Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

juua <v> jūodõ
♦ Näitelaused:
Hobusele antakse pangest juua. Ibīzõn āndab paņštõ jūodõ.
Ta joob vett. Ta jūob vietā.
Ta joob kruusist. Ta jūob krūzõst.
Ta joob kogu ämbrist. Ta jūob amāst paņstõ.
Ta jõi oma raha maha. Ta juoi eņtš rǭʼ jarā.
Kas need seal läksid jooma? Või ne sǟʼl lekštõ jūomõ?
Mis sa enesele sisse oled joonud, et sa selline oled? Mis sa eņtšõn ūod siʼzzõl jūond, ku sa seļļi ūod?
Ma võin juua terve pudeli, miks mitte pisikest klaasi? Ma võib jūodõ tīera potīļ, mikš mittõ piškīzt glǭzõ?
♦ Fraasid ja väljendid:
maha juua – jarā jūodõ;
oma aru ära juua – eņtš mīel jarā jūodõ;
ennast täis juua – ēņtšta tǟdõks jūodõ;
joob veini nagu vett – jūob vīnõ neʼi ku vietā

jõud <s> joud
♦ Näitelaused:
Mu jõud ei käi vastu. Miʼn joud äʼb tuʼl vastõ.
See käib mul üle jõu. Se lǟʼb iʼļ miʼn joud.
Ta võttis kogu jõu kokku. Ta võtīz amā joud kuʼbbõ.
Jõust tuli puudu. Pūtiz jarā joudõ.
See annab jõudu juurde. Se āndab joudõ jūʼrõ.
Selle maja tegi ta omal jõul. Sīe tubā ta teʼi eņtš joudkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
jõudu katsuda – joudõ kǭʼļõ;
jõudu koguda – joudõ kuʼbbõ;
jõus olla – joudsõ vȱlda

serv <s> kaņț
♦ Näitelaused:
Istu tooli serva peale! Istā raʼj kaņț pǟl!
Sa valasid vett üle klaasi ääre. Sa valīzt vietā iʼļ glǭz kaņț.
Meie heinamaa on jõe kandis. Mäʼd nīt uʼm joʼug kaņțš.

viimane <adj> peʼrri
♦ Näitelaused:
Sa jäid viimaseks. Sa eid perīzõks.
Kui töö lõpetatakse, siis öeldakse: „Ma viimase päeva töötan”. Ku tīe loptāb, siʼz kītõb: „Ma perīz pǟva jelāb”.
Viimne tee on, kui viimast korda minnakse, kõige viimsem tee läheb surnuaeda. Peʼrri riek um, ku perīzt kõrdõ lǟʼb, amā peʼrri riek lǟʼb kālmataʼrrõ.
Kui viimne tund on käes, siis peab surema, viimne päev on enne seda. Ku peʼrri stuņd uʼm jūsõ, siʼz uʼm kūolõmõst, peʼrri pǟva uʼm jeʼdmõl siedā.
Ta jõi maha oma viimase kopika. Ta eņtš perīz kopīk juoi jarā.
Mõni annab söögi eest viimase särgi ära. Mūnda sīemiz pierāst perīz serk āndab jarā.
Sinust võetakse viimast välja: siis sa oled tühi kui põis. Perīzt siʼnnõn võtāb ulzõ: siʼz sa ūod tijā neʼiku pūšõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
viimane päev – peʼrri pǟva;
viimane tund – peʼrri stuņd

üle1 <prep, postp> iʼļ
♦ Näitelaused:
Mul oli üle talve viis lammast. Miʼnnõn vȯʼļ iʼļ tǭla vīž lāmbazt.
Sa valasid vett üle klaasi serva. Sa valīzt vietā iʼļ glǭz kaņț.
Sellest kohast ei saa üle jõe. Sīest kūožõst äʼb sǭ iʼļ joʼug.
Ta paitas käega üle oma habeme. Ta paijiz käʼdkõks iʼļ eņtš aʼbbõnd.
Ta naerab oma isa üle. Ta naʼgrõb iʼļ eņtš izā.
Ta valitseb küla üle. Ta vǭļikšõb iʼļ kilā.
♦ Fraasid ja väljendid:
üle kõige parem – iʼļ amā paŗīm;
üle öö – iʼļ īe