Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

asi <s>
1. olukord või asjaolu ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
2. ese ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju asju. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea asi – jõvā ažā;
leitud asi – lieudtõt ažā;
pisiasi – vǟʼki ažā

isa <s> izā
♦ Näitelaused:
Ma nägin oma isa unes. Ma neiz eņtš iʼzzõ uʼnsõ.
Me käisime isaga merel. Mēg izāks keʼimõ mieʼrsõ.
Me mälestame oma isasid. Mēg mǟʼdlõm eņtš iʼžḑi.
Ta läheb oma isa teed. Ta lǟʼb eņtš izā riekkõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
[laps on] isasse – izā pieʼrrõ;
isahani – gūogõ iʼzzi;
isapart – paʼŗ iʼzzi;
isahunt – suʼd iʼzzi

ise <pron> īž
♦ Näitelaused:
Ta peseb ennast. Ta piezūb ēņtšta.

isegi <adv>
1. īʼž
♦ Näitelaused:
Ta teadis isegi seda. Ta tīediz īʼž siedā.
2. eitusega mittõ
♦ Näitelaused:
Nii ligunenud, et isegi hamba all ei ole kuiv. Neʼi liʼggõn, ku mittõ ambõ allõ äʼb ūo kūja.

isik <s> pärsōn

iste <s> ištīm
♦ Näitelaused:
Võta istet! Võtā eņtšõn ištīm!
Ta andis mulle istet. Ta āndiz miʼnnõn ištīmt.
♦ Fraasid ja väljendid:
istmega vanker – ištīmõks rattõd

isu <s> aptīt

käsi <s>
1. keʼž
♦ Näitelaused:
Teine on tema käe all, ta võttis oma käe alla. Tuoi uʼm täʼm käʼd allõ, ta võtīz eņtš käʼd alā.
Ta on käte-jalgadega selle vastu. Ta uʼm kädūd-jālgadõks sīen vastõ.
Ta hoiab seda enese käes oma viimase otsani. Ta pidāb sīe eņtš käʼdsõ eņtš perīz tutkām sǭņõ.
Ma sain selle neiu enese kätte. Ma sai sīe neitst eņtš käʼddõ.
Ma sain raamatu kätte. Ma sai rǭntõ käʼddõ.
Ta murrab oma käsi, ta on vihane. Ta mūrdab eņtš keʼžži, ta uʼm kõʼzzi.
See on tema kätetöö. Se uʼm täʼm käʼd tīe.
Ma palun ta kätt – kui ma tahan teda naiseks. Ma pǭlab täʼm kätā – ku ma tǭʼb tǟnda nāizõks.
Ära tõsta oma kätt tema vastu, siis ei lähe hästi! Alā nustā eņtš kätā täʼm vastõ, siʼz äʼb lī jõvīst!
Ära tõsta tema pärast kätt! Alā nustā eņtš kätā täʼm pierāst!
Ta kannab mind kätel heast meelest. Ta kāndab mīnda kädūd pǟl jõvāst mīelstõ.
Ta elab oma käe peal, enese jaoks. Ta jelāb eņtš käʼd pǟl, eņtš pierāstõ.
See on mulle käe järgi, selline töö, mis edeneb. Se uʼm miʼn käʼd pieʼrrõ, seļļi tīe, mis lǟʼb.
Kõikidele ei olnud hobune käepärast. Amādõn iʼz ūo iʼbbi käʼd pierāst.
Käsi on tal küll kõva – kui paneb, siis on silmad väljas. Keʼž täʼmmõn uʼm kil vizā – ku panāb, siʼz attõ sīlmad ullõ.
Ta on mu käe all siis, kui mina olen see teadja – kuidas ma käsin, nii ta teeb. Ta uʼm miʼn käʼd allõ siʼz, ku minā uʼm se tīedaji – kui ma panāb, neʼi ta tīʼeb.
Ära pane oma kätt teise tasku! – kui tahad salaja võtta. Alā paʼn eņtš käʼd tuoiz kabātõ! – ku tǭʼd saʼlliz võttõ.
Pane käed kokku, peab jumalat paluma! Paʼn kädūd kuʼbbõ, uʼm jumālt pǭlamõst!
Ta pani käed tema külge – siis ta peab teda heaks. Ta paʼņ kädūd täʼm kilgõ – siʼz ta jõvāks tǟnda pidāb.
Pane käed kõrvale! Paʼn kädūd kilgõ!
Käed sügelevad – siis tahan teisele lüüa. Kädūd sõʼvlõbõd – siʼz ma tǭʼb tuoizõn raʼbbõ.
Mu kaed on nagu kinni seotud. Miʼn kädūd at neʼi ku viʼzzõ siʼdtõd.
Ma hoian sind käest kinni. Ma pidāb sīnda käʼdstõ vizās.
Nad tulid käsikäes. Ne tuʼļtõ, kädūd īʼdskuʼbsõ.
Ta on mu parem käsi. Ta uʼm miʼn jõvā keʼž.
Käsi ei kuula sõna. Keʼž äʼb kūl.
Käsi ei luba töötada. Keʼž äʼb vēļ jeʼllõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
parem käsi – jõvā keʼž;
vasak käsi – kurā keʼž;
õnnelik käsi – vȯndzi keʼž;
käeulatuses – käʼd tutkāmõs;
käed külge panna – kädūd jūʼrõ pānda;
käed kokku või risti panna – kädūd kuʼbbõ pānda;
kätt tõsta – kätā nustõ;
kindaid kätte panna – kīndidi käʼddõ pānda;
käega lüüa – käʼdkõks eitõ;
käsi külge panna – keʼžži jūʼrõ pānda;
käsi laotada – keʼžži laʼgtõ;
käsi puhtaks pesta – keʼžži pūʼdõks pieʼzzõ;
käsi rüpes hoida – keʼžži piʼddõ ripsõ;
enese käes pidada ~ enese valduses pidada – eņtš käʼds piʼddõ;
tagantkätt – iʼļ käʼd
2. pūol
♦ Fraasid ja väljendid:
parem pool – jõvā pūol;
vasem pool – kurā pūol

mesi <s> meʼž

miski <pron> midāgõd, midēgõd, midāgõst, midēgõst, midāgid
♦ Näitelaused:
Ma ei tea midagi. Ma äʼb tīeda midēgõd.

musi <s> mužīņ
♦ Näitelaused:
Anna mulle üks musi. Ānda miʼnnõn ikš mužīņ.

risti1 <s> rišt
♦ Fraasid ja väljendid:
risti kaardimängus – rišt kǭrtõd mängs

risti2 <adv> rištõ, rišt|äʼbbiz
♦ Näitelaused:
See tee läheb üle teise tee risti üle. Se riek lǟʼb iʼļ tuoiz riek rištõ iʼļļõ.
Puu on kukkunud risti üle tee. Pū uʼm saʼddõn rištäʼbbiz iʼļ riek.
♦ Fraasid ja väljendid:
risti ja põigiti – rištõ ja piʼddõz;
risti üle – rištõ iʼļļõ;
üks käsi risti teise peal – ikš keʼž rištõ tuoiz pǟl;
risti üle raja – rištõ iʼļ takā

sai <s> sǭja, vālda|lēba
♦ Näitelaused:
Ema küpsetab saia. Ǟma ūdõb saijõ.

sisse1 <postp> siʼzzõl
♦ Fraasid ja väljendid:
paberi sisse – papīer siʼzzõl

sisse2 <adv> sillõ, siʼzzõl
♦ Näitelaused:
Astuge sisse! Astāgid siʼzzõl!
Palju ei lähe sisse [sööki]. Pǟgiņ äʼb lǟʼ siʼzzõl.
Tulge sisse! Tulgid siʼzzõl!
♦ Fraasid ja väljendid:
avaldust sisse anda – tieut siʼzzõl andõ;
arstimit sisse võtta – aiņi siʼzzõl võttõ;
sisse hingata – siʼzzõl jengõ;
sisse juhatada – siʼzzõl jūʼodõ;
sisse minna ~ siseneda – siʼzzõl lǟʼdõ;
sisse kukkuda – siʼzzõl saʼddõ;
sisse murda – siʼzzõl murdõ;
sisse panna – siʼzzõl pānda;
sisse seada – siʼzzõl sǟʼdõ;
sisse tuua – siʼzzõl tūodõ;
ühest sisse, teisest välja – īʼdst siʼzzõl, tuoizõst ulzõ

sisse lülitada <v> siʼzzõl klõkšõ

sisse murda <v> siʼzzõl murdõ

sisse saada <v> siʼzzõl sǭdõ

uss <s> ūška

vesi <s> veʼž
♦ Näitelaused:
Vesi jooksis nagu allikas. Veʼž jūokšiz neʼiku ovāt.
Vesi on püksis: siis ei pea enam kust, kui tuleb, siis jookseb. Veʼž uʼm bikšõs: siʼz äʼb pidā jeʼmmitõt kuztā, ku tulāb, siʼz jūokšõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
vooluvesi – jūokšiji veʼž;
seisuvesi – pīʼliji veʼž;
vett lasta – vietā laskõ

üksi <adv> ikš|iʼggiņ, ikš|igīņ
♦ Fraasid ja väljendid:
üksi nagu koer – ikšiʼggiņ neʼiku piʼņ