Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kala <s> kalā
♦ Näitelaused:
Ta elab nagu kala vees. Ta jelāb nemē kalā vieʼd sizāl.
Kala enam ei ole. Kaʼllõ jemīņ äʼb ūo.
Soolast kala saab ainult talvel. Sūolizt kaʼllõ sǭb set tallõ.
Täna on vähe kalu. Tämpõ uʼm veitõ kaʼļḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
kala püüda – kaʼļḑi veʼjjõ

käia <v>
1. kǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Laps hakkab käima Läpš īrgõb kǟʼdõ
Ta käis meil. Ta keʼi mäʼd jūs.
Ta käib käest kätte: üks sind hellitab, teine hellitab. Ta kǟʼb käʼdstõ käʼddõ: ikš sīnda mīļiņțõb, tuoi mīļiņțõb.
Ta käib nagu kell, kunagi ei jää paigale. Ta kǟʼb neʼi ku kīela, äʼb kunāgõst īe paikõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
käia vaikselt [~ kui sukis] – kǟʼdõ kui sukādõks;
käima panna – kǟʼmõ pānda;
külas käia – kilās kǟʼdõ;
mööda köit käia – piʼds kīeta kǟʼdõ;
koolis käia – skūolsõ kǟʼdõ;
järgneda, järel käia – tagān kǟʼdõ
2. lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Käi minema! Li jeʼdspēʼḑõn!

küla <s> kilā

ringi käia <v> rinkõ lǟʼdõ