Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

aeg <s> āiga
♦ Näitelaused:
Nüüd on aeg. Ni uʼm āiga.
Aeg ei oota. Āiga äʼb vȯʼdlõ.
Aeg on käes. Āiga uʼm jūsõ.
Ta aeg on läbi. Täʼm āiga uʼm leʼbbõ.
Mu aeg on täis. Miʼn āiga uʼm täuž.
Igaühel on oma aeg. Jegāīʼdõn eņtš āiga.
Aeg lõppeb. Āiga lopūb.
Ta on kogu aeg silma all. Amā āiga ta uʼm sīlmad allõ.
Ta tuli õigel ajal. Ta tuʼļ riktig āigas.
Selline korjamine koguduste kaudu võtab aega. Seļļi kuoŗŗimi lǭtkubūd kouți võtāb aigõ.
Mul ei ole aega jalagagi toast välja astuda. Miʼnnõn äʼb ūo aigõ mittõ jalgõ lǟʼdõ tubāst ulzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kevadine aeg – kievādi āiga;
sügisene aeg – siʼgži āiga;
suvine aeg – sõʼvvi āiga;
talvine aeg – talli āiga;
hiline aeg – obāz āiga;
paras aeg – parāz āiga;
viimane aeg – peʼrri āiga;
vaba aeg – vāldiž āiga;
varane aeg – varāz āiga;
kaua aega – kōgiņ aigõ;
tükk aega – strēk aigõ;
see võtab aega – se võtāb aigõ;
ammust ajast – amūst āigast;
seni, selle ajani – siedaig sǭņõ;
sellest ajast – sīest āigast;
mõneks ajaks – mingiz āigaks;
igal ajal – jegāl āigal;
kevadisel ajal – kievādiz āigal;
pika aja jooksul – kōgiņ āigal;
õigel ajal – õigiz āigal;
viimasel ajal – perīz āigal;
sel ajal – sīel āigal;
samal ajal – sīel eņtš āigal;
töö ajal – tīe āigal;
päeva ajal – päuvõ āigis;
aega viita – aigõ vībtõ;
aega võtta – aigõ võttõ

iga1 <pron> jegā, jegāikš
♦ Näitelaused:
Igas töös on vigu. Jegāīʼds tīesõ uʼm viʼgḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
iga hinna eest – jegā īnda jeʼdst;
iga päev – jegā pǟva;
igal ajal – jegāl āigal

magus <adj> maʼgḑi, maʼgḑõ, smǭršig
♦ Näitelaused:
Mari on magus nagu suhkur. Mǭŗa uʼm maʼgḑõ neʼiku tsukkõrz.
Igal söögil on selline magus lõhn. Jegāīʼd sīemnāigan uʼm seļļi smǭršig kard.
♦ Fraasid ja väljendid:
magus uni – maʼgḑi uʼņ

samm <s> saʼm
♦ Näitelaused:
Mitu sammu? Mits saʼmtõ?
♦ Fraasid ja väljendid:
samm-sammult – saʼm saʼm tagān;
sammu minna – samīņ lǟʼdõ;
igal sammul – jegā saʼm pǟl;
pikad sammud – pitkād samūd;
suurte sammudega – sūrd samūdõks

tõmmata <v>
1. tõmbõ
♦ Näitelaused:
Ta on tõmmatav ja lükatav. Ta uʼm tõmbdõb un liktõb.
Ta läheb ja tõmbab ta maha. Ta lǟʼb ja tȭmbõb täʼm mǭʼzõ.
Vesi tõmbab välja selle soolase. Veʼž tȭmbõb ulzõ sīe sūoliz.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles tõmmata – iʼlzõ tõmbõ;
ära tõmmata – jarā tõmbõ;
kokku tõmmata – kuʼbbõ tõmbõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ tõmbõ;
välja tõmmata – ulzõ tõmbõ;
kinni tõmmata – viʼzzõ tõmbõ;
köit tõmmata – kīeta tõmbõ
2. moʼutšõ
♦ Näitelaused:
Tõmbab kinda kätte, suka jalga, kübara pähe, püksid jalga, kinga jalga. Moʼutšõb kindõ käʼddõ, sukā jalgõ, kibār pǟʼzõ, bikšõd jalgõ, kǟnga jalgõ.
3. tõmbõ
♦ Näitelaused:
Ta ahnitseb kõike, mis saab kätte. Ta tȭmbõb aʼmmõ, mis sǭb käʼddõ.
Mõnd asja ta ahnitseb kähku. Mingizt aʼžžõ ta tȭmbõb aššõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
varandust tõmmata – viļļõ tõmbõ
4. vieʼddõ
♦ Fraasid ja väljendid:
külge tõmmata – jūʼrõ vieʼddõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ vieʼddõ;
[liigest] paigale panna – siʼzzõl vieʼddõ;
välja vedada – ulzõ vieʼddõ;
välja venitada – ulzõ vieʼddõ
5. vieʼddõ
♦ Näitelaused:
Tõmba aerudega nii pikkamööda. Viedā airõdõks neʼi vienāgõld.
Ahi ei tõmba. Ǭʼj äʼb viedā.
Tuul tõmbab, tuleb iil. Tūļ viedāb, tulāb īļing

töö <s> tīe
♦ Näitelaused:
Töö on pooleli, lõpu pool. Tīe uʼm pūol pǟl, tutkām pūol.
Igal ajal on oma töö ära tehtud. Jegāl āigal uʼm eņtš tīe jarā tīʼedõd.
See on teinud töö raskeks. Se uʼm tīʼend tīe lǟlamõks.
Nad on töös osalenud küll nõuga, küll tööga. Ne āt tīesõ jaʼggõ võttõnd kil nõʼvkõks, kil ka tīekõks.
Ma ei seisnud tööta. Ma iʼz pīʼl tīetõ.
Ta tuhnib nagu siga, teeb sea tööd. Ta neʼiku sigā tīngõb, tīʼeb sigā tīedõ.
Töö ei ole jänes. Tīe äʼb ūo kõps.
♦ Fraasid ja väljendid:
jalad-käed on tööd täis – jālgad-kädūd attõ tīedõ tǟdõd;
nii palju tööd, et jääb haigeks – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku īeb rujāks;
nii palju tööd, et võib ennast lõhki kiskuda – neʼi jeʼnnõ tīedõ, ku võib ēņtšta lǭʼigi kīskõ