Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hooldaja <s> ūoļtiji
♦ Näitelaused:
Ta on nende hooldaja. Ta uʼm nänt ūoļtiji.

hunt <s> suʼž
♦ Näitelaused:
Ma nägin hunti. Ma neiz sutā.
Kui oled huntide hulgas, siis ulu nendega kaasa. Aʼž ūod sudūd siegās, siʼz kouk näntõn īņõ.
Susi sind söögu! Laʼz suʼž sīnda tõmbõg!
Kui sa hundist räägid, siis ta tuleb ka. Ku sa iʼļ suʼd rõkāndõd, siʼz ta tulāb ka.

kant <s>
1. piirkond, ümbrus immõr|kouț
♦ Näitelaused:
Las ta läheb nende kandist ära. Laʼz ta läkkõ nänt immõrkouțšt jarā.
2. serv kaņț, kānta

lõpuks <adv>
1. lopāndõksõks
2. perīzõks
♦ Näitelaused:
Lõpuks tulime hea(de)le mõt(e)tele. Perīzõks tuʼļmõ jõvād mõtkõd pǟlõ.
Sa jääd lõpuks kõigest ilma [~ püksata]. Sa īed perīzõks īlma bikšidi.

murda <v> murdõ
♦ Näitelaused:
Torm murrab puid. Tōvaz mūrdab pūḑi.
Ta murdis käe katki. Ta mūrdiz käʼd kațki.
Hunt murdis lamba maha. Suʼž mūrdiz lambõ mǭʼzõ.
Ta murrab oma keelt, kui ebaõigesti räägib. Ta mūrdab eņtš kīeldõ, ku äʼbriktig rõkāndõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaela murda – kaʼggõlt murdõ;
katki murda – kațki murdõ;
läbi murda – leʼbbõ murdõ;
maha murda – mǭʼzõ murdõ;
endale teed murda – eņtšõn riekkõ murdõ;
sisse murda – siʼzzõl murdõ;
keelt murda – kīeldõ murdõ;
pead murda – pǟdõ murdõ

ots <s>
1. tutkām, tutk
♦ Fraasid ja väljendid:
kepi ots – sovā tutkām;
otsast otsani – tutkāmst tutkām sǭņõ
2. nukā
♦ Näitelaused:
Seljandiku otsa peal on majad. Kāngaŗ nukā pǟlõz at jelūd.
3. lõpp tutkām
♦ Näitelaused:
Tal on ots käes. Täʼmmõn uʼm tutkām jūsõ.
Kas siis mul on ots juba käes? Vȯšiz miʼnnõn tutkām jõvā līb jūsõ?
Mis sa siis tahad enesele otsa peale teha? Mis sa siʼz tǭʼd eņtš tutkām tīʼedõ?
♦ Fraasid ja väljendid:
otsa saada – tutkāmt sǭdõ;
endale otsa peale teha – eņtšõn tutkāmt tīʼedõ

rida <s>
1. radā, jadā
♦ Näitelaused:
Vaat, kus lendab hanede rida. Vān, kus līndab gūogõd radā.
Õpetaja seab lapsed ühte ritta. Opātiji panāb lapst īʼdõ raʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
terve rida – tīera radā
2. tekstis rīnda
♦ Fraasid ja väljendid:
nende ridade kirjutaja – nänt rīndad kēratiji

ruuduline <adj> rūtlimi
♦ Näitelaused:
Ta ostis endale ruudulised riided. Ta vȯstīz rūtlimizt ǭʼrõnd.

teenida <v> dēņõ, dīenõ, palkõ, peʼļļõ
♦ Näitelaused:
Ma teenin tema juures. Ma peļūb täʼm jūsõ.
Ta teenib teda. Ta peļūb tǟnda.
Sõjaväkke minnakse teenima. Armijõ lǟʼb dīenõm.
Selle tööga teenib palju. Sīe tīekõks peļūb pǟgiņ.
Kõik ju ühtviisi ei teeni. Amād jo īʼtist äʼb peʼļļõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
kodumaad teenida – izāmǭn palkõ;
endale ülalpidamist teenida – eņtšõn iʼlzpidāmizt palkõ;
et teda teenitaks – laʼz täʼmmõn sǭgõ palktõd;
oma teenitud raha – eņtš peʼļdõd rǭʼ

tuua <v> tūodõ
♦ Näitelaused:
Ma toon endale poest leiba. Ma tūob eņtšõn būoḑštõ leibõ.

vastata <v>
1. vastātõ, kuostõ, vastõ kuostõ
♦ Näitelaused:
See vastab tavaliselt küsimusele kuidas? Se irdistiz vastātõb kiʼzzimizõn kui?
2. millegagi vastavuses olema vastātõ
♦ Näitelaused:
Nende raamatute kirjaviis vastab Sjögreni ja Wiedemanni sõnaraamatu kirjaviisile. Nänt rǭntõd kēravīț vastātõb Sjögren ja Wiedemann sõnarǭntõ kēravīțõn.

vili <s> vīļa
♦ Näitelaused:
Tema põllud andsid rikkalikku vilja ja nende vili läks hukka. Täʼm nūrmõd āndizt rikāzt viļļõ ja nänt vīļa lekš ukkõ.
Vilja külvatakse maha. Viļļõ kīlab mǭʼzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
uudsevili – eʼžmi lēba

võidelda <v>
1. taplõ
♦ Näitelaused:
Loomad taplevad teineteisega. Lūomõd taplõbõd īʼd tuoizõks.
See väike on lita; on nali vaadata, kuidas see üks väike võitleb kõigi nende kolme vastu. Se piški, se uʼm kuņā; uʼm nǭļa vaņțlõ, kui se ikš piški taplõb amān sīe kuolmõn vastõ.
2. võikslõ
♦ Näitelaused:
Võideldakse, siis proovitakse jõudu. Võikslõbõd, siʼz kǭļõbõd joudõ.

üles <adv> iʼlzõ
♦ Näitelaused:
Tüdrukud ei läinud nii kaugele üles, et võis ujuda. Skuțkīd iʼzt lǟʼtõ neʼi kōgaz iʼlzõ, ku võiž vȯigõ.
Kass jooksis üles puusse. Kaš aʼiliz iʼlzõ pūʼzõ.
Nendest, kel oli kõva uni, ei või üles saada, öeldi: magab nagu kott. Näntõn, kīen vȯʼļ vizā uʼņ, äʼb või iʼlzõ sǭdõ, kītiz: magūb neʼi ku kuoț.
Kuu (~ pilv; ~ äike; ~ päike) tuleb üles. Kū (~ pīla; ~ pițki; ~ pǟva) tulāb iʼlzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles ajada (magamast) – iʼlzõ aʼjjõ;
üles hüpata – iʼlzõ īekõ;
üles tõusta – iʼlzõ nūzõ;
üles saada (magamast) – iʼlzõ sǭdõ