Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

arvamus <s> arrimi
♦ Fraasid ja väljendid:
minu arvamuse järgi – miʼn arrimiz pieʼrrõ

asemel <postp> aʼzmõl
♦ Näitelaused:
Mine karja minu asemel! Li kaŗŗõl miʼn aʼzmõl!

asi <s>
1. olukord või asjaolu ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
2. ese ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju asju. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea asi – jõvā ažā;
leitud asi – lieudtõt ažā;
pisiasi – vǟʼki ažā

ema <s> jemā, ǟma
♦ Näitelaused:
Ema on mulle armas. Jemā uʼm miʼnnõn ārmaz.
Laps on emasse. Läpš uʼm jemā pieʼrrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
minu ema – miʼn ǟma;
emaaarmastus – jemā ārmaztimi;
emapiim – jemā sēmḑa

hoida <v>
1. kinni hoida piʼddõ
♦ Näitelaused:
Ma hoian sinust kinni. Ma pidāb siʼn jūs vizās.
Seal inimene hoiab kinni. Sǟʼl rištīng pidāb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kellegi poole hoida – äʼdsmingiz pūolõ piʼddõ;
kokku hoida – kuʼbsõ piʼddõ
2. kaitsõ, vȯidõ
♦ Näitelaused:
Hoia oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!
♦ Fraasid ja väljendid:
ennast hoida – ēņtšta kaitsõ
3. piʼddõ, vȯidõ
♦ Näitelaused:
Ma hoian sind nagu last. Ma sīnda pidāb neʼiku lapstā.
♦ Fraasid ja väljendid:
last hoida – lapstā vȯidõ
4. sǭʼrgõ
♦ Näitelaused:
Ta hoiab oma nahka. Ta sǭʼrgõb eņtš nǭʼgõ.
Ta hoiab sind minu eest. Ta sǭʼrgõb sīnda miʼn jeʼdstõ.
5. vȯidõ
♦ Näitelaused:
Sa hoia ennast mu teelt eemale. Sa vȱida ēņtšta miʼn riekstõ.
Ma hoidsin ühtviisi kõiki: küll talli, küll koera. Ma vȱidiz īʼdtaʼmḑi: kil ūonpȯigi, kil piʼņņõ.
Ta hoiab ennast nagu hammastega kinni. Ta vȱidab ēņtšta neʼiku ambõdõks vizās.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni hoida – vizās vȯidõ

istuda <v>
1. istõ
♦ Näitelaused:
Laps istub minu sülle. Läpš istāb miʼn siʼllõ.
Laps istub minu süles. Läpš istāb miʼn siʼlsõ.
Ema paneb last istuma. Jemā panāb lapstā istām.
Ta pandi istuma. Ta sai pandõd istām.
♦ Fraasid ja väljendid:
istub käed rüpes – istāb kädūd ripsõ;
istub nagu nõeltel – istāb neʼiku nõʼggõld pǟl;
istub kui puukänd – istāb neʼiku pū kand;
istub kui süte peal – istāb neʼiku sidūd pǟl
2. riiete kohta pīʼlõ
♦ Näitelaused:
Ta vaatab ennast peeglist, kuidas riided istuvad. Ta spīegiļtõb ēņtšta, kui ǭʼrõnd pīʼlõbõd.

jalalaba <s> labā, jālga|labā
♦ Näitelaused:
King pigistab jalalaba. Kǟnga pīkstõb laʼbbõ.
Ma liigutasin jalalabaga liiva. Ma likīz labāks jȭgța.
Minu jalalabale see king ei kõlba. Miʼn labān se kǟnga äʼb kõlb.

järel <adv, postp>
1. postp pieʼrrõ, tagān
♦ Fraasid ja väljendid:
kümmekonna loomuse järel – kimgõn lūom pieʼrrõ;
minu järel – miʼn tagān;
üksteise järel – īʼd tuoiz tagān
2. adv tagā

järgi <postp> pierāst, pieʼrrõ
♦ Näitelaused:
Puud pannakse riidas korra järgi. Pūd sǭbõd rītsõ pandõd kȭrda pierāst.
See on minu meele järgi. Se uʼm miʼn mīel pieʼrrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
selle kirja järgi – sīe kēra pieʼrrõ;
selle kohaselt – sīe pieʼrrõ

järjekord <s> kȭrda, rīnda
♦ Näitelaused:
Nüüd on minu järjekord. Ni uʼm miʼn kȭrda.
♦ Fraasid ja väljendid:
järjekorras – kȭrda pieʼrrõ

kael <s> kaʼggõl
♦ Näitelaused:
Ta keerab su kaela kahekorra. Ta kīerõb siʼn kaʼggõl kǭʼdkȭrdiņ.
Ta murdis oma kaela – jäi haigeks. Ta mūrdiz eņtš kaʼggõltõ – ei rujāks.
Ta jättis selle töö minu kaela. Ta jetīz sīe tīe miʼn kaʼggõlõ.
Nad sajavad mulle kaela. Ne sadābõd miʼn kaʼggõl pǟlõ.
Ta istub mu kaela peal, mis ma võin teha. Ta istāb miʼn kaʼggõl pǟlõ, mis ma võib tīʼedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaela murda – kaʼggõlt murdõ;
kaela õieli ajada – kaʼggõlt vieʼntõ;
enesele kaela võtta – eņtšõn kaʼggõl pǟlõ võttõ;
kellelegi kaela langeda – mingizõn kaʼggõlõ langõ;
kaelast ära – kaʼggõlst jarā

kaevata2 <v> kaibõ
♦ Näitelaused:
Ma tean, kes minu peale kaebas. Ma tīedab, kis mīnda kāibiz.
Laps läheb emale teise peale kaebama. Läpš lǟʼb jemān kaibõm tuoiz pǟlõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohtusse kaevata – kūʼoḑõ kaibõ

koht <s> kūož, pāika, azūm, aʼzmõz
♦ Näitelaused:
Ta on oma koha leidnud. Ta uʼm eņtš kūož lieudõn.
Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht. Kīen vȯʼļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku miʼnnõn uʼm lem kūož.
Ei ole kohta, kuhu pea panna. Äʼb ūo kūožo, kus pǟ pānda.
Ta näitas minu kohta. Ta näʼgțiz miʼn kūožõ.
Ma vaatasin enesele koha valmis. Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohta näidata – kūožõ näʼgțõ;
kohta valmis vaadata – kūožõ vaļmõks vaņtlõ;
ei jää märga kohtagi – mittõ kažīzt kūožõ äʼb īe

kord1 <s>
1. kȭrda
♦ Näitelaused:
Nüüd on minu kord. Ni uʼm miʼn kȭrda.
2. kȭrda
♦ Näitelaused:
Kõik on heas korras. Tikkiž uʼm jõvās kȭrdas.

kuri <adj> kõʼzzi, bǭʼrgõ, äʼb|jõvā, tiʼg
♦ Näitelaused:
Kuri käsi – kes kohe paneb nagu pläuh. Kõʼzzi keʼž, kis tuļīnõst panāb neʼi ku šläukt.
Ta nagu sülitab tuld, nii kuri. Ta neʼi ku tūlda sīlgõb, neʼi kõʼzzi.
Inimene on kuri nagu hunt. Rištīng uʼm kõʼzzi neʼi ku suʼž.
Ta vaatas minu peale kurjade silmadega. Ta vaņtliz miʼn pǟlõ kõʼzzizt sīlmadõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuri koer – kõʼzzi piʼņ;
kuri vaim – äʼbjõvā vaim

kõrval <postp> kilgsõ, kūoral, kūorõks
♦ Näitelaused:
Ta istub minu kõrval. Ta istāb miʼn kilgsõ.
Seisa minu kõrval! Pīʼl miʼn kilgsõ!
Ta magab minu kõrval. Ta magūb miʼn kilgsõ.
Me elame üksteise kõrval. Mēg jelām īʼdtuoiz kūorõks.

käes <adv, postp>
1. adv käʼds, käʼdsõ, jūsõ
♦ Näitelaused:
Külviaeg on käes. Kīlaāiga uʼm käʼdsõ.
2. postp käʼds, käʼdsõ
♦ Näitelaused:
Sinu raamat on minu käes. Siʼn rǭntõz uʼm miʼn käʼds.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikese käes istuda – pǟva käʼds istõ

kätte <postp> käʼddõ
♦ Näitelaused:
Raamat on antud minu kätte. Rǭntõz uʼm andtõd miʼn käʼddõ.
Sa jäid sõdurite kätte. Sa eid zōldatõd käʼddõ.
Mikīļ istus päikse kätte. Mikīļ istīz pǟva käʼddõ.

laenata <v>
1. laenu anda līenõ, täpīkšõ, täppõ
♦ Näitelaused:
Laenad talle raha. Līenõd täʼmmõn rǭʼdõ.
Ma laenan ainult talle. Ma täʼmmõn täpūb set.
2. laenu võtta līenõ, täpīņtõ
♦ Näitelaused:
Ta laenas minu käest, ta võttis tagasiandmise peale. Ta līeniz miʼn käʼdstõ, ta võtīz tāʼgiž andtõb pǟlõ.

leib <s> lēba
♦ Näitelaused:
Priileiva peal ollakse siis, kui ollakse pensionil. Brīvlēba pǟl uʼm siʼz, ku uʼm penzijõs.
Ära võta mu sissetulekut [~ leiba] ära! Alā võttõ miʼn lēba jarā!
Sa sõltud minust [~ sööd minu leiba]. Sa sīed miʼn leibõ.
Ma olen tema leivas. Ma uʼm täʼm lēbas.
Me oleme ühes leivas: üheskoos teenime, üheskoos sööme. Mēg ūom īʼds lēbas: īʼdsõ kuʼbsõ peʼļļõm, īʼdsõ kuʼbsõ sīemõ.
Kelle leiba sa sööd, selle [~ seda] laulu sa laulad. Kīen leibõ sa sīed, siedā loulõ sa lōlad.
♦ Fraasid ja väljendid:
leiba lõigata – leibõ īʼedõ;
leiba teenida – leibõ peʼļļõ

lepatriinu <s> mǭmaļikki, mǭma|linki
♦ Näitelaused:
Lenda, lenda, lepatriinu, kuspool on su pruut! Līnda, līnda, mǭmaļikki, kus pūol uʼm siʼn brūț!
Lenda, lenda, lepatriinu, kuspool minu peigmees! Līnda, līnda, mǭmalinki, kus pūol miʼn brūdganā!

lähedane <adj, s>
1. adj leʼžgli, leʼžgõli
♦ Näitelaused:
Ta on minu lähedane sõber. Ta uʼm miʼn leʼžgli sõbrā.
2. s leʼžgli
♦ Näitelaused:
Mu õde ja vend on mu lähedased. Miʼn sõzār ja veʼļ at miʼn leʼžglizt.

maitse <s> maits
♦ Näitelaused:
See on minu maitse järgi. Se uʼm miʼn maits pieʼrrõ.

meel <s>
1. mēļ
♦ Näitelaused:
Mul on hea meel. Miʼnnõn uʼm jõvā mēļ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea meel – jõvā mēļ;
meeleparandus – mīel parāntimi;
meelt parandada – mīeldõ parāntõ;
meele järgi – mīel pierāst;
kellegi meele järgi teha – mingizõn mīel pieʼrrõ tīʼedõ;
meele pärast olla, meeldida – mīel pieʼrrõ vȱlda;
meelde tuletada – mīelõ pānda;
viis meelt – vīž mīeldõ;
vastumeelt olla – vastõ mīeldõ vȱlda;
minu meelest – miʼn mīelstõ;
ei lähe ühes meeles – äʼb lǟʼ īʼdtõ mīeldõ
2. mälu mēļ
♦ Näitelaused:
See läks mul meelest ära. Se lekš ulzõ miʼn mīelstõ.
Kui miski tuli meelde, ütles: mulle tuli pähe. Ku midāgõst tuʼļ mīelõ, kītiz: miʼnnõn tuʼļ pǟʼzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
meelde jääda – mīelõ īedõ;
meelde jätta – mīelõ jettõ ~ mīelõ pānda;
meelde tulla ~ meelde turgatada – mīelõ tūlda ~ mīelõ rabāgõ;
meeles pidada – mīelsõ piʼddõ;
meeles seista – mīelsõ pīʼlõ;
meeles olla – mīelsõ vȱlda;
meelest ära unustada – mīelstõ jarā uʼnnõ

meelest <postp> jeʼdstõ, jeʼdst
♦ Näitelaused:
Minu meelest on nii. Miʼn jeʼdstõ uʼm neʼi.

muretseda <v>
1. muʼrtõ, muʼrtõ piʼddõ
♦ Näitelaused:
Ta muretses mulle vajaliku raamatu saamise eest. Ta muʼrtiz sǭdõ miʼnnõn vajāgizt rǭntõzt.
Ärge muretsege! Algid muʼrtigid!
Minu pärast on muretsetud. Miʼn pierāst uʼm muʼrtõ piʼdtõd.
2. hankida, soetada skoppõ, ūoļtõ
♦ Näitelaused:
Sa muretsed teisele tööd, et teisel oleks, mis teha. Sa tuoizõn skopūd tīedõ, laʼz tuoizõn vȯlkõ, mis tīʼedõ.
Sööki ka võib muretseda. Sīemnaigõ ka võib skoppõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
muretseda lastele riideid selga – ūoļtõ lapstõn ǭriņi sälgõ

naerda <v> naʼgrõ
♦ Näitelaused:
Ta naerab minu üle. Ta naʼgrõb mīnda.
Sa paned sead naerma. Sa panād sigād naʼgrõm.
Tema üle tuleb naerda; ta on naerualune. Tǟnda uʼm naʼgrõmõst; ta uʼm naʼggõrtõb.
Ta kutsub esile naeru. Ta tīʼeb naʼgrõmõzt.
Ta räägib minuga naerdes. Ta naʼgrõs miʼnkõks rõkāndõb.
Nii kaua naerab, kui läheb lõhki nagu uba. Neʼi kōgiņ naʼgrõb, ku neʼiku pubā pōkõb lǭʼigi.
♦ Fraasid ja väljendid:
naerma pahvatada – irgõ naʼgrõ;
laginal naerda – amāl kurkõl naʼgrõ;
naerab nii, et kõht väriseb (~ vapub) – naʼgrõb neʼi, ku maʼg veʼržõb (~ dõʼržõb)

napp <adj> knap
♦ Näitelaused:
Napp võib olla see, mida minu kätte ei jätku. Knap võib vȱlda se, mis äʼb täud miʼn käʼddõ.

omand <s> eņtšõm, umīstõks, uʼmmistõks
♦ Näitelaused:
Ta tuli oma omandisse. Ta tuʼļ eņtš eņtšõmõ.
Omand on see, mis on minu oma. Uʼmmistõks uʼm se, mis uʼm miʼn eņtš.

peale <postp, prep, adv>
1. pǟlõ
♦ Näitelaused:
Pane laua peale! Paʼn lǭda pǟlõ!
Ta on minu peale vihane. Ta uʼm miʼn pǟlõ kõʼzzi.
Iga lehma peale tuleb viis inimest. Jegā nīʼemõ pǟlõ tulāb vīž rištīngtõ.
2. pǟlõ
♦ Näitelaused:
Tulgu peale! Tulgõ pǟlõ!
Olgu peale! Vȯlkõ pǟlõ!
Pühi higi ära ja ela pealegi! Pūʼst iʼg järāndz ja jelā pǟl!
3. pǟlõ
♦ Näitelaused:
Kes suurustab, võib öelda: „Ma jäin peale”. Kis sūrslõb, võib kītõ: „Ma ei pǟlõ”.
♦ Fraasid ja väljendid:
peale ajada – pǟlõ aʼjjõ;
peale jääda – pǟlõ īedõ;
peale panna – pǟlõ pānda;
peale tungida – pǟlõ saʼddõ;
peale tikkuda – pǟlõ tikkõ

poole <postp>
1. pūol
♦ Näitelaused:
Ma kõndisin küla poole. Ma keʼi kilā pūol.
2. pūolõ
♦ Näitelaused:
Tulge õhtul meie poole! Tulgid ȭʼdõn mäʼd pūolõ!
3. pūolõ
♦ Näitelaused:
Lapsed hoiavad ema poole. Lapst pidābõd jemā pūolõ.
Ta selg on minu poole, pea sinu poole. Täʼm sǟlga uʼm miʼn pūolõ, pǟ siʼn pūolõ.
Elu läheb hea poole. Jelāmi lǟʼb jõvā pūolõ.
Ta on noore poole. Ta uʼm nūor pūolõ.
4. pūolõ
♦ Näitelaused:
Tuul pöördub põhja poole. Tūļ kīerõb pūʼoj pūolõ.
5. pūoļi
♦ Näitelaused:
kevade pool suve kievād pūoļi sõʼvvõ

poolt <postp>
1. pūold, pūoldõ, pūoldõstõ, pūolstõ, pūolst
♦ Näitelaused:
Tuul on põhja poolt. Tūļ uʼm pūʼoj pūold.
Ta tuleb ranna poolt. Ta tulāb rānda pūolst.
♦ Fraasid ja väljendid:
ema poolt sugulane – jemā pūold suʼg;
Kristuse poolt olla – Kristus pūoldõ vȱlda;
partei poolt – partij pūoldõ
2. pūolstõ, pūolst
♦ Näitelaused:
Leib on sinu poolt, või minu poolt. Lēba uʼm siʼn pūolstõ, vȭidag miʼn pūolstõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
ühelt poolt – īʼdst pūolst;
teiselt poolt – tuoiz pūolst

probleem <s>
1. ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
Ma olin asja pärast Dundagas. Ma vȯʼļ ažā pierāst Dūoņigs.
2. problēm

pärast <adv, prep, postp>
1. adv pierāst, pieʼrrõ
♦ Näitelaused:
Pärast sügeleb, nagu sa kisuks naha katki. Pieʼrrõ sõʼvlõb, kui sa kīskõks nǭʼgõ kațki.
2. prep pieʼrrõ
♦ Näitelaused:
Ma läksin ära pärast sind. Ma lekš jarā pieʼrrõ sīnda.
♦ Fraasid ja väljendid:
pärast lõunat – pieʼrrõ lȭinagstaigõ;
pärast seda, kui… – pieʼrrõ siedā, ku…
3. postp pierāst, pieʼrrõ
♦ Näitelaused:
See on sinu suu pärast. Se uʼm siʼn sū pierāst.
Süda valutab tema pärast. Sidām pȯdūb täʼm pierāst.
♦ Fraasid ja väljendid:
minu pärast – miʼn pierāst;
haiguse pärast – rujā pierāst;
vande pärast – vǭnastõks pierāst;
kahe nädala pärast – kǭʼd nädīļ pieʼrrõ;
natukese aja pärast – rǭz āiga pieʼrrõ

raha <s> rǭʼ
♦ Näitelaused:
Raha sulab sõrmede vahel. Rǭʼ sulūb sūormõd vaʼisõ.
Raha eest ka kurat tantsib. Rǭʼ jeʼdst kuŗē ka dāntšõb.
Minu ema kah hoidis suka sees raha. Miʼn jemā ka pidīz sukā sizāl rǭʼ.
Ta andis raha mulle peo peale. Ta āndiz rǭʼ miʼnnõn piʼvvõ.
Sa tahad selle raha enesele hauda viia. Sa tǭʼd sīe rǭʼ eņtšõn kalmõ vīdõ.
Suurustlemine raha ei maksa. Sūrslimi rǭʼdõ äʼb maksā.
Õnn oleks olnud käes, ainult raha puudus. Vȯņ vȯlks vȯnd käʼdsõ, set pūtiz rǭʼdõ.
Rahal ei või peal magada. Rǭʼn äʼbvõi pǟlõ maʼggõ.
Jaan jääb rahata. Jǭņ īeb bäs rǭʼtõ.
Ta tegi oma härja rahaks. Ta teʼi eņtš ǟrga rǭʼkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
peenraha – pīenti rǭʼ;
ränk raha – smagā rǭ;
suur raha – sūr rǭ;
annetada raha – rǭʼdõ eitõ;
raha lüüa – rǭʼdõ taʼggõ;
raha läbi lüüa – rǭʼdõ jarā plīțõ;
rahaks teha – rǭʼkõks tīʼedõ;
raha nagu vett – rǭʼdõ neʼiku vietā

selg <s> sǟlga
♦ Näitelaused:
Ta pööras oma selja minu poole, mis ma siis seljaga räägin. Ta kīeriz eņtš sǟlga miʼn pūolõ, mis ma siʼz sǟlgaks rõkāndõb.
Selja taga tehakse vaikselt, vaikselt teisiti. Sǟlga tagān tīʼeb vāʼgiž, vāʼgiž mõitiz.
Tema selja taga on sõjavägi. Täʼm sǟlga tagān uʼm suodāväʼg.
Kelle seljas sa oled, ära mine teise selga! Kīen sǟlgas sa ūod, alā li tuoiz sälgõ!
Käib, pea seljas. Kǟʼb, pǟ sǟlgas.
Tal on palitu seljas. Täʼmmõn uʼm mantõl sǟlgas.
Võtke palitu seljast ära! Viedāgid mantõl sǟlgast mǭʼzõ!
♦ Fraasid ja väljendid:
selili – sǟlga pǟl;
hobuse selga istuda – ibīz sälgõ istõ;
kuube selga panna – aʼm sälgõ vieʼddõ;
selga proovida – sälgõ kǭʼļõ;
selga küüru tõmmata – sǟlga kīrõ vieʼddõ;
jalad selga võtta – jālgad sälgõ pānda

sõrm <s> suoŗm
♦ Näitelaused:
Sõrmed: pöial, nimetissõrm, keskmine, nimetu (~ kullakandja), väike Ants Sūormõd: pēgal, eʼḑḑisuoŗm, sidāmi, niʼmtimi (~ kūldakāndaji), piški-Ants.
Tal sõrmed sügelevad, et ei anna teisele rahu. Täʼmmõn sūormõd sõʼvlõbõd, ku äʼb ānda tuoizõn armõ.
Ta ei liigutanud sõrmegi. Ta iʼz liktā mittõ suormõ.
Ta mitte sõrme[ga]gi minu külge ei puutu. Ta mittõ suormõ miʼnnõn jūʼrõ äʼb pūt.
♦ Fraasid ja väljendid:
sõrmede peal [~ üles] lugeda – sūormõd pǟl luʼggõ;
läbi sõrmede vaadata – leʼb sūormõd vaņțlõ;
tunda nagu oma viit sõrme – tundõ nemē eņtš vītõ suormõ

tervitada <v> tēriņtõ
♦ Näitelaused:
Sa tervita teda minu poolt! Sa tēriņt tǟnda miʼnstõ!
♦ Fraasid ja väljendid:
kättpidi tervitada – käʼdkõks tēriņtõ;
läks lilledega tervitama – lekš puskūdõks tēriņtõm

tulevik <s> tuʼlbi
♦ Näitelaused:
Tulevikus sa hoia ennast minu teest eemale! Tuʼlbis sa vȱida ēņtšta miʼn riekstõ!

tõttu <postp>
1. ārdiņ
♦ Näitelaused:
Halva ilma tõttu ta ei tulnud. Äbjõvā āiga ārdiņ ta iʼz tuʼl.
2. pierāst
♦ Näitelaused:
See on sinu suu pärast. Se uʼm siʼn sū pierāst.
Süda valutab tema pärast. Sidām pȯdūb täʼm pierāst.
♦ Fraasid ja väljendid:
minu pärast – miʼn pierāst;
haiguse pärast – rujā pierāst;
vande pärast – vǭnastõks pierāst

töökas <adj> agār
♦ Näitelaused:
Minu isa oli töökas mees. Miʼn tǭți vȯʼļ agār mīez.

vaadata <v> vaņțlõ
♦ Näitelaused:
Miks sa vaatad tagasi? Mikš sa vaņțlõd tāʼgiž?
Vaata silmadega, ära kõike haara kätega! Vaņțlõ sīlmadõks, alā tikkiž akkõ kädūdõks!
Ta vaatab minule peast jalgadeni, ülevalt alla; väike vaatab alt üles. Ta vaņțlõb miʼn pǟlõ pǟstõ jālgad sǭņõ, ildõst mǭʼzõ; piški vaņtlõb aldõst iʼlzõ.
Ta vaatab minu peale nii, et üldse silmi ei keera ära. Ta miʼn pǟl neʼi vaņțlõb, ku ta mit siļmi äʼb kīer jarā.
♦ Fraasid ja väljendid:
altkulmu vaadata – aʼlmõl gulmõ vaņțlõ;
uuesti läbi vaadata – ūd pǟl leʼbbõ vaņțlõ;
vesise suuga vaadata – vežīz sūkõks vaņțlõ;
viltu, kõõrdi vaadata – vändi vaņtlõ;
ümber vaadata – immõr vaņțlõ

vastu <adv, prep, postp>
1. adv vastõ
♦ Näitelaused:
Ta tuleb vastu. Ta tulāb vastõ.
Tuul on vastu. Tūļ uʼm vastõ.
Iga kasuliku nõu ma võtan tänuga vastu. Jegāīʼd tārpaliz nõʼv ma võtāb tienāndõksõks vastõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
vastu anda – vastõ andõ;
vastu töötada – vastõ jeʼllõ;
vastu käia – vastõ kǟʼdõ;
vastu kajada – vastõ kiʼllõ;
vastu minna – vastõ lǟʼdõ;
vastu hakata – vastõ nūzõ;
vastu panna – vastõ pānda;
vastu pidada – vastõ piʼddõ;
vastu seista, vastanduda – vastõ pīʼlõ;
vastu rääkida, vaielda, väita – vastõ rõkāndõ;
vastandada – vastõ sǟdõ;
vastu tulla – vastõ tūlda;
vastu võtta – vastõ võttõ
2. prep vast, vastõ, iʼļ
♦ Näitelaused:
Ta paitas kassi vastu karva. Ta paijiz kaššõ vastõ karrõ.
Ta lõi käe vastu minu kätt. Ta rabīz käʼd vastõ miʼn kätā.
Silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Sīlma vastõ silmõ ja āmbaz vastõ āmbazt.
♦ Fraasid ja väljendid:
üksteise vastu – vast īʼdt tūoizta;
vastu tuult – vastõ tūldõ;
valge kõht vastu päikest – vālda maʼg vastõ päuvõ;
vastu pead lüüa – iʼļ pǟ raʼbbõ
3. postp vastõ, vast
♦ Näitelaused:
See rohi on peavalu vastu. Se āina uʼm pǟpȯʼddimiz vastõ.

väike <adj> knap
♦ Näitelaused:
Riided on väiksed. Ǭʼrõnd at knappõd.
Mu riided on väikseks jäänud. Miʼn ǭʼrõnd at knappõks īenõd.
Napp võib olla see, mida minu kätte ei jätku. Knap võib vȱlda se, mis äʼb täud miʼn käʼddõ.