Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

läbi <prep, postp, adv>
1. leʼb
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi metsa minna – leʼb mõtsā lǟʼdõ;
läbi akna vaadata – leʼb läʼb vantlõ;
läbi sõrmede vaadata – leʼb sūormõd vaņtlõ;
läbi tule ja vee minna – leʼb tuʼl ja vieʼd lǟʼdõ
2. postp leʼbbõ
♦ Näitelaused:
Suve läbi pea igas liivi talus elasid juudid. Sõʼvvõ leʼbbõ pigā jegās līvõ kǭrands jelīzt zīḑõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
kogu päev läbi – amā pǟva leʼbbõ;
terve öö läbi – amā īe leʼbbõ;
aasta läbi – āigast leʼbbõ
3. immõr, leʼbbõ
♦ Näitelaused:
See kuu on läbi. Se kū uʼm immõr.
Sa mine sellest metsast läbi! Sa li sīest mõtsāst leʼbbõ!
Sa läksid läbi liivamäe. Sa lekšt jõugõmäʼg leʼbbõ.
Veri tuleb läbi riidest läbi. Veʼr tulāb leʼb ǭʼrõn leʼbbõ.
Aeg on läbi. Āiga uʼm leʼbbõ.
Kõik raha on juba läbi. Tikkiž rǭʼ uʼm leʼbbõ.
Siit ei saa läbi. Sīḑšt äʼb sǭ leʼbbõ.
Mina näen sind läbi. Minā nǟb sīnda leʼbbõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi ajada – leʼbbõ aʼjjõ;
läbi arutada – leʼbbõ arrõ;
läbi astuda – leʼbbõ astõ;
läbi põleda – leʼbbõ paʼllõ;
läbi otsida – leʼbbõ vȯtšõ;
läbi saada – leʼbbõ vȱlda;
läbi viia – leʼbbõ vīdõ;
läbi vaadata – leʼbbõ vaņtlõ;
läbi kaaluda – leʼbbõ vaʼitõ;
läbi tilkuda – leʼbbõ tilkõ;
läbi töötada – leʼbbõ tīʼedõ;
läbi sõimata – leʼbbõ suoimõ;
läbi kukkuda – leʼbbõ saʼddõ;
läbi imbuda – leʼbbõ õʼvvõ;
läbi rääkida – leʼbbõ rõkandõ;
läbi lüüa – leʼbbõ raʼbbõ;
üksteisega läbi saada – īʼdtuoizõks leʼbbõ sǭdõ;
läbi näha – leʼbbõ nǟʼdõ;
läbi murda – leʼbbõ murdõ;
läbi mõtelda – leʼbbõ mõtlõ;
läbi lugeda – leʼbbõ luʼggõ;
läbi lasta – leʼbbõ laskõ;
läbi kobada – leʼbbõ kǭʼļõ;
läbi käia – leʼbbõ kǟʼdõ;
läbi elada – leʼbbõ jeʼllõ;
läbi ja läbi – leʼb ja leʼbbõ;
läbi lõigata – leʼbbõ īʼedõ

päev <s>
1. pǟva
♦ Näitelaused:
Kõik päevad on jumala päevad. Amād pǟvad at jumāl pǟvad.
Ta päevad on loetud. Täʼm pǟvad at luʼgdõd.
Ta päevad on täis, on kokku loetud, arv täis. Täʼm pǟvad attõ tǟdõd, attõ kuʼbbõ luʼgdõd, luʼg täuž.
Kui sa elad, siis sa veel palju päevi näed. Ku sa jelād, siʼz sa vēl pǟgiņ päuvḑi nǟd.
♦ Fraasid ja väljendid:
päev otsa, päev läbi – pǟva leʼbbõ;
päevast päeva – pǟvast päuvõ;
päise päeva ajal – sieldõ pǟva āigal;
päevade kaupa – pǟviņ;
ühel ilusal päeval – īʼds knaššõs pǟvas;
mustadeks päevadeks – mustād pǟvad pierāst;
häid päevi näha – jõʼvḑi päuvḑi nǟʼdõ;
noores eas – nūorši päuvši;
vanaduspäevil – vaʼņši päuvši
2. pǟva
♦ Näitelaused:
Päike paistab. Pǟva pāistab.
Päike tõuseb. Pǟva kārgõb.
Päike läheb looja. Pǟva lǟʼb lūojõ.
Päike kõrvetab. Pǟva kitāb.
Päike läks pilve taha. Pǟva lekš viʼzzõ.
Päike on pilve taga. Pǟva uʼm vizās.
Päike tuli pilve alt välja. Pǟva tuʼļ pīla aldõst ulzõ.
Ta istus maja äärde päikse kätte. Ta istīz tubā kilgõ pǟva käʼddõ.
Lapsed peesitavad päikese käes. Lapst peislõbõd pǟva käʼds.
Päike paistab, vihma sajab, siis surnud tantsivad. Pǟva pāistab, vīʼmõ sadāb, siʼz mirīņõd daņtšõbõd.
Iga asi tuleb avalikuks [~ päeva kätte]. Jegā ažā tulāb pǟva käʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikeseloojang – pǟva mǭʼlēʼmi;
sellist, mida ei ole päikse all – seļļizt, mis äʼb ūo pǟva allõ;
päevselge – sieldõ neʼiku pǟva;
selge nagu päike – sieldõ neʼiku pǟva

teha <v> tīʼedõ, jeʼllõ, pānda
♦ Näitelaused:
Ta hakkab tööd tegema. Ta īrgõb jeʼllõ tīedõ.
Ta teeb inimesega seitse imet. Ta jelāb rištīngõks seis brīnõmtõ.
Nii on tööd teinud, et nahk on seljas märg. Neʼi uʼm tīedõ jeʼllõn, ku nǭgõ uʼm sǟlgas kaʼžži.
Köiele tehti sõlm otsa, et see läbi [august] ei läheks. Kieudõn paʼņ suoļm tutkāmõ, algõ ta läkkõ leʼbbõ.
Mis ma teen selle eluga praegu? Mis ma tīʼeb sīe jeʼlkõks paldīņ?
Ta teeb minuga seitse imet. Ta tīʼeb miʼnkõks seis brīnõmtõ.
Ma ei tee kärbselegi halba. Ma äʼb tīʼe mittõ kärmizõn slikțõ.
Ära tee teisele liiga! Alā tīʼe tuoizõn pa jeʼnnõks!
Ta teeb jalad lahti. Ta tīʼeb jālgad vāldiņ.
♦ Fraasid ja väljendid:
muret teha – muʼrtõ tīʼedõ;
tööd teha – tīedõ tīʼedõ;
las jääda tegemata – laʼz īegõ tīʼemõt