Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

juurde <adv, postp>
1. adv jūʼrõ
♦ Näitelaused:
Natuke tuleb juurde teenida. Rǭz uʼm peʼļļõmõst jūʼrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
juurde pääseda – jūʼrõ päʼzzõ;
juurde lisada – jūʼrõ pānda;
juurde saada – jūʼrõ sǭdõ;
juurde võtta – jūʼrõ võttõ
2. postp jūʼrõ, jūʼr
♦ Näitelaused:
Ma lähen arsti juurde. Ma lǟʼb aŗšt jūʼrõ.
Ta lendas piimakausi juurde. Ta līndiz sēmḑa kouš jūʼrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
oma sõnade juurde jääda – eņtš sõnād jūʼrõ īedõ

külm <adj, s>
1. adj kīlma
♦ Näitelaused:
Mul on külm. Miʼnnõn uʼm kīlma.
Ilm läheb külmaks. Āiga īeb kīlmaks.
On nii külm, et peab värisema. Uʼm neʼi kīlma, ku uʼm dõʼŗžõmõst.
Käed nii külmad kui surnul. Kädūd neʼi jeʼn kīlmad neʼi ku mirīņõn.
Käed on külmad nagu jäätükid, nagu ära külmanud. Kädūd, ne attõ kīlmad neʼi ku jeikabāld, neʼi ku jarā kilmõnd.
Kui läheb vette pesema, siis on külm nagu raud; kui joob, on külm kui jää. Ku lǟʼb vieʼd siʼzzõl pieʼzzõm, siʼz uʼm kīlma neʼi ku rōda; ku jūob, uʼm kīlma neʼi ku jei.
♦ Fraasid ja väljendid:
külm ilm – kīlma āiga;
külm inimene – kīlma rištīng
2. s kīlma; kīlmatõks
♦ Näitelaused:
Ma olen külma saanud. Ma uʼm sǭnd kilmõ.
Külm püsib. Kīlma pīʼlõb.
Külm ei luba edasi minna. Kīlma äʼb vēļ lǟʼdõ jeʼddõpēʼḑõn.
Tuleb külma. Līb kilmõ.
Uksest tuleb külma. Uksõst tulāb kīlma.
Külmaga ei edene. Kīlmaks äʼb lǟʼ jeʼddõpēʼḑõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
natuke külma saada – rǭžki kilmõ sǭdõ

lõng <s> lānga
♦ Näitelaused:
Kui suurele nõelale pandi villast lõnga taha, siis natuke pandi lõnga ots kahekorra. Sūrnõʼggõlõn, ku paʼņ villizt langõ pälõ, siʼz rǭžki villiz lānga tutkām teʼi kǭʼdkȭrdiņ.
Lõnga veetakse (~ pannakse) nõela taha. Langõ viedāb (~ panāb) nõʼggõl tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
lõnga kedrata – langõ vērbikšõ

puhata <v> noʼvvõ
♦ Näitelaused:
Teest sa puhkad. Riekstõ sa novūd.
Inimene puhkab, tõmbab natuke hinge. Rištīng novūb, võtāb rǭžki jengõ.

terav <adj>
1. spitš
♦ Näitelaused:
Natuke sõrmedega tehti see lõng selliseks teravaks, peeneks. Rǭžki suormõdõks teʼi täʼm lānga seļļizõks spitšīks, pīentiks.
2. vaʼimi
♦ Näitelaused:
Koeral on väiksed teravad hambad nagu kirved. Piʼņņõn at piškizt vaʼimizt ambõd neʼiku kirrõd.
Terav nuga, laisk naine. Vaʼimi veis, lāška nai.
♦ Fraasid ja väljendid:
terav puru – vaʼimi põzāg

tüvi <s> tõʼv
♦ Fraasid ja väljendid:
tüvest olid natuke pehkinud – tõʼvstõ rǭz vȯʼļtõ märgõnd