tīe lǟlamõks.
Nad on töös osalenud küll nõuga, küll tööga. Ne āt tīesõ jaʼggõ võttõnd kil nõʼvkõks, kil ka tīekõks.
Ma ei seisnud tööta. Ma iʼz pīʼl tīetõ.
Ta tuhnib nagu siga, teeb sea tööd. Ta neʼiku sigā tīngõb, tīʼeb sigā tīedõ.
Töö ei ole jänes. Tīe äʼb ūo kõps.
♦ Fraasid ja väljendid:
jalad-käed on tööd täis – jālgad-kädūd attõ tīedõ tǟdõd;
nii palju tööd, et jääb haigeks – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku īeb rujāks;
nii palju tööd, et võib ennast lõhki kiskuda – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku võib ēņtšta lǭʼigi kīskõ

uks <s> ukš
♦ Näitelaused:
Ta jättis sind ukse taha, sa kükitasid seal kogu öö. Ta jetīz sīnda uks tagān, sa amā īe sǟʼl kikīzt.
Ta paneb ukse haaki. Ta panāb uks krämpõ.
Kui näitab ust, siis ta ei taha sind. Ku näʼgțõb ukstā, siʼz ta äʼb tǭʼ sīnda.
Ta viskab uksest välja, et mitte ei saa nähagi. Ta viskūb uksõst ulzõ, ku mittõ äʼb sǭ nǟʼdõ.

öö <s> īe
♦ Näitelaused:
Siis tuleb jälle see must pikk öö. Siʼz līb se mustā pitkā īe tegīž.
Ma magasin öö tema juures. Ma magīz täʼm jūsõ iʼļ īe.
Nad on nagu öö ja päev. Ne attõ neʼiku īe ja pǟva.
♦ Fraasid ja väljendid:
õhtupoole ööd – ȭʼdõgspūol īedõ;
hommikupoole ööd – ūomõgpūol īedõ