Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hakata <v>
1. alustada irgõ
♦ Näitelaused:
Ta hakkas musta villa valgest välja korjama. Ta īrgiz kuoŗŗõ mustā vīla vāldast ulzõ.
Külarahvas tahab hakata heina niitma. Kilāroʼvz tǭʼbõd irgõ ainõ nītõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
nutma hakata – itkõ irgõ;
naerma hakata – naʼgrõ irgõ
2. kinni võtta akkõ, eitõ
♦ Näitelaused:
Hakkab mulle nagu pind silma. Akūb miʼnnõn neʼiku pīrgal silmõ.
Hakkaks ümber kaela kinni. Akkõks immõr kaʼggõlõ.
Haigus hakkas mulle külge. Rujā akīz miʼnnõn.
Talle hakkas haigus külge. Täʼmmõn ētiz rujā kilgõ.
Puss ei hakka peale, on nüri. Duņtš äʼb ak, uʼm tȭlza.
♦ Fraasid ja väljendid:
külge hakata – jūʼrõ akkõ
3. väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist eitõ
♦ Näitelaused:
Tal hakanud nagu hirm. Täʼmmõn eitõn neʼiku irm.
♦ Fraasid ja väljendid:
hirm hakata – irm eitõ;
palav hakata – kīebi eitõ;
külm hakata – kīlma eitõ

heita <v> viskõ, eitõ
♦ Näitelaused:
Heitsime ta pikali maha. Viskīzmõ täʼm pitkāliz mǭʼzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kivi heita – kiʼvvõ eitõ;
kokku heita – īʼdõkuʼbbõ eitõ;
pikali heita – pitkāliz eitõ;
võrku heita – võrgidi eitõ;
välja heita – ulzõ eitõ

magada <v>
1. maʼggõ
♦ Näitelaused:
Laps magab ema juures. Läpš magūb jemā jūsõ.
Seal magab ema lapsega. Sǟʼl magūb jemā lapsõks.
Ta magab ööd ja päevad läbi. Ta magūb īed ja pǟvad leʼbbõ.
Ma magasin ööd tema juures. Ma magīz täʼm jūsõ iʼļ īe.
Jaanil oli aeg magada. Jǭņõn vȯʼļ āiga maʼggõ.
Ma tahan magada, peab puhkama. Ma tǭʼb maʼggõ, noʼvvõmõst um.
Jäi magama nagu pisike silk. Ei maʼggõm neʼiku piški siļk.
♦ Fraasid ja väljendid:
voodis (~ väljas) magada – lovāl (~ ullõ) maʼggõ;
magama heita – maʼggõm laškõ;
magama jääda – maʼggõm īedõ, magātõ;
magama panna – maʼggõm pānda;
magab nagu surnu – magūb neʼi ku jarā kūolõn (~ kuoț; ~ pūklutš)
2. maʼggõ
♦ Näitelaused:
Poiss magas selle tüdrukuga. Pȯis magīz sīe neitstõks.

maha <adv> mǭʼ, mǭʼzõ, mǭʼzpēʼņ, mǭn|alā
♦ Näitelaused:
Müts maha! Kibār mǭʼzõ!
Kass hammustab hiireemal pea maha. Kaš jāmstab īrjemān pǟ mǭʼzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
maha suruda – mǭʼzõ pīkstõ;
maha võtta – mǭʼzõ võttõ;
maha ajada – mǭʼzõ vieʼddõ;
maha heita – mǭʼzõ eitõ;
maha panna – mǭʼzõ pānda;
maha visata – mǭʼzõ viskõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ tõmbõ;
maha tappa – mǭʼzõ tappõ;
maha sadada – mǭʼzõ saʼddõ;
maha raputada – mǭʼzõ repțõ;
maha raiuda – mǭʼzõ raʼdļõ;
maha arvata – mǭʼzõ arrõ;
maha lüüa – mǭʼzõ raʼbbõ;
maha matta – mǭʼzõ mattõ, mǭʼzõ pānda;
laualt maha ajada – lǭda pǟld mǭʼzõ likkõ;
maha minna – mǭʼzõ lǟʼdõ;
maha lasta – mǭʼzõ laskõ;
maha langeda – mǭʼzõ langõ;
maha pillata – mǭʼzõ pillõ;
maha jätta – mǭʼzõ jettõ;
maha istuda – mǭʼzõ istõ;
maha astuda – mǭʼzõ astõ

nutt <s> itkimi
♦ Näitelaused:
Nutt tuli kurku. Itkimi tuʼļ kurkõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
nuttu tagasi hoida – itkimizt pīkstõ tāʼgiž

plahvatada <v>
1. poukõ
♦ Näitelaused:
Tuleb hoida, et ei paugata lõhki. uʼm pidāmõst, ku äʼb pouk lǭʼigi.
2. põŗgõ

tagasi <adv> tāʼgiž, tāʼgiž|pēʼḑõn
♦ Fraasid ja väljendid:
edasi ja tagasi – jedspēʼḑõn ja tāʼgiž;
tagasi anda – tāʼgiž andõ;
tagasi astuda – tāʼgiž astõ;
tagasi kutsuda – tāʼgiž kutsõ;
tagasi lükata – tāʼgiž likkõ;
tagasi maksta – tāʼgiž maksõ;
tagasi lüüa – tāʼgiž raʼbbõ;
tagasi tulla, naasta – tāʼgiž tūlda;
tagasi hoida – tāʼgiž vȯidõ

vedada <v>
1. vieʼddõ
♦ Näitelaused:
Ma vean teravilja. Ma viedāb tieʼrrõ.
Igaüks peab vedama oma koormat ja kandma oma kandamit. Jegāīʼdõn uʼm viedāmõst eņtš viedāmt ja kāndamõst eņtš kāndamt.
♦ Fraasid ja väljendid:
välja vedada – ulzõ vieʼddõ
2. aʼjjõ
♦ Näitelaused:
Laevu hakkasid vedama aurumasinad. Kuoigīd īrgizt aʼjjõ ouŗmašīnõd.

veri <s> veʼr, vieʼr
♦ Näitelaused:
Veri jääb kinni. Veʼr īeb viʼzzõ.
Veri tilgub nagu kasemahl (~ jääpurikad). Veʼr tīlkõb neʼiku kȭļim (~ rǟstõd).
Veri on kinni, peab pidama seda kinni. Veʼr uʼm vizās, uʼm pidāmõst pāikal tǟnda.
Sõjas on igaüks oma vere välja valanud. Suodā pǟl uʼm jegāikš eņtš vieʼr vaʼllõn ulzõ.
Ära vala välja teise inimese verd! Alā vaʼllõ ulzõ tuoiz rištīng vīerda!
See teine imeb su verd. Se tuoi imūb siʼn vīerda.
Seal ta lamab oma veres. Sǟʼl ta magūb eņtš vieʼr sizāl.
Ma maksin oma verega. Ma maksīz eņtš vieʼrkõks.
Ma ei taha ennast tema verega ära määrida. Ma äʼb tǭ täʼm vieʼrkõks jarā smērõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hüübinud, paks veri – jarā kǭʼgõn, sangdõ veʼr;
verd joosta – vīerda jūokšõ;
verd valada – vīerda vaʼllõ;
verega määrida – vieʼrkõks smērõ