Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kaas <s> kǭņtš
♦ Näitelaused:
Lugesin raamatu kaanest kaaneni. Ma lugīz rǭntõ kǭndstõ kǭndtõ sǭņõ.

kaks <num> kakš
♦ Näitelaused:
Kaht paati ma ei näinud. Kǭʼdtõ laijõ ma iʼz nǟ.
Las see jääda meie kahe vahele. Laʼz se īegõ mäʼd kǭʼd vaʼizõ.
Ma lõin kaks kärbest ühe hoobiga. Ma rabīz kakš kärmizt īʼd napsāks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaks paati – kakš laijõ;
kahe käega – kǭʼd käʼdkõks;
kahe peremehe sulane – kǭʼd perīmīʼe pālkali;
kahed käärid – kǭʼd škērõd

kapp <s> käp

kas <adv> agā, või, kas
♦ Näitelaused:
Kas sa võtad mind mu ilusate silmade pärast? Agā sa võtād mīnda miʼn knaššõd sīlmad pierāst?
Kas te teate? Või tēg tīedat?
Ma ei tea, kas ta tuleb. Ma äʼb tīeda, või ta tulāb.
Kas sa lähed? Kas sa lǟʼd?

kass <s> kaš
♦ Näitelaused:
Kass peab ennast jumalaks. Kaš pidāb pa jumālõks.
Kass lakub käppa ja käpaga peseb ennast. Kaš nūolõb käpā ja käpāks ēņtšta piezūb.
Käib nagu kass ümber palava pudru. Kǟʼb nemē kaš immar tuļīz sandrok.
Kass mängib hiirega. Kaš mǟngab īrõks.
Kes see läheb kassi jaoks kala püüdma. Kis se lǟʼb kaš pierāst kaʼllõ veʼjjõm.
Meie vahel on must kass. Mäʼd vaʼisõ uʼm mustā kaš.
♦ Fraasid ja väljendid:
palju kasse – pǟgiņ kašīdi

kops <s> täʼv, pīʼemdõ maksā

laps <s> läpš
♦ Näitelaused:
See laps on mu veri ja ihu. Se läpš uʼm miʼn veʼr un miʼn lejā.
Ta sai lapse sellelt kaluripoisilt. Ta sai laps sīest kalāmīʼe pȯisõst.
♦ Fraasid ja väljendid:
vallaslaps – tarān aigās sǭdõd läpš