Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

lasta <v>
1. laskõ, andõ
♦ Näitelaused:
Isa ei lasknud mind kodunt välja. Izā iʼz lask mīnda kuondõst ulzõ.
Ma lasin tal magada. Ma laskīz tǟnda (~ täʼmmõn) maʼggõ.
Lase mõelda! Lask mõtlõ!
Ei või lasta teda kaugele. Äʼb või laskõ tǟnda kōgaz.
Ta lasi teha mulle kingad. Ta laskīz tīʼedõ miʼnnõn kǟngad.
Ta lasi mu lahti. Ta laskīz miʼn (~ mīnda) vāldiņ.
Ta lasi paadi põhja. Ta laskīz lǭja pūʼojõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuivaks lasta – kūjaks laskõ;
põhja lasta – pūʼojõ laskõ;
sisse lasta – siʼzzõl laskõ;
lahti lasta – vāldiņ laskõ;
ennast ristida lasta – ēņtšta rištõm laskõ
2. tulistada laskõ
♦ Näitelaused:
Ta laseb püssiga siga. Ta laskūb flintõks siʼggõ.
Ta lasi mulle püssiga jalga. Ta laskīz miʼnnõn flintõks jalgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
maha lasta – mǭʼzõ laskõ

läbi lasta <v> leʼbbõ laskõ

maha lasta <v> mǭʼzõ laskõ