Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

enne <prep, adv>
1. prep jeʼdmõl, jeʼds, jeʼdsõ
♦ Näitelaused:
Ma lähen enne sind. Ma lǟʼb jeʼdmõl sīnda.
Enne töö algust ma pidasin nõu. Jeʼdsõ tīe irgõmt ma pidīz nõʼvvõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
enne aega – jeʼdmõl aigõ;
enne kukke ja koitu – jeʼdmõl kikkõ;
enne lõunat – ; jeʼdmõl lȭinagstaigõ;
enne lõunasööki – jeʼdmõl lȭinagiži;
enne valget – jeʼdmõl pǟva vaʼllõ;
enne sööki – jeʼdmõl sīemõt;
enne lahkumist – jeʼds jarālēʼmõt
2. adv jeʼdmõl, jeʼdmõlõks, jeʼdsõ, aššõ
♦ Näitelaused:
Ta tuli enne. Ta tul jeʼdmõlõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
enne kui – jeʼdsõ ku

hari <s> biršt, ǭŗa
♦ Näitelaused:
Puhastatakse harjaga. Tīʼeb pūʼdõks birštõks.
Harjaga puhastab riideid. Ǭŗaks pūʼdstõb ǭʼriņi.
Kukel on suur hari. Kikkõn uʼm sūr ǭŗa.

kukk <s> kik
♦ Näitelaused:
Kukel on kannused. Kikkõn attõ kāndõkst.
Punane kukk on katusel – see siis on tulekahju. Puʼnni kik uʼm katūks pǟl – se siʼz uʼm tuʼlkaʼj.
Kuked kirevad, tuleb teistsugust ilma. Kikīd kīrgastõbõd, līb mūdõsuʼggõ aigõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuke lokutid – kik aʼbbõnd;
kuke hari – kik krūonõ;
enne kukke – jeʼdmõl kikīdi;
punast kukke katusele lasta – punīzt kikkõ katūksõ laskõ

maas <adv> mǭsõ
♦ Näitelaused:
Kukel on pea maas. Kikkõn uʼm pǟ mǭsõ.