Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

Eessõna / E’ḑḑisõnā@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

laulda <v> loulõ
♦ Näitelaused:
Ta laulab ilusasti. Ta knaššõ lōlab.
Me laulame koos. Mēg lōlam kuʼbsõ.
Ta laulab teist laulu: mina ütlen nii, tema ütleb naa. Ta lōlab tūoizta loulõ: ma kītõb neʼi, ta kītõb neʼi.
Lapsed laulavad kui pääsukesed. Lapst lōlabõd neʼiku pešliʼnkizt.
♦ Fraasid ja väljendid:
laulab nagu kukklōlab neʼiku kik

pea1 <s>
1.
♦ Näitelaused:
Pea aetakse segi. Pǟ sǭb jarā sieʼgdõd.
Pea on norgus. Pǟ uʼm mǭsõ.
Pea on segi, pead pööritab, pea käib ringi. Pǟ uʼm rȭmsõ, pǟ kīerõb, pǟ lǟʼb immõrõ.
Pea on tuult täis, siis on pea kerge, ei ole sees õiget kaalu. Pǟ uʼm täuž tūldõ, siʼz uʼm pǟ kievām, äʼb ūo sizāl riktig svaʼrrõ.
Tal on kõva pea, ta ei või mitte midagi ära õppida. Täʼmmõn uʼm vizā pǟ, ta mittõ midāgõst äʼb või jarā oppõ.
Mu pea ei pea kinni. Miʼn pǟ äʼb pidā vizās.
Sa võid oma pea ära anda selle asja eest. Sa võid eņtš pǟ jarā andõ sīe ažā jeʼdstõ.
Mis talle on pähe läinud? Mis täʼmmõn uʼm pǟʼzõ lǟʼnd?
Kilgid peas, valet laulavad. Kērkõd pǟsõ, pietūkst lōlabõd.
Ma teen selle omast peast. Ma tīʼeb eņtš pǟstõ täʼm.
Ta on peast põrunud. Ta uʼm pǟstõ raʼbtõd.
Ära jookse peaga vastu seina! Alā aʼil pǟkõks sainõ!
Ta on ilma peata. Ta uʼm bäs pǟʼtõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
peas nagu sipelgad jooksevadpǟsõ neʼiku siprikizt lǟʼbõd;
pealagipǟ sidām;
terane peakievām pǟ;
paljas pea nagu trummpǭļaz pǟ neʼiku būnga;
täis pea ~ purjus peatäuž pǟ;
tühi peatijā pǟ;
kõva peavizā pǟ;
pead panti pannapǟ kīʼlõks pānda;
pea hakkab ringi käimapǟ īrgõb rinkõ lǟʼdõ;
pea käib ringipǟ kīerõb (~ lǟʼb immar);
pea õhkabpǟ ȭʼgõb;
pea valutabpǟ pȯdūb;
pea jagu pikempǟ jaʼggõ pitkīm;
pea maha võttapǟ mǭʼzõ võttõ;
pead kaotadapǟdõ kǭʼtõ;
pead püsti ajadapǟdõ pistõ aʼjjõ;
pead pestapǟdõ piezzõ;
pead murdapǟdõ murdõ;
pead segi ajadapǟdõ sieʼggõ;
pead otsidapǟdõ vȯtšõ;
midagi pähe võttamidēgõst pǟʼzõ võttõ;
peast täisid otsidapǟsõ tēḑi vȯtšõ;
peast jalgadeni märgpǟstõ jālgad sǭņi kaʼžži;
pähe õppidapǟstõ oppõ;
peast teadapǟstõ tieudõ;
ühe pea jagu pikem kui sinaīʼd pǟ jo kuordõ ku sinā;
heast peastjõvāst pǟst;
kübarat pähe pannakibārt pǟʼzõ pānda;
kübar on peaskibār uʼm pǟs;
kübarat peast võttakibārt pǟstõ võttõ;
nagu peast pühitud [~ võetud]neʼiku pǟstõ võttõd;
peast täiesti välja puhutudtikkiž pǟstõ ulzõ pūʼgdõd
2. tööriista vm eseme osa, millest kinni hoitakse
♦ Näitelaused:
Pussil on pea. Duņtšõn uʼm pǟ.
♦ Fraasid ja väljendid:
noapeaveis pǟ


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur