Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hing <s>
1. jeng
♦ Näitelaused:
Hing on sees, kui ta on elus. Jeng uʼm sizāl ku ta uʼm jeʼlsõ.
Hing läheb välja. Jeng lǟʼb ulzõ.
Ta andis oma hinge selle tööga. Ta eņtš jeng āndiz jarā sīe tīekõks.
Ära võta sellist pattu oma hinge peale! Alā võttõ seļļizt pattõ eņtš jeng pǟlõ!
Anna mu hingele rahu, et see hing võiks hingata! Ānda miʼn jengõn armõ, laʼz se jeng võigõ jengõ!
Ma lasen su hinge välja. Ma laskūb siʼn jeng ulzõ.
Siin pole mitte ühtki hinge. Täs äʼb ūo mitīʼdtõ jengõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
oma hing anda – eņtš jeng andõ;
oma hing jätta – eņtš jeng jettõ;
oma hingele võtta – eņtš jeng pǟlõ võttõ;
hinge heita – jengõ jettõ;
hinge välja süüa – jengõ ulzõ sīedõ;
hinge välja võtta – jengõ ulzõ võttõ
2. hingamine jeng
♦ Näitelaused:
Hing jääb kinni. Jeng īeb viʼzzõ.
Tuleb pidada hinge kinni. Uʼm pidāmõst jeng vizās.
Ta köhib oma hinge välja. Ta kieʼvtõb eņtš jeng ulzõ.
Ei saa hinge tagasi. Äʼb sǭ jengõ tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
hinge tagasi tõmmata – jengõ võttõ