Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

katki minna <v> laʼggõ, arābõ
♦ Näitelaused:
Sukk läks katki. Sukā lagīz jarā.

korda minna <v> kõrdõl|lǟdõ

lahku minna <v> laʼggõ
♦ Näitelaused:
Ma läksin oma naisest lahku. Ma lagīz eņtš naistõ.
Nad läksid lahku. Ne lagīztõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mehest lahku minna – mīʼestõ laʼggõ

laiali minna <v> laʼigstõ

maha minna <v> mǭʼzõ lǟʼdõ

matta <v> mattõ, magātõ
♦ Näitelaused:
Ta mattis oma isa Sīkrõgi kalmistule. Ta matīz eņtš izā Sīkrõg kālmataʼrrõ.
Ta mattis oma raha maha. Ta matīz eņtš rǭʼ mǭnalā.

meelest minna <v> mīelstõ jarā uʼnnõ

mina <pron> minā

minek <s> lēʼmi
♦ Näitelaused:
Rongi minekuni on veel viis minutit. Bǭn lēʼmiz sǭņõ uʼm veʼl vīž minūtõ.
Hommikul ei söödud sugugi enne armulauale minekut. Ūoņdžõl iʼzt sīetõ sugīd jeʼdmõl lēʼmõt bikt jūʼr.
♦ Fraasid ja väljendid:
levimine – laigāld lēʼmi;
minekut teha – lēʼmiz pǟl teļļõ

minema <adv> jeʼdspēḑõn
♦ Näitelaused:
Vares ajas haraka minema. Vaŗīkš ajīz arāgõ jeʼdspēḑõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
Käi minema! – Li jeʼdspēʼḑõn!

minna <v>
1. lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Läki! Lǟʼm!
Käi minema! Li jeʼdspēʼḑõn!
Mingu, kus kurat teda kisub! Laʼz ta läkkõ, kus kuŗē tǟnda tȭmbõg.
Lähen, kuhu tuul viib. Lǟʼb, kus tūļ vīb.
Ma ei läinud ei sinna, ei tänna. Ma iʼz lǟʼ iʼz sīņõ, iʼz tǟnõ.
Ma lähen jala. Ma lǟʼb jālgiņ.
Sa lähed nii nagu mööda vett. Sa neʼi lǟʼd neʼiku piʼds vietā.
Ta läks nii, nagu tuli teda põletaks. Ta neʼi lekš, ku tuʼļ tǟnda kitāks.
Lähevad nagu kured üksteise taga. Läʼbõd neʼiku kūrgõd īʼd tuoizõn tagānõ.
Ta on oma aja ära elanud, öeldakse, et läks ära. Ta uʼm eņtš āiga jarā jeʼllõn, kītiztõ, ku lekš jeʼdspēʼḑõn.
Ta läheb ühtelugu vana teed. Ta lǟʼb vaʼnnõ riekkõ īʼdstīʼd.
Tal läks ühtlugu see õlg välja ja siis ta pani liigeseõõnde jälle. Täʼmmõn īʼdtõkabāl lekš se aʼb ullõ ja siʼz ta paʼņ lēʼtšõd siʼzzõl tegīž.
See läheb nagu hundi kurku. Se lǟʼb neʼiku suʼd kurkõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
eemale minna – aigāmǭlõ lǟʼdõ;
liiale minna – iʼļaʼrrõ lǟʼdõ;
üle minna – iʼļļõ lǟʼdõ;
minema hakata – irgõ lǟʼdõ;
ära minna – jarā lǟʼdõ;
minema minna – jedspēʼņ lǟʼdõ;
korda minna – kõrdõl lǟʼdõ;
läbi minna – leʼbbõ lǟʼdõ;
mehele minna – mīʼelõ lǟʼdõ;
puhkusele minna – noʼvvõmizõl lǟʼdõ;
mööda minna – piʼddõz lǟʼdõ;
teele minna – riek pǟl lǟʼdõ;
hukka minna – ukkõ lǟʼdõ;
vastu minna – vastõ lǟʼdõ
2. muutuda eitõ
♦ Näitelaused:
Õhtu läheb pimedaks. Ȭʼdõg ētab piʼmdõks.
Hakkab minema külmaks. Īrgõb eitõ kīlma.
♦ Fraasid ja väljendid:
roheliseks minna – aļļõks eitõ, aļļõks raʼbbõ;
pimedaks minna – piʼmdõks eitõ
3. mahtuda lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Sellesse riista läheb kaks liitrit. Sīʼezõ rīstõ lǟʼb kakš lītõrt.
4. lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Nii läks see alatasa. Neʼi se lekš īʼdstīʼd.
5. kulgeda lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Kas see tee läheb Dundagasse? Või se riek lǟʼb Dūoņigõ?

mitmes mitsmõz
♦ Näitelaused:
Mitmes kord? Mitsmõz kõrd?

mitte <adv> mittõ, mit
♦ Näitelaused:
Ta ei teadnud mitte kui midagi. Ta iʼz tīeda mittõ midāgid.
Ta ei pea mind mitte millegiks. Ta äʼb paʼn (~ pidā) mīnda mittõ mikšmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
mitte ühtki, mitte kedagi – mit īʼdtõ;
mitte midagi – mit midēd;
mitte ühtki, mitte kedagi – mittõ īʼdtõ;
mitte midagi – mittõ midāgid;
mitte midagi – mittõ midēd ~ mittõ midēgõst;
mitte põrmugi – mittõ tilkõ;
mitte enne üht kuud – mittõ jeʼdmõl īʼdtõ kūdõ;
ei kuule mitte kedagi – äʼb kūl mittõ īʼdtõ;
mitte hoolida – mittõ mikšmõks pānda

mitu
1. küsivalt mits
♦ Näitelaused:
Mitu inimest? Mits rištīngt?
Mitmes külas elavad veel randlased? Mitsmis kilīs jelābõd veʼl rāndalizt?
2. setmiņ
♦ Näitelaused:
Helsingis on ilmunud mitu liivikeelset raamatut. Helsinkis uʼm tund ulzõ setmiņ līvõ kīel rǭntõzt.
3. set
♦ Fraasid ja väljendid:
mitu korda – set kõrd;
mitu aastat – set āigastõ

mõte <s> mõtkõz
♦ Näitelaused:
Mul tuli pähe hea mõte. Miʼnnõn tuʼļ mīelõ (~ pǟʼzõ) jõvā mõtkõz.
Ei tule olema ühtki liivlast, kes ei mõtleks üht mõtet: ärgu tulgu enam sõda. Äʼb lī mitīʼdtõ līvlizt, kis äʼb mõtlõks īʼdtõ mõtkõzt: algõ līnd jemīņ suoʼddõ.
Inimene on mõtetes. Rištīng uʼm mõtkõd jūsõ.
Igaühel on oma mõtted peas. Jegāīʼdõn at eņtš mõtkõd pǟsõ.
Ta tuli selliste mõtete peale Ta tuʼļ seļlizt mõtkõd pǟlõ.
Ta on oma mõtete sees. Ta uʼm eņtš mõtkõd sizāl.
Mis mõte sel on? Mis mõtkõz sīen uʼm?
♦ Fraasid ja väljendid:
salamõtted, tagamõtted – salā mõtkõd;
selles mõttes – seļļis mõtkõs

mööda minna <v> piʼddõz lǟʼdõ

täide minna <v> täutõ

ära minna <v> jarā|lǟʼdõ

üle minna <v> iʼļļõ lǟʼdõ