Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kui <konj, adv>
1. võrdlustes äbku, kui
♦ Näitelaused:
Kalurid püüdsid rohkem kilusid kui silke. Kalāmīʼed vejīzt jemīņ brēțliži äbku sīļkidi
♦ Fraasid ja väljendid:
laulab kui lind – lōlab kui lind
2. tingimust väljendava kõrvallause alguses aʼž, ku
♦ Näitelaused:
Kui ma saan, siis ma toon. Aʼž ma sǭb, siʼz ma tūob.
Ma tulen siis, kui sa oled kodus. Ma tulāb siz, ku sa līd kuoʼnnõ.
3. adv ku
♦ Fraasid ja väljendid:
kui palju – ku pǟgiņ;
kui kaua – ku kōgiņ

kuid <konj> set, agā

kuiv <adj> kūja
♦ Näitelaused:
Mul ei ole kuiva kohtagi hamba all. Miʼnnõn äʼb ūo kuijõ kūožõ mit ambõ al.
Need järved said kuivaks lastud. Ne jǭrad saitõ kūjaks lastõd.
Too kuivi puid! Tūo kuijḑi pūḑi!
♦ Fraasid ja väljendid:
kuiv ilm – kūja āiga;
kuivad riided – kūjad ǭʼrõnd;
kuivi jalu – kūjad jālgadõks;
kuivaks lasta – kūjaks laskõ;
kuivaks pühkida – kūjaks pūʼstõ

kuni <konj, prep>
1. sōņõ, sōņi
♦ Fraasid ja väljendid:
kuni hommikuni – ūomõgt sǭņõ
2. kuņtš, koņtš
♦ Näitelaused:
Tuleb rääkida, kuni ta on veel siin. Lǟʼb rõkāndõ, kuņtš ta uʼm veʼl täsā.

kuri <adj> kõʼzzi, bǭʼrgõ, äʼb|jõvā, tiʼg
♦ Näitelaused:
Kuri käsi – kes kohe paneb nagu pläuh. Kõʼzzi keʼž, kis tuļīnõst panāb neʼi ku šläukt.
Ta nagu sülitab tuld, nii kuri. Ta neʼi ku tūlda sīlgõb, neʼi kõʼzzi.
Inimene on kuri nagu hunt. Rištīng uʼm kõʼzzi neʼi ku suʼž.
Ta vaatas minu peale kurjade silmadega. Ta vaņtliz miʼn pǟlõ kõʼzzizt sīlmadõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuri koer – kõʼzzi piʼņ;
kuri vaim – äʼbjõvā vaim