Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

aadress <s> adres
♦ Näitelaused:
Ümbrikul oli vale aadress. Konvertõn vȯʼļ äʼbõigi adres.

aas2
1. obadus vastūks
♦ Näitelaused:
Aasa oli vaja ukse haagile. Vastūks vȯʼļ vajāg uks ǭikõn.
2. nööri, traadi vms suletud keerd sīlma

abiline <s> aʼbli
♦ Näitelaused:
Vanaisa oli heinaajal suur abiline. Vanātǭți vȯļ āinaāigal sūr aʼbli.

abivalmis <adj> äʼbtiji
♦ Näitelaused:
Vana Gǟdõ oli abivalmis inimene. Vanā Gǟdõ vȯʼļ äʼbtiji rištīng.

ajada <v>
1. aʼjjõ
♦ Näitelaused:
Ta ajab naise ära. Ta ajāb naiz jarā.
Karjane ajab lehmad koju. Kǭŗapaint ajāb nīʼemõd kuodāj.
Freiberg oli ajanud kokku palju varandust. Freiberg vȯʼļ aʼjjõn kuʼbbõ pǟgiņ viļļõ.
Kalurid hakkasid ajama paati merre. Kalāmīʼed īrgizt aʼjjõ lǭja mieʼrrõ.
Ma ajan süü sinu peale. Ma ajāb sī siʼnnõn.
Mehed ajavad sageli habet. Mīʼed saʼggõld ajābõd aʼbbiņi.
Koer ajas lehma jälgi. Piʼņ ajīz nīʼemõ tīʼedidi.
Jahil ühed ajavad, teised lasevad. Jakt pǟl īʼd ajābõd, tuoizt laskõbõd.
Härg ajab lehma taga. Ǟrga ajāb nīʼemõ tagān. ~ Ǟrga ajāb nīʼemõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
ära ajada – jarā aʼjjõ;
kokku ajada – kuʼbbõ aʼjjõ;
kallale ajada – pǟlõ aʼjjõ;
välja ajada – ulzõ aʼjjõ;
habet ajada – aʼbbiņi aʼjjõ;
hobust ajada – ibīzt aʼjjõ;
paati ajada – laijõ aʼjjõ;
loomi ajada – lūomidi aʼjjõ;
tööle ajada – tīe jūʼrõ aʼjjõ;
und silmast ära ajada – ūnda siļmšti aʼjjõ;
üles ajada – iʼlzõ aʼjjõ;
ümber ajada – gǭʼžõ, immõr gǭʼžõ
2. puʼgtõ
♦ Näitelaused:
Lõng aeti nõelale taha. Lānga puʼgtizt nõʼggõlõn tagān.
Kummaski küljes oli kaks auku, sinna aeti köis sisse. Kummiš kilgsõ vȯʼļt kakš oukõ, sīņ puʼgtiz kieud siʼzzõl.
3. trankõ
♦ Näitelaused:
Looma aetakse minema. Lūomõztõ trānkõb jeʼdspēʼḑõn.
4. trīʼetsõ
♦ Näitelaused:
Teda aetakse välja. Tǟnda trīʼetsõb ulzõ.

ammu <adv> amūst, amūstiz, amū
♦ Näitelaused:
Vanapagan oli ammu tahtnud teha tammi üle mere Kūolka neemelt Saaremaale. Amūstiz vanākuŗē vȯʼļ tǭʼnd tīʼedõ damā iʼļ mieʼr Kūolka nanāst Sǭrmǭlõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mitte väga ammu aega tagasi – mittõ amūstiz tāʼgižpēʼḑõn

anda <v>
1. andõ
♦ Näitelaused:
Tuleks anda sulle üle kärsa. Lǟʼks andõ siʼnnõn iʼļ nik.
Antakse lehmale vitsaga mööda selga. Āndab nīʼemõn joutõks piʼds sälgõ.
Ma andsin talle nina peale [~ andsin head nina]. Ma täʼmmõn āndiz jõvā nanā.
2. andõ
♦ Näitelaused:
Mu paarimees tahtis anda oma lestad juudile. Miʼn pušnikā tǭʼž andõ eņtš liestād zīḑõn.
Lapsed annavad vanematele vanas eas leiba. Lapst āndabõd vaʼnbiztõn vanās igās leibõ.
Meile oli kaasa antud suhkurt. Mäʼddõn vȯʼļ andtõd īņõz tsukkõrzt.
Ma andsin lusikaga neile suhkurt sisse. Ma kǭjkõks āndiz näntõn siʼzzõl tsukkõrzt.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab täʼmmõn tieudõ, laʼz ta tīedag tīʼedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
abi anda – aʼbbõ andõ;
allutada, alla määrata ~ alistuda – alā andõ;
andeks anda – andõks andõ;
usaldada – iʼlzõ andõ;
kaasa anda – īņõz andõ;
ära anda, loovutada ~ ära anda, reeta – jarā andõ;
nõu anda – nõʼvvõ andõ;
sisse anda – siʼzzõl andõ;
järele anda – tagān andõ;
tagasi anda – tāʼgiž andõ;
teada anda – tīetõ andõ;
välja anda – ulzõ andõ

artikkel <s> kēra
♦ Näitelaused:
Kõige suurem töö oli kõigi ajalehte pandavate artiklite masinal matriitsidele kirjutamine. Amā sūr tīe vȯʼļ amād āigalīʼedõ siʼzzõlpandõb kērad mašīnõks matritsõd pǟlõ kēratimi.

edel <s> lēņtš
♦ Näitelaused:
Tuul oli edelast. Tūļ vȯʼļ lǟndstõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
edelatuul – lǟnd tūļ, mõtsātūļ;
edelahoovus – lǟnd õvā

haav <s> kațki, ǭʼv, šǭʼv
♦ Näitelaused:
Haav valutab. Kațki valūb.
Haav ei parane. Kațki äʼb kuost.
Haava peale peab panema rohtu, et saaks terveks. Kațkīz pǟl uʼm paʼnmõst ainõ, laʼz kuostāg tierrõks.
Tema ihu oli haavadega kaetud. Täʼm leja vȯʼļ ǭʼvõdõks kattõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
sügav haav – tõvā ǭʼv;
raiuda haava – raʼdļõ ǭʼvõ

häll <s> äl
♦ Näitelaused:
Meil oli laudadest neljakandiline häll tehtud. Mäʼddõn vȯʼļ dēļist nēļakaņțlimi äl tīʼedõd.
Kahest kohast oli häll lae külge kinni pandud. Kǭʼdst kūožõst äl vȯʼļ laʼggõd jūʼr viʼzzõ paʼndõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
lapse häll – laps äl

iseloom <s> ilā, dabā, karaktõr
♦ Näitelaused:
Didrõkil oli selline kärsitu iseloom. Diʼdrõkõn vȯʼļ seļļi tergiļ ilā.
Mu mees oli hea iseloomuga. Miʼn mīez vȯļ jõvā dabāks.

järele <postp, adv>
1. postp pǟlõ
♦ Näitelaused:
Selle järele oli Dumā hull. Sīe pǟlõ Dumā vȯʼļ ul.
2. postp tagān
♦ Näitelaused:
Ta läks puude järele. Ta lekš pūd tagān.
3. adv tagān
♦ Näitelaused:
Pärast jääb suur arm järele. Pieʼrrõ īeb sūr ärb tagān.
Minge ees, ma tulen kohe järele. Ligīd jeʼds, ma tulāb ildīņ tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
järele jõuda – tagān joudõ;
järele pärida, küsida – tagān kiʼzzõ;
järele kuulata – tagān kūldõ;
järele mõelda – tagān mõtlõ;
järele teha – tagān tīʼedõ;
järele vaadata – tagān vaņțlõ;
järele uurida – tagān vȯtšõ

karistus <s> strǭip, sūʼoḑ, suņḑ
♦ Näitelaused:
Tal oli väike karistus. Täʼmmõn vȯʼļ piški sūʼoḑ.

kaugel <adv> kougõn
♦ Näitelaused:
Ta elab kaugel. Ta jelāb kougõn.
See töö oli nüüd nii kaugel. Se tīe ni vȯʼļ neʼi kougõn.

keskel <postp, adv>
1. postp sidāmõl, sidāmõs, sidāmt, sidāmtõ
♦ Näitelaused:
Küla keskel on suur maja. Kilā sidāmõl uʼm sūr kuodā.
Ta on meie keskel. Ta uʼm mäʼd sidāmõs.
Mu maja on küla keskel. Miʼn tubā uʼm kilā sidāmtõ.
2. adv sidāmt, sidāmtõ
♦ Näitelaused:
Keskel oli auk. Sidāmt vȯʼļ ouk.
3. seas vaʼil

kink <s> āndõks, and, škink
♦ Näitelaused:
Külalistel oli kaasas kallis kink. Kilāliztõn vȯʼļ īņõ tõurõz āndõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
jõulukink – Taļšpivād āndõks

kirjutis <s> kēra, kēratõks
♦ Näitelaused:
Kõige suurem töö oli kirjutiste masinal matriitsidele kirjutamine. Amā sūr tīe vȯʼļ kērad mašīnõks matritsõd pǟlõ kēratimi.

koht <s> kūož, pāika, azūm, aʼzmõz
♦ Näitelaused:
Ta on oma koha leidnud. Ta uʼm eņtš kūož lieudõn.
Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht. Kīen vȯʼļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku miʼnnõn uʼm lem kūož.
Ei ole kohta, kuhu pea panna. Äʼb ūo kūožo, kus pǟ pānda.
Ta näitas minu kohta. Ta näʼgțiz miʼn kūožõ.
Ma vaatasin enesele koha valmis. Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohta näidata – kūožõ näʼgțõ;
kohta valmis vaadata – kūožõ vaļmõks vaņtlõ;
ei jää märga kohtagi – mittõ kažīzt kūožõ äʼb īe

kolmas <num> kuolmi, kuolmõz
♦ Näitelaused:
Kolmanda naisega oli ka üks tütar. Kuolmiz nāizõks ka vȯʼļ ikš tidār.
♦ Fraasid ja väljendid:
kolmas poeg – kuolmõz pūoga

koorida <v> kūoŗštõ
♦ Näitelaused:
Kartuleid kooritakse noaga. Naʼggõrd kūoŗštõb veisõks.
Puid oli raske koorida. Pūd vȯʼļtõ lǟlam kūoŗštõ.

kumbki <pron> kummi, kummit
♦ Näitelaused:
Kummaski küljes oli kaks auku. Kummiš kilgsõ vȯʼļt kakš oukõ.
Kumbki teeb oma tööd. Kummit tīʼeb eņtš tīedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kummaski käes õun – kummit käʼdsõ umārz;
kummalegi anti – kummitõn āndiz

kätki <s> äl
♦ Näitelaused:
Meil oli laudadest neljakandiline häll tehtud. Mäʼddõn vȯʼļ dēļist nēļakaņțlimi äl tīʼedõd.
Kahest kohast oli häll lae külge kinni pandud. Kǭʼdst kūožõst äl vȯʼļ laʼggõd jūʼr viʼzzõ paʼndõt.
♦ Fraasid ja väljendid:
lapse häll – laps äl;
suurhäll (köitega) – sūr äl

köök <s> kēk, kukkõn
♦ Näitelaused:
Köök oli peen rääkimine, kes tahtis peenelt väga rääkida. Kēk vȯʼļ pīenti rõkāndimi, kis tǭʼž pīenistiz väʼggi rõkāndõ.

küllaltki <adv>
1. jõvāgid
♦ Näitelaused:
Küllaltki jäme nõel oli. Jõvāgid jaʼmdõ nõʼggõl vȯʼļ.
2. killõld
♦ Fraasid ja väljendid:
küllaltki suur – killõld sūr

lahti <adv> vāldiņ, vāldiž
♦ Näitelaused:
Uks läheb lahti. Ukš lǟʼb vāldiņ.
Nüüd läks tüli jälle lahti. Ni lekš rīḑlõmi vāldiņ tegīž.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭʼstõ vāldiņ.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiņ.
Ta teeb mulle väravad lahti. Ta tīeb miʼnnõn vǟrõd vāldiņ.
Ta ei tee oma kätt lahti: ei taha raha anda. Ta äʼb tīʼe eņtš käʼd vāldiņ: äʼb tǭʼ rǭʼdõ andõ.
See üks ots oli lahti. Se ikš tutkām vȯʼļ vāldiž.
Sīkrõgi külas on palju lahtist liiva. Sīkrõg kilās uʼm pǟgiņ vāldiž jȭgța.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiž.
♦ Fraasid ja väljendid:
lahti lõigata – vāldiņ īʼedõ;
lahti keerata – vāldiņ kīerõ;
lahti lasta, vabaks lasta – vāldiņ laskõ;
lahti liguneda – vāldiņ liʼggõ;
lahti minna – vāldiņ lǟʼdõ;
lahti päästa – vāldiņ pästõ;
lahti saada – vāldiņ sǭdõ;
lahti teha – vāldiņ tīʼedõ;
lahti olla – vāldiž vȱlda

laiali <adv> laigāld, ulzõ
♦ Näitelaused:
Lambad läksid kogu niitu mööda laiali. Lambõd lekšt piʼds aʼmmõ nītõ laigāld.
Minnakse kaari laiali lööma, muidu see ei kuiva. Lǟʼb vǭlidi laigāld tīʼemõ, mõitiz ta äʼb kuij.
Rehealune oli suur, kuhu veeti vili laiali ja peksti hobustega. Bīedrõb vȯļ sūr, kus viedīz vīļa ulzõ ja pūoļțiz iʼbbiztõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
laiali ajada – laigāld aʼjjõ;
laiali pilduda – laigāld eitõltõ;
laiali jääda – laigāld īedõ;
laiali valguda – laigāld jūokšõ;
laiali minna – laigāld läʼdõ;
laiali pilduda – laigāld pillõ

langetada <v> langtõ, gǭʼžõ
♦ Näitelaused:
Selle oja ääres oli neid puid katki näritud ja maha langetatud. Sīe ūrganaigās vȯʼļ nēḑi pūḑi kațki puʼrdõt ja mǭʼzõ gǭʼždõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
ümber ajada – immõr gǭʼžõ

liialt <adv>
1. iʼļ|arū
♦ Näitelaused:
Īra keel oli läti keelega ülearu segatud. Īra kēļ vȯʼļ iʼļarū lețkīelkõks sieʼgdõd.
2. lȭigastiz

lõpp <s>
1. lopāndõks
♦ Näitelaused:
See viimne lõpp tuleb. Se peʼrri lopandõks tulāb.
Lõpp hea, kõik hea. Lopāndõks jõvā, tikkiž jõvā.
Ta läheb oma lapsele lõppu tegema. Ta lǟʼb eņtš lapsõn tīʼemõ lopāndõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
tee lõpp – riek lopāndõks;
romaani lõpp – romān lopāndõks;
lõpule viia – lopāndõks sǭņõ vīdõ;
lõpuks – lopāndõksõks
2. peʼrri
♦ Fraasid ja väljendid:
lõpuni – perīzt sǭņi
3. tutk
4. tutkām
♦ Näitelaused:
Mul oli töö lõpu pool. Miʼnnõn vȯʼļ tīe tutkām pūol.
Nad tegid lõpu. Ne teʼitõ tutkām.
Kui sa midagi otsid ja leiad, siis sa saad otsa kätte. Ku sa midāgõst vȯtšūd ja līedad, sa sǭd tutkām käʼddõ.

lüüa <v>
1. raʼbbõ
♦ Näitelaused:
Kell lööb. Kīela rabūb.
Äike lööb maasse. Pițki rabūb mǭʼzõ.
Ta lõi kaks kätt kokku. Ta rabīz kakš kätā kuʼbbõ.
Häll oli laudadest kokku löödud. Äl vȯʼļ dēļist kuʼbbõ raʼbdõd.
Sinu ta küll lööb maha nagu tühjatähja. Siʼn ta kil rabūb mǭʼzõ neʼiku tūltouvõ.
Mind lüüakse nagu vasaraga maha. Mīnda neʼiku vazārõks rabūb mǭʼzõ.
Sa võid mu lüüa tükkideks, ma ikka ei räägi. Sa võid miʼn raʼbbõ kabāļiz, ma ka äʼb rõkānd.
♦ Fraasid ja väljendid:
ära lüüa – jarā raʼbbõ;
maha lüüa – mǭʼzõ rabbõ;
välja lüüa – ulzõ raʼbbõ;
kinni lüüa – viʼzzõ raʼbbõ
2. pieksõ
♦ Näitelaused:
Ta lööb lauad kokku. Ta pieksāb dēļõd īʼdõkuʼbbõ.
3. sproʼužõ
♦ Näitelaused:
Lüüakse midagi teise külge kinni mingi asjaga, naelaga. Sproʼužõb midāgõst tuoiz jūʼrõ viʼzzõ mingiz ažāks, naʼggõlõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni pista, lüüa või torgata – viʼzzõ sproʼužõ
3. zvaʼņņõ
♦ Näitelaused:
Toakell lööb. Tubā kīela zvaņūb.

magada <v>
1. maʼggõ
♦ Näitelaused:
Laps magab ema juures. Läpš magūb jemā jūsõ.
Seal magab ema lapsega. Sǟʼl magūb jemā lapsõks.
Ta magab ööd ja päevad läbi. Ta magūb īed ja pǟvad leʼbbõ.
Ma magasin ööd tema juures. Ma magīz täʼm jūsõ iʼļ īe.
Jaanil oli aeg magada. Jǭņõn vȯʼļ āiga maʼggõ.
Ma tahan magada, peab puhkama. Ma tǭʼb maʼggõ, noʼvvõmõst um.
Jäi magama nagu pisike silk. Ei maʼggõm neʼiku piški siļk.
♦ Fraasid ja väljendid:
voodis (~ väljas) magada – lovāl (~ ullõ) maʼggõ;
magama heita – maʼggõm laškõ;
magama jääda – maʼggõm īedõ, magātõ;
magama panna – maʼggõm pānda;
magab nagu surnu – magūb neʼi ku jarā kūolõn (~ kuoț; ~ pūklutš)
2. maʼggõ
♦ Näitelaused:
Poiss magas selle tüdrukuga. Pȯis magīz sīe neitstõks.

mure2 <s> muʼr
♦ Näitelaused:
Tuleb see mure peale. Tulāb se muʼr pǟlõ.
Kui inimesel on suur mure, siis talle võivad pähe ilmuda täid ja need kaovad ära jälle. Ku rištīngõn uʼm sūr muʼr, siʼz täʼmmõn võibõd eitõ pǟʼzõ teid, ja ne kaʼddõbõd jarā tegīž.
Mikīļist oli ainult muret. Mikīļõst vȯʼļ set muʼrtõ.
Mul on sinuga muret. Miʼnnõn uʼm siʼnkõks muʼrtõ.
Jaan teeb isale muret. Jǭņ tīʼeb izān muʼrtõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mure tema pärast – muʼr iʼļ täʼm ~ muʼr täʼm pierāst;
muret teha – muʼrtõ tīʼedõ;
mures olla – muʼrsõ vȱlda

napilt <adv> knapīstiz, kitsāstiz, knappõ
♦ Näitelaused:
Kui nii napilt oli leiba, kus siis võis olla mingit rikkust. Aʼž neʼi kitsāstiz vȯʼļ lēbaks, kus siʼz võiž vȱlda mingizt rikūzt.
Ma sain napilt kingad jalga, kui ma pidin jooksma. Ma knappõ set sai kǟngad jalgõ, ku miʼnnõn vȯʼļ aʼilõmõst.

nina <s> nanā
♦ Näitelaused:
Nina sügeleb, saab uut kuulda. Nanā sõʼvlõb, sǭb ūdtõ kūlõ.
Nina sügeleb, tuleb vihma. Nanā sõʼvlõb, līb vīʼmõ.
Seisab, nina täis. Pīʼlõb, nanā täuž.
Sai pika nina ja häbi. Sai pitkā nanā ja uid.
Tema õpetamise sekka [ma] nina ei toppinud. Täʼm opātimiz sieʼggõ naʼnnõ iʼz tep.
Sul nina on tatine [~ tulevad ninast oinad välja]. Siʼnnõn tuʼlbõd nanāst jǭsõd uʼlzõ.
Sel oli ilus väike nina kui viljatera. Sīen vȯʼļ knaš piški nanā neʼi ka groʼudõz.
Ta lõi nina pihta. Ta rabīz piʼds naʼnnõ.
Ära pista oma nina kõikjale! Alā paʼn eņtš nanā aʼmži!
Mis sa topid [~ ajad] oma nina kõikjale! Mis sa ajād eņtš nanā aʼmži!
Ta tõmbas oma nina täis – vist mingi lõhn oli. Ta tȭmbiz eņtš nanā tǟdõks – agā mingi kard vȯʼļ.
Ära näita oma nina! Alā näʼgţõ eņtš naʼnnõ!
Ta näitas mulle pikka nina. Ta näʼgţiz miʼnnõn pitkõ naʼnnõ.
Sa jooksed oma ninaga igale poole sisse. Sa eņtš nanāks aʼmži aʼilõd siʼzzõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
nina jookseb – nanā jūokšõb;
nina jookseb nii nagu kask kevadel (~ kevade kask) – nanā jūokšõb neʼi nemē kõuvõ kievād (~ kievād kõuvõ);
nina on kinni [~ läheb raskelt] – nanā lǟʼb lǟlamstiz;
nina tilgub – nanā tīlkõb;
saada pikk nina – sǭdõ pitkā nanā;
kuhugi oma nina toppida – kuskiz eņtš nanā teppõ;
pika ninaga jääda – pitkā nanāks īedõ;
nina alt ära võtta – nanā tutkāmõst jarā võttõ;
nina norgu lasta [~ maha riputada] – naʼnnõ mǭʼzõ tänktõ;
nina püsti [~ pilvedesse] ajada – naʼnnõ pīliz aʼjjõ;
nina peale anda – jõvā nanā andõ

nokk <s> knǭb, nanā
♦ Näitelaused:
Kurel on pikk terav nokk. Kūrgõn uʼm pitkā vaʼimi nanā.
Selline nina kui kurel, sa võid minna usse püüdma nagu kurg. Seļļi nanā neʼi ka kūrgõn, sa võid lǟʼdõ boŗīdi akkõm neʼi ka kūrgõz.
Sellel oli selline nokk kui harakal. Sīen vȯʼļ seļļi nanā ku arāgõn.

nurk <s> nūrka, tūʼr
♦ Näitelaused:
Laps pandi nurka, siis sai sõnakuulelikuks. Laps paʼņ nurkõ, siʼz sai kūldzizõks.
Suure korstna all igas nurgas oli keedukoht. Sūr kūoršnõg allõ jegās tūʼrsõ vȯʼļ kīetõbkūož.
Kui laps ei kuule, siis koolmeister paneb lapse nurka, siis tal on häbi. Ku läpš äʼb kūl, siʼz skūolmēstar panāb laps tūʼrõ, siʼz täʼmmõn uʼm uid.
♦ Fraasid ja väljendid:
toa nurk – tubā nūrka

nõel <s>
1. nõʼggõl
♦ Näitelaused:
Mõnel nõelal oli nii, et ei saanud lõnga taha. Mūnda nõʼggõlõn vȯʼļ neʼi, ku iʼz sǭ langõ tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
nagu nõeltel istuda – nemē nõʼggõld pǟl istõ
2. zalāndõks
♦ Näitelaused:
Nõel on see astel, millega torkab mesilane. Zalāndõks, se uʼm änd, missõks siskāb mieʼdlinki.

ometi <adv> umīț, uʼmmõtigid, uʼmmit
♦ Näitelaused:
Nüüd oli ometi õige sild. Ni vȯʼļ uʼmmõtigid õigi sīlda.
Ma ometi sulle ütlesin, aga sa ei kuulnud. Ma uʼmmit siʼnnõn kītiz, bet sa iʼzt kūl.

pahandus <s> kimp, kõzā
♦ Näitelaused:
Mikīļist oli ainult pahandust. Mikīļõst vȯʼļ set kõʼzzõ.

palju <adv>
1. jennõ
♦ Näitelaused:
Neid oli nii palju, et hirmus. Nēḑi vȯʼļ neʼi jeʼnnõ, ku irmõz.
Mul on raha nii palju, et kõliseb. Miʼnnõn uʼm rǭʼdõ neʼi jeʼnnõ, ku skaņūb.
2. pǟgiņ
♦ Näitelaused:
Kui palju? Kuʼi pǟgiņ?
Liiga palju. Pa jeʼnnõks pǟgiņ.

pank <s> bank
♦ Näitelaused:
Raha ka võib korjata, las pank sööb ära, ise vilista! Rǭʼdõ ka võib kuoŗŗõ, laʼz bank sīeg jarā, īʼž sviļp!
Ma panin raha panka protsendi peale. Ma paʼņ rǭʼ bankõ protsentõd pǟlõ.
Ta oli võtnud pangast raha. Ta vȯʼļ võttõn bankstõ rǭʼdõ.
Ma võtsin oma raha pangast välja. Ma võtīz eņtš rǭʼ bankstõ ulzõ.

piirata <v> sūorantõ, suorntõ
♦ Näitelaused:
Siis oli randlaste esindajate hulk vallas kõigiti piiratud. Siʼz rāndalizt jeʼdnikād luʼg pagāstõs vȯʼļ aʼmtiz sūorantõd.

pista <v>
1. pistõ
♦ Näitelaused:
Ma pistan leiva suhu. Ma pistāb lēba sūʼzõ.
Laps pistab herne ninna. Läpš pistāb jernõ naʼnnõ.
Pista nõel kera sisse! Pistā nõʼggõl kierā siʼzzõl!
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi pista – leʼbbõ pistõ;
sisse pista – siʼzzõl pistõ;
kätt tasku pista – kätā kabātõ pistõ
2. grūʼžõ
♦ Näitelaused:
Kärbes pistab ainult ninaga. Kärmi set nanāks grūžõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
nagu naaskliga pistab sisse – neʼi ku nǭskiļõks grūʼžõb siʼzzõl
3. puʼgtõ
♦ Näitelaused:
Lõng pisteti nõelale taha. Lānga puʼgtizt nõʼggõlõn tagān.
Kummaski küljes oli kaks auku, sinna pisteti köis sisse. Kummiš kilgsõ vȯʼļt kakš oukõ, sīņ puʼgtiz kieud siʼzzõl.
Pista sisse! Puʼgt siʼzzõl!
4. siskõ
♦ Näitelaused:
Sees pistab. sizāl siskāb.
♦ Fraasid ja väljendid:
nagu nõelaga pistab – neʼiku nõʼggõlõks siskāb
5. sproʼužõ
♦ Näitelaused:
Lüüakse midagi teise külge kinni mingi asjaga, naelaga. Sproʼužõb midāgõst tuoiz jūʼrõ viʼzzõ mingiz ažāks, naʼggõlõks.
Riie pistetakse kinni. Ǭʼrõn sproʼužõb viʼzzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni pista, lüüa või torgata – viʼzzõ sproʼužõ
6. zīʼekslõ
♦ Näitelaused:
Valu nii pistab. Pȯʼddimi neʼi zīʼekslõb.

põrgu <s> eļ
♦ Näitelaused:
Ta põleb põrgutules. Ta palāb eļ tuʼlsõ.
Põrgus on kuum. Eļšõ uʼm tuʼļļi.
Ma olin nagu põrgus. Minā vȯʼļ neʼiku eļšõ.
Kes oli halb, see läheb põrgupõhja. Kis vȯʼļ äʼbjõvā, se lǟʼb eļ pūʼojõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
põrgukatel – eļ padā;
põrgupõhi – eļ pūʼojõ;
põrgutuli – eļ tuʼļ

püsida <v> pīʼlõ, veʼrrõ
♦ Näitelaused:
Oli selline tuuline ilm, nädalaid püsis. Vȯʼļ seļļi tūļi āiga, nädīliņ pīʼliz.
♦ Fraasid ja väljendid:
jalul püsida – jālgal pīʼlõ;
koos püsida – kuʼbsõ pīʼlõ;
meeles püsida – mīelsõ pīʼlõ;
paigal püsida – pāikal pīʼlõ, pāikal veʼrrõ;
püsima jääda – īedõ pīʼlõm

rahvas <s>
1. roʼv, roʼvz
♦ Fraasid ja väljendid:
liivi rahvas – līvõd roʼvz;
meie rahva elu – mäʼd roʼv jelāmi;
muude rahvaste kirjandus – munt roʼvvõd literatūr
2. roʼvzt
♦ Näitelaused:
Palju rahvast oli koos. Pǟʼgiņ roʼvžti vȯʼļ kuʼbsõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
nii palju rahvast nagu kirjuid kärbseid – neʼi jeʼnnõ roʼvžti neʼiku kērabiži kärmiži;
palju rahvast – pǟgiņ roʼvžti

rõõm <s> prīʼekõ, rīem, rȭm, lušt
♦ Näitelaused:
Mul on rõõm. Miʼnnõn uʼm prīʼekõ.
Enesel oli rõõm näha. Eņtšõn vȯʼļ rȭm nǟʼdõ.
Seda tegi ta rõõmu pärast. Siedā ta tei rȭm pierāst.
Laps tegi vanematele rõõmu. Läpš tei vaʼnbiztõn rȭmõ.
Selline rõõm on, et võiks nahast välja hüpata. Seļļi lušt um, ku võiks nǭʼgõst ulzõ īekõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
rõõmu teha – rȭmõ tīʼedõ;
kõikide rõõmuks – amādõn rȭmõks

rõõmus <adj> luštīgõl, lušti, luštīg, rīemli, rȭmli, rȭmzi
♦ Näitelaused:
Nii rõõmus meel on teda näha. Neʼi jeʼn luštīgõl mēļ uʼm tǟnda nǟʼdõ.
Piiskop oli väga rõõmus. Bīskop vȯʼļ väʼggi rȭmli.
Ta on nii rõõmus, et hüppab lakke. Ta uʼm neʼi luštīgõl, ku īekõb laʼggõz.
♦ Fraasid ja väljendid:
rõõmsaks saada – luštīgõlõks īedõ (~ sǭdõ);
rõõmus olla – luštīgõl vȱlda

sarv <s> sǭra
♦ Näitelaused:
Oinas pani talle oma kõvade sarvedega vastu pead. Jǭsõ paʼņ eņtš vizād sǭradõks täʼmmõn iʼļ pǟ.
Tal on sarv peas. Täʼmmõn uʼm sǭra pǟsõ.
Kohtumine oli selline, et me läksime peaaegu sarvipidi kokku. Kuʼbbõsǭmi vȯʼļ seļļi, ku mēg pigā lekšmõ sǭriz.
♦ Fraasid ja väljendid:
sarvipidi kokku minna – sǭriz lǟʼdõ

seega <adv> sīeks
♦ Näitelaused:
Seega siis oli idaliivi külades viis kooli. Sīeks siʼz idā līvõ kilīs vȯʼļtõ vīž skūolõ.

segadus <s> siegāndõks, äʼb|sieldit
♦ Näitelaused:
Kõik see asi oli üks suur segadus. Tikkiž se ažā vȯʼļ ikš sūr äʼbsieldit.

sõiduk <s> broʼutštõb
♦ Näitelaused:
Tal endal oli sõiduk. Īʼžeņtšõn vȯʼļ broʼutštõb.

talv <s> tǭla
♦ Näitelaused:
Mul oli üle talve viis lammast. Miʼnnõn vȯʼļ iʼļ tǭla vīž lāmbazt.
♦ Fraasid ja väljendid:
talvine aeg – tǭla āiga

tava <s>
1. brūik
♦ Näitelaused:
Liivlastel oli tava suurel neljapäeval minna armulauale. Līvliztõn vȯʼļ brūik Sūr neļļõndpǟvan lǟʼdõ bikt jūʼr.
2. irdõks
♦ Näitelaused:
Meil on niisugused kombed. Mäʼddõn at seļļizt irdõkst.
3. sǟdõm

teada <v>
1. tieudõ
♦ Näitelaused:
Sa tead kõike tema kohta (~ temast). Sa tikkiž tīedad iʼļ täʼm (~ täʼmstõ).
Kes seda teab! Kis siedā tīedab!
Mine tea! Tīeda ni!
Ma ei tea ei ööd ega päeva. Ma äʼb tīeda äʼb īedõ, äʼb päuvõ.
Niipalju sa tead nagu siga pühapäevast. Neʼi jeʼn sa tīedad neʼiku sigā pivāpǟvast.
Ma tahan saada teada. Ma tǭʼb sǭdõ tieudõ.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab täʼmmõn tieudõ, laʼz ta tīedag tīʼedõ.
See oli hästi teada. Se jõvīst vȯʼļ tieudtõb.
See jääb meie teada. Se īeb mäʼd tieudtõb.
Ainult jumal taevas teab, meil on mõistus pisike. Set jumāl touvõsõ tīedab, mäʼddõn uʼm mēļ piški.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei tea, nagu siga pühapäeva – äʼb tīeda, neʼiku sigā pivāpäuvõ
2. tundõ
♦ Näitelaused:
Ma tean teda. Ma tūndõb tǟnda.

telefon <s> tele¦fon
♦ Näitelaused:
Arst oli otse telefoni juures. Aŗšt vȯʼļ kūʼoḑõn telefon jūrs.

toit <s>
1. sīemn|āiga
♦ Näitelaused:
Täna lõunal oli kolm rooga. Tämpõ lȭinastāigal vȯʼļtõ kuolm sīemnaigõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
magustoit – maʼgḑi sīemnāiga
2. tuoit
3. tūoitõg
♦ Näitelaused:
Leiti palju neid, mis olid toidupoolisest järele jäänud. Līediz pǟgiņ nēḑi, mis vȯʼļt pǟlõ īenõd tūoitõgõst.

tugev <adj>
1. kõva dikțõ, viš
♦ Fraasid ja väljendid:
tugev riie – dikțõ ǭʼrõn;
tugev anum – viš rīst
2. vastupidav, kindel joudzi, dūšig
♦ Fraasid ja väljendid:
tugevaks teha – joudzizõks tīʼedõ;
saada tugevaks vaimus – sǭdõ joudzizõks vaimsõ
3. kangti, kangtõ
♦ Näitelaused:
Täna oli tugev hoovus. Tämpõ vȯʼļ kangtõ õvā.
Mõnikord oli nii tugev vool, et oli väga raske vedada noota. Mūnda kõrd vȯʼļ neʼi kangti õvā, ku vȯʼļ väʼggi lǟlam vieʼddõ vaʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
tugev vool – kangti õvā

tuuline <adj> tūļi
♦ Näitelaused:
Oli selline tuuline ilm. Vȯʼļ seļļi tūļi āiga.

tähtis <adj> tǟʼdzi
♦ Näitelaused:
Kõige tähtsam oli lesta- ja silgupüük. Amā tǟʼdzi vȯʼļ liestād ja sīļkõd veʼjmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
tähtis oleks ka – tǟʼdzi vȯlks ka

töökas <adj> agār
♦ Näitelaused:
Minu isa oli töökas mees. Miʼn tǭți vȯʼļ agār mīez.

tükk <s>
1. kabāl
♦ Näitelaused:
See oli kolmes tükis. Se vȯʼļ kuolms kabāļis.
♦ Fraasid ja väljendid:
tükkideks minna – lǟʼdõ kabāļiz;
läks kaheks tükiks – lekš kǭʼdõ kabālõ
2. pala stik
♦ Näitelaused:
Ta mängib tükki viiuliga. Ta spēļõb stikkõ fijolõks.
3. käntsakas temp

tüüp <s> tīp
♦ Näitelaused:
Selle laeva tüüp oli prikk. Sīe kuoʼig tīp vȯnd se brik.

vaikne <adj> vagā, taʼzzi
♦ Näitelaused:
Eile oli nii vaikne, ei kuulnud mitte kedagi. Eʼggiļ vȯʼļ neʼi vagā, iʼz kūl mitīʼdtõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
vaibuda, vaikseks jääda. – vagāks īedõ

vaja <adv> vaʼidzig, vajāg
♦ Näitelaused:
Kellel on vaja, see on tellija, teine on täitja. Kīen uʼm vaʼidzig, se uʼm sǟdiji, tuoi uʼm tuʼļļiji.
Mul on vaja tõrusid. Miʼnnõn uʼm vajāg tõʼrmidi.
Seda oli vaja kõvera otsaga. Sīe vȯʼļ vajāg kõʼuriz tutkāmõks.

valmis <adj, adv>
1. adj vaļmõz
♦ Näitelaused:
Purre oli valmis. Purdõd vȯʼļtõ vaļmõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
valmis õun – vaļmõz umārz;
valmis olla ~ surnud olla – vaļmõz vȱlda
2. adv vaļmõks
♦ Näitelaused:
Kukk hoidis löögiriista valmis. Kik pidīz raʼbtõb vaļmõks.
Teine kindlus oli saanud valmis. Tuoi nīnõ vȯʼļ sǭnd vaļmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
valmis või küpseks saada – vaļmõks sǭdõ

valus <adj> kiʼbḑi
♦ Näitelaused:
Mul on valus. Miʼnnõn uʼm kiʼbḑi.
Tal oli nii valus, et ta katkus oma juukseid. Täʼmmõn vȯʼļ neʼi kiʼbḑi, ku ta kīskiz eņtš ibūkši.

vene <adj> krīevõ
♦ Näitelaused:
Koolis oli õppetöö vene keeles. Skūolsõ oppimizt vȯʼļtõ krīevõ kīelkõks.

vool <s> jūokš, õvā, ūrma
♦ Näitelaused:
Täna oli tugev vool. Tämpõ vȯʼļ kangtõ õvā.
Paat läheb pärivoolu. Lǭja lǟʼb perīņ õʼvvõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kiire vool – kierdi õvā

võrk <s> võrgõ
♦ Näitelaused:
Igaühel oli kaks võrku. Jegā īʼdõn vȯʼļtõ kakš vȭrta.
Võrgud lasti õhtul merre, aga hommikul mindi neid välja võtma. Võrgõd ȭʼdõn ētizt mieʼrrõ, bet ūoņdžõl lekštõ viedām nänt ulzõ.
Saime tühjad võrgud. Saimõ tijād võrgõd.
Ta mässib [~ paneb] mind oma võrku. Ta panāb mīnda eņtš võrgõ siʼzzõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
võrgunöör – võrgõ kieuž;
võrgukork – võrgõ kork;
võrgulõng – võrgõ lānga;
võrku jääda – võrgõ īedõ;
võrku minna – võrgõ lǟʼdõ

vähe <adv> veitõ, veiti
♦ Näitelaused:
Seda on vähe. Se uʼm veitõ.
Kalu oli nii vähe, et sõrmedel võis ära lugeda. Kaʼļdi vȯʼļ neʼi veitõ, ku sūormõd pǟl võiž jarā luʼggõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
nii vähe, nii et kass ei saa süüa – neʼi veitõ, neʼi ku kaš äʼb sǭ sīedõ;
nii vähe, kui kass sabaga ära kannab – neʼi veitõ, ku kaš tabārõks jarā kāndab;
nii vähe kui kassi saba peale – neʼi veitõ kui kaš tabār pǟlõ

väljas <adv>
1. ullõ
♦ Näitelaused:
Väljas oli väga soe ja ilus ilm. Ullõ vȯʼļ väggi lem ja knaš āiga.
2. ullõ
♦ Näitelaused:
Üks [reha]pulk on väljas. Ikš pīgõz uʼm ullõ.

õigus <s> õigiz, õigõm, tuoʼž
♦ Näitelaused:
Seekord oli õigus kalameestel. Sīe kõrd vȯʼļ tuoʼž kalāmīʼedõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
lapse õigus – laps õigõm

õnnelik <adj> vȯndzi
♦ Näitelaused:
Seekord oli ta õnnelik. Sīekõrd ta vȯʼļ vȯndzi.

õppetöö <s> oppimizt
♦ Näitelaused:
Koolis õppetöö oli vene keeles. Skūolsõ oppimizt vȯʼļtõ krīevõ kīelkõks.

ühendus <s> īʼt, īʼtimi, īʼtõks, jatkā
♦ Näitelaused:
Ühendus mööda maateid oli väga raske. Jatkā piʼds mǭ riekīdi vȯʼļ väʼggi lǟlam.
Peamiseks ühenduseks kasutati veeteid. Pǟmiz jatkās kȭlbatiz vieʼd riekīdi.
♦ Fraasid ja väljendid:
tihe autobussiühendus – saʼgdi outōbussõd īʼtimi

üle1 <prep, postp> iʼļ
♦ Näitelaused:
Mul oli üle talve viis lammast. Miʼnnõn vȯʼļ iʼļ tǭla vīž lāmbazt.
Sa valasid vett üle klaasi serva. Sa valīzt vietā iʼļ glǭz kaņț.
Sellest kohast ei saa üle jõe. Sīest kūožõst äʼb sǭ iʼļ joʼug.
Ta paitas käega üle oma habeme. Ta paijiz käʼdkõks iʼļ eņtš aʼbbõnd.
Ta naerab oma isa üle. Ta naʼgrõb iʼļ eņtš izā.
Ta valitseb küla üle. Ta vǭļikšõb iʼļ kilā.
♦ Fraasid ja väljendid:
üle kõige parem – iʼļ amā paŗīm;
üle öö – iʼļ īe

üles <adv> iʼlzõ
♦ Näitelaused:
Tüdrukud ei läinud nii kaugele üles, et võis ujuda. Skuțkīd iʼzt lǟʼtõ neʼi kōgaz iʼlzõ, ku võiž vȯigõ.
Kass jooksis üles puusse. Kaš aʼiliz iʼlzõ pūʼzõ.
Nendest, kel oli kõva uni, ei või üles saada, öeldi: magab nagu kott. Näntõn, kīen vȯʼļ vizā uʼņ, äʼb või iʼlzõ sǭdõ, kītiz: magūb neʼi ku kuoț.
Kuu (~ pilv; ~ äike; ~ päike) tuleb üles. Kū (~ pīla; ~ pițki; ~ pǟva) tulāb iʼlzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles ajada (magamast) – iʼlzõ aʼjjõ;
üles hüpata – iʼlzõ īekõ;
üles tõusta – iʼlzõ nūzõ;
üles saada (magamast) – iʼlzõ sǭdõ