Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

aabits <s> ābets, ābēd
♦ Näitelaused:
See raamat on esimene liivikeelne aabits. Se rǭntõz uʼm ežmi līvõkēļi ābēd.

aastapäev <s> āigast|pǟva
♦ Näitelaused:
8. jaanuar on meie koori aastapäev. 8. janvār uʼm mäʼd kūoŗ āigastpǟva.

aeg <s> āiga
♦ Näitelaused:
Nüüd on aeg. Ni uʼm āiga.
Aeg ei oota. Āiga äʼb vȯʼdlõ.
Aeg on käes. Āiga uʼm jūsõ.
Ta aeg on läbi. Täʼm āiga uʼm leʼbbõ.
Mu aeg on täis. Miʼn āiga uʼm täuž.
Igaühel on oma aeg. Jegāīʼdõn eņtš āiga.
Aeg lõppeb. Āiga lopūb.
Ta on kogu aeg silma all. Amā āiga ta uʼm sīlmad allõ.
Ta tuli õigel ajal. Ta tuʼļ riktig āigas.
Selline korjamine koguduste kaudu võtab aega. Seļļi kuoŗŗimi lǭtkubūd kouți võtāb aigõ.
Mul ei ole aega jalagagi toast välja astuda. Miʼnnõn äʼb ūo aigõ mittõ jalgõ lǟʼdõ tubāst ulzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kevadine aeg – kievādi āiga;
sügisene aeg – siʼgži āiga;
suvine aeg – sõʼvvi āiga;
talvine aeg – talli āiga;
hiline aeg – obāz āiga;
paras aeg – parāz āiga;
viimane aeg – peʼrri āiga;
vaba aeg – vāldiž āiga;
varane aeg – varāz āiga;
kaua aega – kōgiņ aigõ;
tükk aega – strēk aigõ;
see võtab aega – se võtāb aigõ;
ammust ajast – amūst āigast;
seni, selle ajani – siedaig sǭņõ;
sellest ajast – sīest āigast;
mõneks ajaks – mingiz āigaks;
igal ajal – jegāl āigal;
kevadisel ajal – kievādiz āigal;
pika aja jooksul – kōgiņ āigal;
õigel ajal – õigiz āigal;
viimasel ajal – perīz āigal;
sel ajal – sīel āigal;
samal ajal – sīel eņtš āigal;
töö ajal – tīe āigal;
päeva ajal – päuvõ āigis;
aega viita – aigõ vībtõ;
aega võtta – aigõ võttõ

ahi <s>
1. ǭʼj
♦ Näitelaused:
Ahi ei tõmba, tuba on täis suitsu. Ǭʼj äʼb viedā, tubā uʼm täuž soʼvvõ.
Müürsepp tegi ahju. Mīrnikā teʼi ǭʼjõ.
Heida puid ahju! Ēta pūḑi ǭʼjõ!
Roobitse söed ahjust välja! Rǭib sidūd ǭʼjst ulzõ!
♦ Fraasid ja väljendid:
ahjusuu – ǭʼj sū;
ahju kütta – ǭʼjõ kittõ;
leivaahi – lēba ǭʼj;
väike ahi – piški ǭʼj;
pottahi – poțīst ǭʼj;
raudahi – roudi ǭʼj;
saunaahi – sōna ǭʼj
2. põletusahi tsepļā

aken <s> läʼb
♦ Näitelaused:
Aknad on päikese poole. Läbūd at pǟvaļikīz pūol.
♦ Fraasid ja väljendid:
akna hing – läʼb eng;
aknaraam – läʼb rǭm;
aknaruut – läʼb rūt;
akna all – läʼb allõ;
akna juures – läʼb jūs;
akna taga – läʼb tagān;
aknaid klaasida – läbīdi glǭzõ

alasti <adj> pǭļaz
♦ Näitelaused:
Laps on alasti. Läpš uʼm pǭļaz.

algus <s> īrgandõks, īrga, irgõm
♦ Näitelaused:
Enne töö algust ma pidasin nõu. Jeʼdsõ tīe irgõmt ma pidīz nõʼvvõ.
Laulu algus ei ole õige. Loul īrgandõks äʼb ūo õigi.
Algus on iga kord raske. Īrgandõks jegā kõrd uʼm lǟlam.

all <postp, adv>
1. postp alā, allõ, al
♦ Näitelaused:
Nad istuvad puu all. Ne istābõd pū allõ.
2. adv allõ
♦ Näitelaused:
Põrand on all. Pȭrand uʼm allõ.
Tänavu on palju kartuleid all. Täʼmnāigast uʼm pǟgiņ naʼggiri allõ.

alla <adv, postp, prep>
1. adv alā, alāz|pēʼḑõn
♦ Näitelaused:
Mine alla! Li alā!
Ma jään talle alla. Ma īeb alā täʼmmõn.
Ta libiseb luitest alla. Ta lõuglõb kȭnkast alāzpēʼḑõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
alla anda – alā andõ;
alla heita – alā eitõ;
alla jääda – alā īedõ;
alla kirjutada – alā kēratõ;
alla panna – alā pānda
2. postp alā
♦ Näitelaused:
Raamat kukkus laua alla. Rǭntõz sadīz lōdan alā.
3. prep aʼlmõl
♦ Näitelaused:
See tüdruk on alla viieteist aasta vana. Se skuțk uʼm aʼlmõl vīžtuoistõn āigastõ vaʼnnit.

allikas <s> ovāt
♦ Näitelaused:
Būdnika mäe ääres on allikas. Būdnikā mäg kaņtš uʼm ovāt.
♦ Fraasid ja väljendid:
rahaallikas – rǭʼ ovāt

allpool <prep, adv>
1. prep aʼlmõl
♦ Näitelaused:
Allpool silda on sügav koht. Aʼlmõl sildõ uʼm tõvā kūož.
2. adv aʼlmõl

amet <s>
1. amāt
♦ Näitelaused:
Iga amet on hea. Jegāikš amāt uʼm jõvā.
Hea amet on suur rikkus. Jõvā amāt uʼm sūr rikūz.
Meie naaber õppis kingsepa ametit. Mäʼd iʼļtarāli opīz kengšepā amātõ.
2. riigiasutus departement

anum <s> rīst
♦ Näitelaused:
Ära sülita oma anumasse, et pärast ei peaks ära lakkuma! Alā siļg eņtš rīstõ, ku pieʼrrõ äd sǭ ulzõ nūolõm!
Sellel anumal on vits katki. Sīe rīstõn uʼm vitsā kațki.

arhiiv <s> arhīv
♦ Näitelaused:
See on arhiivis veel teada. Se uʼm arhīvõs veʼl tieudtõb.

armas <adj> ārmaz
♦ Näitelaused:
Ema on mulle armas. Jemā uʼm miʼnnõn ārmaz.

armastus <s> arm, ārmaztõks, ārmaztimi
♦ Näitelaused:
Poisil on armastus neiu vastu. Pȯisõn uʼm arm neitst vast.
Tema armastus kustus kiiresti. Täʼm ārmaztimi pakānd kistīz.
♦ Fraasid ja väljendid:
isamaa-armastus – izāmǭ arm

armee <s> armij
♦ Näitelaused:
Meil on tugev armee. Mäʼddõn uʼm veʼggi armij.

armukade <adj> arm|kaʼdli
♦ Näitelaused:
Ta on armukade oma naisele. Ta uʼm armkaʼdli eņtš naiz pǟl.

aru <s> arū, mūoštõg, mēļ
♦ Näitelaused:
Ta ei saanud aru, mida sellised sõnad tähendavad. Ta iz sō arū ,mis seļļizt sõnād tǟntõbõd.
Lühike aru on sellel, kes on kiire uskuja. Piški mēļ uʼm sīen, kis uʼm aššõ uskiji.
Ma tegin ise oma aruga, keegi ei andnud nõu. Ma teʼi īž eņtš mīelstõ, mitikš iʼz ānda nõʼvvõ.
Ta on arust ära. Ta uʼm järāndiz eņtš mīelstõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
aru anda – arū andõ;
aru pähe võtta – arū pǟʼzõ võttõ;
aru saada – arū sǭdõ;
lühike aru – piški mēļ;
arust ära olla – mīelstõ ullõ vȱlda;
arust ilma jääda – mīelstõ vāldiž īedõ ~ mīelstõ vāldiž sǭdõ;
peaaegu arust ära – pigā-tagā mīelstõ vāldiž

arukas <adj> mȯistli, sieldõ
♦ Näitelaused:
Ta on arukas inimene. Ta uʼm mȯistli rištīng.

asi <s>
1. olukord või asjaolu ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
2. ese ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju asju. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea asi – jõvā ažā;
leitud asi – lieudtõt ažā;
pisiasi – vǟʼki ažā

asuda <v>
1. paikneda pīʼlõ
2. hakata irgõ
♦ Näitelaused:
On aeg töö juurde asuda. Uʼm āiga tīe jūʼr irgõ.

august <s> ougust, vīļa|kū
♦ Näitelaused:
August on viimane suvekuu. Ougust uʼm perri sõʼvkū.

auk <s>
1. ava, mulk ouk
2. süvend, lohk ouk, beʼḑḑõr
♦ Näitelaused:
Tee peal on sügav auk. Riek pǟl uʼm tõvā ouk.
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kis tuoizõn oukõ kōvab, se īʼž sīņ sizzõl sadāb.
♦ Fraasid ja väljendid:
sügav auk – tõvā ouk;
suur auk – sūr ouk

aus <adj> oʼvli, oʼvzli
♦ Näitelaused:
Ta on aus inimene. Ta uʼm oʼvli rištīng.
♦ Fraasid ja väljendid:
ausa eluviisiga – oʼvzliz jelāmizvīțõks

bensiin <s> bentsīn
♦ Näitelaused:
Bensiini on tarvis mootorite jaoks. Bentsīnõ uʼm vajāg motōrõd pierāst.

ebameeldiv <adj> äʼb|mīeldõb
♦ Näitelaused:
See on selline ebameeldiv asi. Se uʼm seļļi äʼbmīeldõb ažā.

ees <adv, postp>
1. adv jeʼdmõl, jeʼdsõ, jeʼds
♦ Näitelaused:
Ma lähen sinu ees. Ma lǟʼb siʼnnõn jeʼdmõl.
Mu poeg läks teistest ees. Miʼn pūoga lekš muntõn jeʼdsõ.
Sa oled mul ees, ma ei saa mööda. Sa ūod miʼnnõn jeʼdsõ, äʼb sǭ piʼddõz.
Teised ratsutasid ees. Tuoizt ratstīzt jeʼds.
2. postp jeʼds, jeʼdsõ
♦ Näitelaused:
Meie ees on uus töö. Mäʼd jeʼds uʼm ūž tīe.
♦ Fraasid ja väljendid:
poe ukse ees – būoḑ uks jeʼds

eksida <v>
1. äpārtõ, jeksõ
♦ Näitelaused:
See ei ole tõsi, ta eksib. Se äʼb ūo tuoʼž, ta jeksūb.
2. teed kaotada muʼļḑõ
♦ Näitelaused:
Ta eksis ära metsa. Ta muʼļḑiz jarā mõtsõ.
Inimene on tee pealt ära eksinud. Rištīng uʼm jarā muʼļḑõn riek pǟldõst.

eksitus <s> jeks
♦ Näitelaused:
See on eksitus. Se uʼm jeks.

elu <s> jeʼl, jelāmi
♦ Näitelaused:
Tal on hea elu. Täʼmmõn uʼm jõvā jeʼl.
Meie rannas ei olnud kerge elu. Mäʼd rāndas iʼz ūo kievām jelāmi.
Üks läheb eluga tagurpidi, teine edaspidi. Ikš lǟʼb jelāmizõks dagāržpēʼḑõn, tuoi jeʼddõpēʼḑõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
ellu jääda – jeʼllõ īedõ

elukoht <s> jelāmi, jeʼltõb|kūož
♦ Näitelaused:
Tal on kitsas elukoht. Täʼmmõn uʼm ǭʼdõz jelāmi.

elus <adj> jeʼlsõ, jeʼldzi, jelāb
♦ Näitelaused:
Nad kõik on elus. Ne tikkiž at jeʼlsõ.

ema <s> jemā, ǟma
♦ Näitelaused:
Ema on mulle armas. Jemā uʼm miʼnnõn ārmaz.
Laps on emasse. Läpš uʼm jemā pieʼrrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
minu ema – miʼn ǟma;
emaaarmastus – jemā ārmaztimi;
emapiim – jemā sēmḑa

emakeel <s> jemā|kēļ
♦ Näitelaused:
Liivi keel on mu emakeel. Līvõ kēļ uʼm miʼn jemākēļ.

enesetunne <s> dūš, eņtš|tundimi
♦ Näitelaused:
Mul on hea enesetunne. Miʼnnõn uʼm jõvā eņtštundimi.
♦ Fraasid ja väljendid:
paha enesetunne – slikțõ dūš

ese <s> ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju esemeid. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
leitud ese – lieudtõt ažā

haige <adj> rujā
♦ Näitelaused:
Haiglas on palju haigeid. Rujādkuodās uʼm pǟgiņ ruʼjḑi.
Haige inimene läheb hea poole, paraneb. Rujā rištīng lǟʼb jõvā pūolõ, kuojābõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
haigeks jääda – rujāks īedõ

hais <s> kard, äbjõvā kard, vāina
♦ Näitelaused:
Toas on kõrbehais. Tubās uʼm kuorbõn kard.
Tunneb sita haisu. Tūndõb sitā vainõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
sitahais – sitā vāina

hakata <v>
1. alustada irgõ
♦ Näitelaused:
Ta hakkas musta villa valgest välja korjama. Ta īrgiz kuoŗŗõ mustā vīla vāldast ulzõ.
Külarahvas tahab hakata heina niitma. Kilāroʼvz tǭʼbõd irgõ ainõ nītõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
nutma hakata – itkõ irgõ;
naerma hakata – naʼgrõ irgõ
2. kinni võtta akkõ, eitõ
♦ Näitelaused:
Hakkab mulle nagu pind silma. Akūb miʼnnõn neʼiku pīrgal silmõ.
Hakkaks ümber kaela kinni. Akkõks immõr kaʼggõlõ.
Haigus hakkas mulle külge. Rujā akīz miʼnnõn.
Talle hakkas haigus külge. Täʼmmõn ētiz rujā kilgõ.
Puss ei hakka peale, on nüri. Duņtš äʼb ak, uʼm tȭlza.
♦ Fraasid ja väljendid:
külge hakata – jūʼrõ akkõ
3. väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist eitõ
♦ Näitelaused:
Tal hakanud nagu hirm. Täʼmmõn eitõn neʼiku irm.
♦ Fraasid ja väljendid:
hirm hakata – irm eitõ;
palav hakata – kīebi eitõ;
külm hakata – kīlma eitõ

halb <adj, s>
1. adj slikțõ
♦ Näitelaused:
Hakkas halb. Īrgiz īedõ slikțõ.
Tal on halb. Täʼmmõn uʼm slikțõ.
See ei teeks halba. Se äʼb līks slikțõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
halb ilm – slikțõ āiga;
halvaks pidada – slikțõks piʼddõ;
halb pea – slikțõ pǟ
2. s slikțõm, slikțim
♦ Näitelaused:
Sa mõtled minust halba. Sa mõtlõd miʼnstõ slikțõmtõ.

hall <adj> ǭʼgi, sirmi, zirmi
♦ Näitelaused:
Karv on hall nagu hundil. Kǭra uʼm sirmi neʼiku suʼddõn.
Murega võib kümne minutiga halliks minna. Muʼrkõks võib iʼļ kim minūt zirmizõks īedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hall riie – ǭʼgi ǭʼrõn;
hall päev – ǭʼgi pǟva;
hallid pilved – ǭʼgizt pīlad;
halli peaga mees – zirmiz pǟkõks mīez;
nii hall kui valge rätt peas – neʼi zirmi, ku vālda krīzdõg pǟsõ

hammas <s> āmbaz
♦ Näitelaused:
Hambad ei hakka peale, nii kõva on. Ambõd äʼb akkõt pǟlõ, neʼi vizā uʼm.
Ma ei saanud midagi hamba alla. Ma iʼz sǭ mittõ ambõd alā.
Mu isa suri ära, hambad suus kui kivid. Miʼn izā kūoliz jarā, ambõd sūsõ neʼiku kivīd.
Las ta riputab hambad varna! Laʼz ta karīņtõg ambõd vaʼigõ!
Mis sa näitad oma hambaid! Mis sa näʼgțõd eņtš ambidi!
♦ Fraasid ja väljendid:
saehambad – zǭig ambõd;
hambaid irevile ajada – ambõd irrõnõks aʼjjõ;
hambaid kiristada – ambidi kīerõ;
hambaid näidata – ambidi näʼgțõ;
hambad nagu hundil – ambõd neʼiku suʼddõn

hapu <adj> appõn
♦ Näitelaused:
Mari on hapu nagu jõhvikas. Mǭŗa uʼm appõn neʼiku gārban.
Ta tahab haput. Ta tǭʼb appõnt.
Supp läheb hapuks. Rok īeb appõnõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
hapu õun – appõn umārz

hari <s> biršt, ǭŗa
♦ Näitelaused:
Puhastatakse harjaga. Tīʼeb pūʼdõks birštõks.
Harjaga puhastab riideid. Ǭŗaks pūʼdstõb ǭʼriņi.
Kukel on suur hari. Kikkõn uʼm sūr ǭŗa.

harjuda <v> irdõ, viʼllõ
♦ Näitelaused:
Ma harjusin sellega ruttu. Ma īrdiz sīekõks aššõ.
Koer on harjunud kassiga, nad on kahekesi harjunud. Piʼņ uʼm irdõn kaššõks, ne at kǭʼdskiņ irdõnd.
Kas ta harjub minuga? Või ta īrdõb miʼn jūʼrõ?
Me oleme harjunud sööma kalu. Mēg ūom irdõnd sīedõ kaļdi.
Pärast harjus ära ja oskas seda hästi. Pieʼrrõ vilīz jarā ja mūoštiz siedā jõvīst.
♦ Fraasid ja väljendid:
ära harjuda – siʼzzõl irdõ

harjumus <s> irdimi, irdõks
♦ Näitelaused:
Harjumusel on suur jõud. Irdimizõn uʼm sūr joud.
Tal on harjumus hästi süüa. Täʼmmõn uʼm irdõks jõvīst sīedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea harjumus – jõvā irdimi;
harjumuse järgi – irdimiz pieʼrrõ

haud <s> kālma, ōda
♦ Näitelaused:
Teda õpetab ainult haud. Tǟnda set kālma opātõb.
Ta on juba ühe jalaga hauas. Ta uʼm īʼd jālgaks kālmas jõvā.
Kes teisele hauda kaevab, see ise sisse kukub. Tuoizõn kōvab kalmõ, īʼž sadāb sīʼezõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
ühishaud – kuʼbbi kālma;
hauda minna – kalmõ lǟʼdõ;
hauaga hirmutada – kālmaks irmtõ;
sügav haud – tõvā ǭda;
hauda kaevata – oudõ kovvõ

hea <adj, s>
1. adj jõvā
♦ Näitelaused:
Ole hea! Vȯʼl sa jõvā!
Head teed! Jõʼvvõ riekkõ!
Head tervist! Jõʼvvõ tīeratõ!
Inimene on hea nagu pääsuke. Rištīng uʼm jõvā neʼi ku pešlinki.
See ei too head. Se äʼb tūo jõʼvvõ.
Anti heast veel paremat. Āndiztõ jõʼvvõ jo jõʼvvõ.
Võta heaks seda, mis ma sulle saadan. Võtā jõʼvāks siedā, mis ma siʼnnõn sǭtõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea meelega – jõvā mīelkõks;
hea õnne peale – jõvā vȯn pǟl;
heaks kiita – jõvāks kītõ, jõvāks piddõ;
heaks pidada – jõvāks piʼddõ;
head teha – jõʼvvõ tīʼedõ;
heaks võtta – jõʼvāks võttõ
2. s jõvām
♦ Näitelaused:
See ei ole midagi head. Se äʼb ūo mingi jõvām.

hektar <s> hektār
♦ Näitelaused:
Vakamaa on null koma kolmkümmend seitse hektarit. Vakāmǭ uʼm nul komā kuolmkimdõ seis hektārõ.

hing <s>
1. jeng
♦ Näitelaused:
Hing on sees, kui ta on elus. Jeng uʼm sizāl ku ta uʼm jeʼlsõ.
Hing läheb välja. Jeng lǟʼb ulzõ.
Ta andis oma hinge selle tööga. Ta eņtš jeng āndiz jarā sīe tīekõks.
Ära võta sellist pattu oma hinge peale! Alā võttõ seļļizt pattõ eņtš jeng pǟlõ!
Anna mu hingele rahu, et see hing võiks hingata! Ānda miʼn jengõn armõ, laʼz se jeng võigõ jengõ!
Ma lasen su hinge välja. Ma laskūb siʼn jeng ulzõ.
Siin pole mitte ühtki hinge. Täs äʼb ūo mitīʼdtõ jengõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
oma hing anda – eņtš jeng andõ;
oma hing jätta – eņtš jeng jettõ;
oma hingele võtta – eņtš jeng pǟlõ võttõ;
hinge heita – jengõ jettõ;
hinge välja süüa – jengõ ulzõ sīedõ;
hinge välja võtta – jengõ ulzõ võttõ
2. hingamine jeng
♦ Näitelaused:
Hing jääb kinni. Jeng īeb viʼzzõ.
Tuleb pidada hinge kinni. Uʼm pidāmõst jeng vizās.
Ta köhib oma hinge välja. Ta kieʼvtõb eņtš jeng ulzõ.
Ei saa hinge tagasi. Äʼb sǭ jengõ tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
hinge tagasi tõmmata – jengõ võttõ

hinnata <v> īndatõ
♦ Näitelaused:
See asi on väga kalliks hinnatud. Se ažā uʼm väʼggi tõurõks īndatõd.
Nad hindavad kaupa Ne īndatõbõd kōpõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
väärtust leida, väärtust määrata – jarā īndatõ

hirm <s> irm
♦ Näitelaused:
Mul on hirm tema pärast. Miʼnnõn uʼm irm täʼmstõ.
Hirm tuleb peale. Irm tulāb pǟlõ.
Hirmul on suured silmad. Irmõn at sūrd sīlmad.
Tal hakanud hirm. Täʼmmõn eitõn irm.
Hirm on nii suur, et juuksed on püsti. Neʼi jeʼn uʼm irm, ku ibūkst attõ pistõ.
Ta tekitas minus hirmu. Ta āndiz miʼnnõn irmõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hirm hakata – irm eitõ;
hirmus elada – irmsõ jeʼllõ;
hirmust kangeks jääda – irmstõ kangtõks īedõ

hirmus <adj, adv>
1. adj irmõz
♦ Fraasid ja väljendid:
hirmus elu – irmõz jelāmi;
hirmus inimene – irmõz rištīng
2. adv irmõz
♦ Näitelaused:
See talv on hirmus pikk. Se tǭla uʼm irmõz pitkā.
♦ Fraasid ja väljendid:
hirmus palju – irmõz pǟgiņ

hobune <s> iʼbbi, õʼbbi
♦ Näitelaused:
Hobune lööb tagant üles. Iʼbbi pȯtkāstõb.
Hobune on kammitsas. Iʼbbi uʼm upāl.
Ta paneb hobuse vankri ette. Ta panāb ibīz rattõd jeʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
hobust ette rakendada – ibīzt jeʼddõ pānda;
hobust kammitsasse panna – ibīzt uppõl pānda

hoiduda <v> vȱidatõ, kilgõ vȯidõ
♦ Näitelaused:
Ta on püüdnud hoiduda tavalisest keelest. Ta uʼm kǭļõn vȱidatõ irdist kīelstõ.

hooldaja <s> ūoļtiji
♦ Näitelaused:
Ta on nende hooldaja. Ta uʼm nänt ūoļtiji.

hooldus <s> ūoļtimi, ūoļikš
♦ Näitelaused:
Masinal on tarvis head hooldust. Mašīnõn uʼm vajāg jõvvõ ūoļtimizt.
Tal on hea hooldus. Täʼmmõn uʼm jõvā ūoļtimi.

hoov <s> kǭrand, kǭrand|sidām
♦ Näitelaused:
Hoov on puhas. Kǭrandsidām uʼm pūʼdõz.
♦ Fraasid ja väljendid:
hoovi pühkida – kǭrandt pūʼstõ

hulgas <postp, adv>
1. postp vaʼilõ
♦ Näitelaused:
Kõigi harjumuste hulgas on suitsetamine kõige halvem. Amād irdõkst vaʼilõ tūʼgtimi uʼm amā äbjõvīm.
2. adv barās

huul <s> ūļ
♦ Näitelaused:
Tal on huuled veel emapiimased. Täʼmmõn at ūld veʼl jemā sēmḑaks.
♦ Fraasid ja väljendid:
alumine huul – aʼlli ūļ;
ülemine huul – iʼļļi ūļ;
huuli prunti ajada – ūld puņtšõ aʼjjõ;
huuli närida – ūļi jamstõ;
huuli lakkuda – ūļi nūolõ

häbeneda <v> uigõ
♦ Näitelaused:
Ta häbeneb, kui häbi on. Ta ūigõb, ku uid um.
Laps häbeneb mind. Läpš ūigõb miʼnstõ.
Ära häbene! Alā uigõ!

häbi <s> äbī, uid
♦ Näitelaused:
Tal on häbi. Täʼmmõn uʼm äbī.
See on häbiasi. Se uʼm äbī ažā.
Ta ei tea midagi häbist. Ta äʼb tīeda midāgõst uidstõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
häbi teha – äbīzt tīʼedõ, uidõ tīʼedõ;
häbi tunda – uidõ mȯistõ;
suu ja silmad häbi täis – sū un sīlmad uidõ tǟdõd

häda <s> ädā, kaʼj
♦ Näitelaused:
Inimene on hädas, kui on hirm. Rištīng uʼm ädās, ku uʼm irm.
Nüüd alles on häda. Ni set uʼm ädā.
Ma nüüd olen hädas. Ma ni uʼm ädās.
Ta pääses suurest hädast. Ta päzīz sūrstõ ädāst.
♦ Fraasid ja väljendid:
suur häda – sūŗ kaʼj

hämar <adj, s> ämār
♦ Näitelaused:
Veel on hämar. Veʼl uʼm ämār.
Hommikul hämaras minnakse merele. Ūoņdžõl ämārs lǟʼbõd mieʼrrõ.

hääl <s> ēļ
♦ Näitelaused:
Hääl kõlab. Ēļ kilūb.
Hääl on ära. Ēļ uʼm vizās.
Ta tõstab oma häält, kui on vihane. Ta nustāb eņtš ēļ iʼlzõ, ku uʼm kõʼzzi.
Häält ei ole, sa oled külmetanud. Īeldõ äʼb ūo, sa ūod kīlmatõn.
Nad laulsid mitmel häälel. Ne lōlizt pǟgiņ īeldkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
jäme hääl – jaʼmdi ēļ;
hele hääl – sieldõ ēļ;
kuuleb häält – kūlõb īeldõ

iga1 <pron> jegā, jegāikš
♦ Näitelaused:
Igas töös on vigu. Jegāīʼds tīesõ uʼm viʼgḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
iga hinna eest – jegā īnda jeʼdst;
iga päev – jegā pǟva;
igal ajal – jegāl āigal

igasugune <adj> jegā|suʼglimi, mingi-äʼb|mingi, äts|mingi, aʼmti
♦ Näitelaused:
Siis on seal leitud igasuguseid asju. Siʼz uʼm lieudtõd sǟʼl mingiži - äʼbmingiži aʼžḑi.

igav <adj> igāb
♦ Näitelaused:
Mul on igav. Miʼnnõn uʼm igāb.

ilus <adj> knaš
♦ Näitelaused:
Ta on ilus nagu pilt. Ta uʼm knaš neʼi ku bīlda.
♦ Fraasid ja väljendid:
ilus tüdruk – knaš neitst

ingel <s> engõl
♦ Näitelaused:
Kes on näinud inglit? Kis uʼm nǟnd engõlt?

inimene <s> rištīng
♦ Näitelaused:
See on selline inimene, kes läheb ja töötab nagu masin. Se uʼm seļļi rištīng, kis lǟʼb ja jelāb neʼiku mašīn.
See inimene on nagu kala vees. Se rištīng uʼm neʼiku kalā vieʼd sizāl.
Sel inimesel on kana pea. Sīe rištīngõn uʼm kana pǟ.
♦ Fraasid ja väljendid:
paigalpüsimatu inimene – aʼiliji rištīng;
inimest oodata – rištīngt vȯʼdlõ;
inimesega rääkida – rištīngõks rõkāndõ;
kaks inimest – kakš rištīngt;
inimesed tulevad – roʼvzt tuʼlbõd

isa <s> izā
♦ Näitelaused:
Ma nägin oma isa unes. Ma neiz eņtš iʼzzõ uʼnsõ.
Me käisime isaga merel. Mēg izāks keʼimõ mieʼrsõ.
Me mälestame oma isasid. Mēg mǟʼdlõm eņtš iʼžḑi.
Ta läheb oma isa teed. Ta lǟʼb eņtš izā riekkõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
[laps on] isasse – izā pieʼrrõ;
isahani – gūogõ iʼzzi;
isapart – paʼŗ iʼzzi;
isahunt – suʼd iʼzzi

istutada <v> stǭdõ, pistātõ
♦ Näitelaused:
Peedid on istutatud. Bīetõd attõ stǭdtõd.
Kui te istutate head puud, on ka ta vili hea. Aʼž tēg pistātõt jõʼvvõ pūdõ, uʼm ka täʼm vīļakaʼz jõvā.
♦ Fraasid ja väljendid:
istutab maha – stǭdõb mǭ siʼzzõl

jaanipäev <s> Jǭņõd
♦ Näitelaused:
Jaanipäeval on vihma. Jǭņõdõks uʼm vīʼmõ.
Sajab nagu jaanipäeval. Sadāb nemē iʼļ Jǭņõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
jaanipäeva pidada – Jǭņidi piʼddõ

jagada <v> jaʼggõ
♦ Näitelaused:
Isa jagab oma vara lastele. Izā jagūb eņtš vīļa lapstõn.
Isa jagab varandust. Izā jagūb viļļõ.
Kahekümnendail aastail jagati kaluritele maad. Kǭʼdkimdiš āigastiš kalāmīʼedõn jagīz mǭʼdõ.
Kümme jagatud viiega on kaks. Kim jaʼgdõd vīd pierāst uʼm kakš.
Kalurid jagavad lesti. Kalāmīʼed jaʼggõbõd lešti.
Poisid jagasid kaarte. Pūošõd jagīzt kǭrtidi.
♦ Fraasid ja väljendid:
pooleks jagada – pūol pǟl jaʼggõ;
laiali jagada – ulzõ jaʼggõ;
maad jagada – mǭdõ jaʼggõ;
kümme jagada viiega – kim vīd pǟl jaʼggõ

jakk <s> jak
♦ Näitelaused:
Naine peseb jakki. Nai piezūb jakkõ.
Nööri peal kuivavad jakid. Kieud pǟl kuijõbõd jakūd.
Liisul on palju jakke. Līžõn uʼm pǟgiņ jakīdi.
♦ Fraasid ja väljendid:
jakiriie – jak ǭʼrõn;
kaks jakki – kakš jakkõ

janu <s> jänū, jūomiz|nǟlga, vieʼd|nǟlga
♦ Näitelaused:
Mul on janu. Miʼnnõn uʼm jūomiznǟlga.
Ma tundsin janu. Ma tūndiz jūomiznälgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
janus olla – jūomiznǟlgas vȱlda

jaoks <postp> jagūks, pierāst, pierāstõ
♦ Näitelaused:
Kelle jaoks on lilled? Kīen jagūks āt puskūd?
Ma ostsin selle raamatu sinu jaoks. Ma vȯstīz sīe rǭntõ siʼn pierāst.
Mul on hea suutäis, ma hoian seda oma laste jaoks. Miʼn uʼm jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst.

jook <s> jūomn|āiga
♦ Näitelaused:
Merele tuleb võtta jook kaasa. Mieʼrrõ uʼm võtāmõst jūomnāiga īņõz.
Vasikale joodetakse jooki. Vāškizõn jūotõb jūomnaigõ.
Vasikat joodetakse joogiga. Vāškizt jūotõb jūomnāigaks.
♦ Fraasid ja väljendid:
mõru jook – selline, mis ei ole magus, mis on vastik – kǭraz jūomnāiga – seļļi, mis äʼb ūo maʼgḑi, mis uʼm vastõ;
magus jook – maʼgḑi jūomnāiga;
vägev jook – veʼggi jūomnāiga

jutt <s> nīž
♦ Näitelaused:
Ta jutustab juttu. Ta nīžõb nīžõ.
See on pikk jutt. Se uʼm pitkā nīž.

juut <s> zīḑ
♦ Näitelaused:
Kui mõni inimene sööb laua juures, tal on müts peas, siis öeldakse, sina sööd nagu juut. Ja mingi rištīng sīeb lōda jūrsõ, täʼmmõn uʼm kibār pǟsõ, siʼz kītõb, sinā sīed neʼi ku zīḑ.
♦ Fraasid ja väljendid:
teeb äri nagu juut – neʼiku zīḑ tīʼeb šeft

jõgi <s> joʼug
♦ Näitelaused:
Rannas on väiksed jõed. Rāndas at piškizt jougūd.
Rannas ei ole suuri jõgesid. Rāndas äʼb ūo sūŗi jougīdi.

järgi <postp> pierāst, pieʼrrõ
♦ Näitelaused:
Puud pannakse riidas korra järgi. Pūd sǭbõd rītsõ pandõd kȭrda pierāst.
See on minu meele järgi. Se uʼm miʼn mīel pieʼrrõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
selle kirja järgi – sīe kēra pieʼrrõ;
selle kohaselt – sīe pieʼrrõ

järjekord <s> kȭrda, rīnda
♦ Näitelaused:
Nüüd on minu järjekord. Ni uʼm miʼn kȭrda.
♦ Fraasid ja väljendid:
järjekorras – kȭrda pieʼrrõ

jääpurikas <s> jei|tīlka, tīlkaz
♦ Näitelaused:
Räästaisse on külmunud suured jääpurikad. Rǟstõd jūʼr at kilmõnd sūrd tilkõd.

kaal <s>
1. raskus svarā, vaʼit, vaʼitõks
♦ Näitelaused:
Kaal on midagi, mis on väärtuslik. Svarā uʼm midāgõst, mis uʼm vērtig.
Ta sõnadel on kaalu. Täʼm sõnādõn uʼm svarā.
Tema sõnal on kaalu. Täʼm sõnān uʼm vaʼitõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaalu järgi – vaʼitõks pierrõ
2. seade skǭlõd
♦ Näitelaused:
Elu on kaalul. Jeng uʼm skǭlõd pǟl.

kaalikas <s> strink, trink
♦ Näitelaused:
Kaalikad on maitsvad. Strīnkõd attõ maʼgḑõd.

kaart <s>
1. maakaart kǭrtõz
♦ Fraasid ja väljendid:
kaardil näidata – kǭrtõ pǟl näʼgțõ
2. mängukaart kǭrtõz
♦ Näitelaused:
Kaardid on kuradi raamatud. Kǭrtõd attõ kuŗē rǭntõd.

kaasa <adv> īņõ, īņõz
♦ Näitelaused:
Mul on hea meel, et sa tuled meiega kaasa. Miʼn uʼm jõvā mēļ, ku sa tulād mäʼddõn īņõ.
Tulge kaasa! Tulgid īņõz!
♦ Fraasid ja väljendid:
kaasa anda – īņõ andõ;
kaasa teha – īņõ jeʼllõ;
kaasa minna – īņõ lǟʼdõ;
kaasa tõmmata – īņõ tõmbõ;
kaasa tunda – īņõ tundõ;
kaasa vedada – īņõ vieʼddõ

kaasas <adv> īņõ, īņõs
♦ Näitelaused:
Ühel-teisel olid vennad ja õed kaasas. Īʼdõn tuoizõn vȯʼļtõ veļīd ja sõzārd īņõ.
Käi minuga kaasas! Kǟʼ miʼnnõn īņõ!
Mul on dokumendid kaasas. Miʼnnõn at dokumentõd īņõs.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaasas käia – īņõ kǟʼdõ

kabinet <s> kabīnet
♦ Näitelaused:
Ministrite kabinet on Läti riigi valitsus ehk riigi kõrgeim täitevvõim. Ministõrd kabīnet uʼm Lețmǭ vald vǭļikš agā vald kuordimi vāldatǟtaji.
♦ Fraasid ja väljendid:
arsti kabinet – aŗšt kabīnet;
direktori kabinet – direktor kabīnet;
ministrite kabinet – ministõrd kabīnet

kade <adj> kaʼd, kaʼdli
♦ Näitelaused:
Mul on kade meel. Miʼnnõn uʼm kaʼd mēļ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kade meel – kaʼd mēļ

kaduda <v> kaʼddõ
♦ Näitelaused:
Kuhu ta kadus? Kus ta kadīz?
Tammed on meie metsast ära kadunud. Tǭmõd mäʼd mõtsāst at ulzõ kaʼddõnd.
Kadus nagu maa alla. Kadīz neʼi ku mǭn alā.
Kadus nagu vits vette. Kadīz neʼi ku vieʼd siʼl saʼddõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
silmist kaduda – kaʼddõ siļmšti ~ kaʼddõ sīlmad jeʼdstõ;
kadunud inimene – kaʼddõn rištīng;
kaduma minna – kaʼddõm lǟʼdõ

kaebus <s> kāiba, kaibimi
♦ Näitelaused:
Kaebused on õiged. Kaibimizt āt õigizt.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaebust esitada – kaibõ nustõ

kahju <s> kaʼj, skǭḑ, alāz, zǟl
♦ Näitelaused:
Kahju kaotatud tööajast. Kaʼj iʼļ kǭʼtõt tīe āiga.
Mul on kahju Miʼnnõn uʼm kaʼj.
Kui kahju! Kui kaʼj!
Sul on kahju. Siʼn uʼm zǟl.
♦ Fraasid ja väljendid:
kahju tunda – kaʼjjõ tundõ;
kahju kannatada – kaʼjjõ kāndatõ;
on kahju – uʼm alāz

kakelda <v> piekslõ, taplõ, tõmblõ
♦ Näitelaused:
Lapsed kaklevad. Lapst taplõbõd.
Kakeldakse, kes on vägevam. Tõmblõbõd, kis uʼm jo veʼggi.

kala <s> kalā
♦ Näitelaused:
Ta elab nagu kala vees. Ta jelāb nemē kalā vieʼd sizāl.
Kala enam ei ole. Kaʼllõ jemīņ äʼb ūo.
Soolast kala saab ainult talvel. Sūolizt kaʼllõ sǭb set tallõ.
Täna on vähe kalu. Tämpõ uʼm veitõ kaʼļḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
kala püüda – kaʼļḑi veʼjjõ

kalender <s> āiga|rǭntõz, kalendār
♦ Näitelaused:
Liivlastel on ainult kaks kalendrit. Līvliztõn āt set kakš āigarǭntõzt.

kallas <s> kūolta
♦ Näitelaused:
Jõel on kaks kallast. Joʼugõn at kakš kuoltõ.

kand <s> kūonda
♦ Näitelaused:
Ta lõikas pudelikilluga kanna katki. Ta īʼediz potīļkabālõks kūonda kațki.
Poiss jooksis nii kiiresti, et kannad ainult välkusid. Polākõz ailiz neʼi kierdõ, ku kūondad īʼd vīlkizt.
Naine on mu kanna all. Nai uʼm miʼn kūonda allõ.
Ta ei pannud kandagi maha. Ta iʼz lask mittõ kuondõ mǭ jūʼr.

kannatus <s> kāndatimi, kāndatõks
♦ Näitelaused:
Tal on palju kannatusi. Täʼmmõn uʼm pǟgiņ kāndatimiži.
♦ Fraasid ja väljendid:
kannatust kaotada – kāndatimizt kǭʼtõ

karu <s> okš
♦ Näitelaused:
Karu on räpane ja juhm. Okš uʼm äʼbpūʼdõz ja sangdõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohmakas nagu karu – lemp nemē okš;
nagu karu kahel jalal – neʼiku okš kǭʼd jālga pǟl

kass <s> kaš
♦ Näitelaused:
Kass peab ennast jumalaks. Kaš pidāb pa jumālõks.
Kass lakub käppa ja käpaga peseb ennast. Kaš nūolõb käpā ja käpāks ēņtšta piezūb.
Käib nagu kass ümber palava pudru. Kǟʼb nemē kaš immar tuļīz sandrok.
Kass mängib hiirega. Kaš mǟngab īrõks.
Kes see läheb kassi jaoks kala püüdma. Kis se lǟʼb kaš pierāst kaʼllõ veʼjjõm.
Meie vahel on must kass. Mäʼd vaʼisõ uʼm mustā kaš.
♦ Fraasid ja väljendid:
palju kasse – pǟgiņ kašīdi

kassipoeg <s> kaš|pūoga
♦ Näitelaused:
Mis kassipoeg mängib, see on hiire surm. Mis kašpūoga mǟngab, se uʼm īr nǭʼvõ.

kaste <s>
1. veeauru kondensaat kastūg
♦ Näitelaused:
Hommikul on kastet. Ūoņdžõl līb kastūgt.
Jalad said kastest märjaks. Jālgad sait kastūgõks kažīzõks.
2. toidulisand kaštīm
♦ Näitelaused:
Ta sööb kartuleid kastmega. Ta sīeb naʼggiri kaštīmõks.
Ema teeb kastet. Jemā tīʼeb kaštīmt.

kasu <s> jõvām, kaʼz, vīņḑig
♦ Näitelaused:
Mis kasu on õppimisest. Mingi jõvām uʼm oppimizõn.
Rumal on see, kes hoolitseb vaid, et saaks lühiajalist kasu. Jämp uʼm se, kis muʼrtõb set, laʼz sǭgõ lītizāigalizt jõvāmt.
See ei too kasu. Se äʼb ānda jõvāmtõ.
Sellest pole mingit kasu. Sīest äʼb ūo mingizt kaʼzzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kasuks tulla – kaʼzzõks tūlda

kasulik <adj> kaʼzli, kȭlbatõb
♦ Näitelaused:
See on sulle kasulik. Se siʼnnõn uʼm kȭlbatõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kasulik asi – kȭlbatõb ažā

kasv <s> kazām, kazāmi, kaʼz
♦ Näitelaused:
See on suurt kasvu. Se uʼm sūr kazāmõks.
Ta on pikka kasvu. Ta uʼm pitkā kaʼzzõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea viljakasv – jõva vīļa kaʼz

kasvada <v> kaʼzzõ
♦ Näitelaused:
Nüüd on Tsälmõti jõgi kinni kasvanud. Paldīņ Tsäʼlmõt joʼug uʼm viʼzzõ kaʼzzõn.
See kasvab kui seen: täna ei ole, homme on poolkuivanud. Se kazāb ku sēņ: tämpõ äʼb ūo, mūpõ līb pūolkuijõn.
Liigliha kasvab sisse. Vȭrõzlejā kazāb siʼzzõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
sisse kasvada – siʼzzõl kaʼzzõ;
suureks kasvada – sūrõks kaʼzzõ;
kinni kasvada – viʼzzõ kaʼzzõ

kasvatada <v>
1. kazātõ
♦ Näitelaused:
Ta on kasvatanud oma poja vargaks. Ta uʼm kazātõn eņtš pūoga salājzõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles kasvatada – iʼlzõ kazātõ;
hästi kasvatatud – jõvīst kazātõd
2. pidada rǭstõ

katkeda <v> katkāndõ, katkāstõ, kațkīstõ
♦ Näitelaused:
Niit katkes. Lānga katkāstiz.
Lõng on rebenenud. Lānga uʼm kațkīstõn.

katki <adv> kațki
♦ Näitelaused:
Köis on katki. Kieuž uʼm kațki.
♦ Fraasid ja väljendid:
katki lõigata – kațki īʼedõ;
katki rebida – kațki kīskõ;
katki minna – kațki lǟʼdõ;
katki murda – kațki murdõ;
katki lüüa – kațki raʼbbõ

katus <s> katūks
♦ Näitelaused:
Elamine on katuse all. Jelāmi uʼm katūks allõ.
Majale pandi katus peale. Jeʼllõn paʼņ katūks pǟlõ.
Ei ole katust ega peavarju. äʼb ūo katūkst, mittõ pǟn vǭŗõ.
Katusest tuleb vihma läbi. Katūksõst tulāb vīʼmõ leʼbbõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
katusehari – katūks kuʼļ;
viilkatus – kǭʼdkiļgi katūks

kaua <adv> kōgiņ, kōgaz
♦ Näitelaused:
Ma tunnen teda kaua. Ma tūndõb tǟnda kōgiņ.
See on kaua aega. Se uʼm kōgiņ aigõ.
Tööd venitatakse kauemaks. Tīedõ viltsīņtõb jo kōgaz.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaua aja eest – kōgiņ āiga jeʼdst

keegi <pron> mingi, äts|mingi, mūnda
♦ Näitelaused:
Keegi koputab. Ätsmingi klopūb.
Seal keegi on. Sǟʼl mingi uʼm.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuidas kellelegi – kui mūndan

keel <s>
1. kehaosa kēļ
♦ Näitelaused:
See sõna on mu keele otsas. Se sõnā uʼm miʼn kīel tutkāmõs.
Ära sa oma keelt kuluta! Alā sa eņtš kīeldõ kuʼltõ!
Hoia oma keel hammaste taga! Vȱida eņts kīel ambõd tagān!
♦ Fraasid ja väljendid:
pehme keel – pīʼemdi kēļ;
keelt kasta – kīeldõ kastõ;
keelt peksta – kīeldõ pieksõ;
oma keelt valitseda – eņtš kīeldõ vǭļikšõ
2. suhtlusvahend kēļ
♦ Näitelaused:
Tal on saksa keel suus. Täʼmmõn uʼm saksā kēļ sūsõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
liivi keel – līvõ kēļ;
eesti keel – ēsti kēļ;
inglise keel – engliškēļ
3. pillikeel kēļ
♦ Fraasid ja väljendid:
kandlekeel – kāndla kēļ

keeld <s> kīeltõks
♦ Näitelaused:
See mets on keelu all. Se mõtsā uʼm kīeltõks allõ.

kell <s> kīela
♦ Näitelaused:
Kell käib ette. Kīela uʼm jeʼdsõ.
Kell jääb taha. Kīela īeb tagān.
Mis kell on? Mits uʼm kīela?
Kell seisab. Kīela pīʼlõb.

kena <adj> knaš
♦ Näitelaused:
See on ilus pilt. Se uʼm knaš bīlda.
♦ Fraasid ja väljendid:
ilus tüdruk – knaš neitst

kes <pron> kis
♦ Näitelaused:
Kes on näinud inglit? Kis uʼm nǟnd engõlt?
♦ Fraasid ja väljendid:
ükskõik kes – ikštäuž, kis;
kellede seast ka teie olete kutsutud – kīend siegāst ka tēg ūot kutstõd

keskel <postp, adv>
1. postp sidāmõl, sidāmõs, sidāmt, sidāmtõ
♦ Näitelaused:
Küla keskel on suur maja. Kilā sidāmõl uʼm sūr kuodā.
Ta on meie keskel. Ta uʼm mäʼd sidāmõs.
Mu maja on küla keskel. Miʼn tubā uʼm kilā sidāmtõ.
2. adv sidāmt, sidāmtõ
♦ Näitelaused:
Keskel oli auk. Sidāmt vȯʼļ ouk.
3. seas vaʼil

kesköö <s> pūold|īe, pūol|īe
♦ Näitelaused:
Nad on üleval keskööni. Ne jelābõd iʼllõ pūoldīed sǭņõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kesköö ajal – puolīe āigas

kevad <s> kievād
♦ Fraasid ja väljendid:
kevad on käes – kievād uʼm jūs

kinni <adv> vizāl, vizās, viʼzzõ, vizāsõ
♦ Näitelaused:
Hobune on köies kinni. Iʼbbi un kieudsõ vizāl.
Nii on laev kinni. Neʼi uʼm kuoʼig vizās.
Ta katab söögi kinni. Ta panāb sīemnāiga viʼzzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni hoida – vizās piʼddõ;
kinni olla – vizās vȱlda;
kinni püüda – viʼzzõ akkõ;
kinni haarata – viʼzzõ akkõ;
riidesse panna – viʼzzõ ēʼḑõ;
kinni jääda – viʼzzõ īedõ;
kinni kasvada – viʼzzõ kaʼzzõ;
kinni katta – viʼzzõ kattõ;
kinni külmuda – viʼzzõ kilmõ;
kinni minna – viʼzzõ lǟʼdõ;
kinni panna – viʼzzõ pānda, viʼzzõ tīʼedõ;
kinni pressida – viʼzzõ pressõ;
kinni siduda – viʼzzõ siʼddõ;
kinni tuisata – viʼzzõ pūʼontõ;
kinni trampida – viʼzzõ strempõ;
kinni võtta – viʼzzõ võttõ

kinni pidada <v> vībtõ
♦ Näitelaused:
Mind on kinni peetud selle ajani. Ma uʼm sǭnd vībtõd siedaig sǭņõ.

kinnitada <v> višīņtõ, vizāntõ, käbīņțõ
♦ Näitelaused:
Kõik kinnitavad, et tal on õigus. Amād vizāntõbõd, ku täʼmmõn uʼm tuož.
♦ Fraasid ja väljendid:
ametisse kinnitada – amātõ vizāntõ;
köit kinnitada – kīeta vizāntõ;
saab vandega kinnitatud – sǭb vandõksõks vizāntõd

kirjandus <s> kērandõks, literatūr
♦ Näitelaused:
Liivikeelne kirjandus on kirjutatud idaliivi keeles. Līvõkēļi kērandõks uʼm kēratõd idālīvõd kīelsõ.

kodu <s> kuoʼd
♦ Näitelaused:
Tal ei ole kodu ja varju. Täʼmmõn äʼb ūo kuotā un vǭŗõ.
Nad tulevad koju Ne tuʼlbõd kuodāj.
Ta on kodus. Ta uʼm kuoʼnnõ.
Nad tulevad kodunt. Ne tuʼlbõd kuoʼndõst.
Tal on hea kodu. Täʼmmõn uʼm jõvā kuoʼd.

koht <s> kūož, pāika, azūm, aʼzmõz
♦ Näitelaused:
Ta on oma koha leidnud. Ta uʼm eņtš kūož lieudõn.
Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht. Kīen vȯʼļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku miʼnnõn uʼm lem kūož.
Ei ole kohta, kuhu pea panna. Äʼb ūo kūožo, kus pǟ pānda.
Ta näitas minu kohta. Ta näʼgțiz miʼn kūožõ.
Ma vaatasin enesele koha valmis. Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kohta näidata – kūožõ näʼgțõ;
kohta valmis vaadata – kūožõ vaļmõks vaņtlõ;
ei jää märga kohtagi – mittõ kažīzt kūožõ äʼb īe

kohupiim <s> kuppõn|sēmḑa, sangdi|sēmḑa, sangdõ|sēmḑa
♦ Näitelaused:
Kui piim on kalgenenud, siis seda pressitakse, et vadak tuleks välja, siis saadakse kohupiim. Ku sēmḑa uʼm kuppõn, siedā presūb, laʼz tulgõ zup ulzõ, siʼz līb kuppõnsēmḑa.

kokku <adv> kuʼbbõ, īņõks, vastõ
♦ Näitelaused:
Nad mängivad kokku, kui ühel meelel on. Ne mǟngabõd kuʼbbõ, ku īʼdsõ mīelsõ umāt.
Nad sobivad kokku, on ühesugused. Ne paššõbõd kuʼbbõ, attõ īʼtizt.
♦ Fraasid ja väljendid:
kokku ajada – kuʼbbõ aʼjjõ;
kokku kasvatada – kuʼbbõ kazātõ;
kokku kasvada – kuʼbbõ kaʼzzõ;
kokku kõlada – kuʼbbõ kiʼllõ;
kokku korjata – kuʼbbõ kuoŗŗõ;
kokku kraapida – kuʼbbõ rǭibõ;
kokku kutsuda – kuʼbbõ kutsõ;
kokku langeda – kuʼbbõ saʼddõ;
kokku leppida – kuʼbbõ lieppõ;
kokku lugeda – kuʼbbõ luʼggõ;
kokku lüüa – kuʼbbõ raʼbbõ;
kokku panna – kuʼbbõ pānda;
kokku puutuda – vastõ pūtõ;
kokku põrgata – kuʼbbõ aʼilõ;
kokku rääkida – kuʼbbõ rõkāndõ;
kokku seada – kuʼbbõ sǟʼdõ;
kokku siduda – kuʼbbõ siʼddõ;
kokku saada – kuʼbbõ sǭdõ;
kokku sobida – kuʼbbõ paššõ, kuʼbbõ kõlbõ;
kokku tulla – kuʼbbõ tūlda;
kokku tõmmata – kuʼbbõ vieʼddõ;
kokku võtta – kuʼbbõ võttõ;
nagu kokku laulatatud – neʼi ku kuʼbbõ lōlatõd

kolmapäev <s> kuolmõnd|pǟva
♦ Näitelaused:
Kolmapäeval on Dundagas turg. Kuolmõndpǟvan uʼm Dūoņigs tõrg.

komme <s> irdõks, sǟdõm
♦ Näitelaused:
Meil on niisugused kombed. Mäʼddõn at seļļizt irdõkst.

koostada <v> tuoimõ
♦ Näitelaused:
Lugemikku on koostatud algkooli esimestele klassidele. Luʼgdõbrǭntõz uʼm tuoimdõt alīzskūol eʼžmizt klasūd pierāst.

kord1 <s>
1. kȭrda
♦ Näitelaused:
Nüüd on minu kord. Ni uʼm miʼn kȭrda.
2. kȭrda
♦ Näitelaused:
Kõik on heas korras. Tikkiž uʼm jõvās kȭrdas.

kukk <s> kik
♦ Näitelaused:
Kukel on kannused. Kikkõn attõ kāndõkst.
Punane kukk on katusel – see siis on tulekahju. Puʼnni kik uʼm katūks pǟl – se siʼz uʼm tuʼlkaʼj.
Kuked kirevad, tuleb teistsugust ilma. Kikīd kīrgastõbõd, līb mūdõsuʼggõ aigõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuke lokutid – kik aʼbbõnd;
kuke hari – kik krūonõ;
enne kukke – jeʼdmõl kikīdi;
punast kukke katusele lasta – punīzt kikkõ katūksõ laskõ

kummaline <adj> eņtšvīți, merk
♦ Näitelaused:
Ta on kummaline inimene. Ta uʼm merk rištīng.

kuni <konj, prep>
1. sōņõ, sōņi
♦ Fraasid ja väljendid:
kuni hommikuni – ūomõgt sǭņõ
2. kuņtš, koņtš
♦ Näitelaused:
Tuleb rääkida, kuni ta on veel siin. Lǟʼb rõkāndõ, kuņtš ta uʼm veʼl täsā.

kurb <adj> muʼrri, murāgli
♦ Näitelaused:
Miks ta on nii kurb? Mikš ta uʼm neʼi muʼrri?
Mis tegi ta nii kurvaks? Mis teʼi täʼm neʼi murīzõks?

kuri <adj> kõʼzzi, bǭʼrgõ, äʼb|jõvā, tiʼg
♦ Näitelaused:
Kuri käsi – kes kohe paneb nagu pläuh. Kõʼzzi keʼž, kis tuļīnõst panāb neʼi ku šläukt.
Ta nagu sülitab tuld, nii kuri. Ta neʼi ku tūlda sīlgõb, neʼi kõʼzzi.
Inimene on kuri nagu hunt. Rištīng uʼm kõʼzzi neʼi ku suʼž.
Ta vaatas minu peale kurjade silmadega. Ta vaņtliz miʼn pǟlõ kõʼzzizt sīlmadõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuri koer – kõʼzzi piʼņ;
kuri vaim – äʼbjõvā vaim

kuu <s>
1. ajaühik kū
♦ Näitelaused:
Aastas on kaksteist kuud. Āigastõs uʼm kakštuoistõn kūdõ.
2. taevakeha kū
♦ Näitelaused:
Kuu paistab. Kū pāistab.
♦ Fraasid ja väljendid:
noor kuu – nūoŗ kū;
täiskuu – täuž kū

kuum <adj> tuʼļļi, kūmi
♦ Näitelaused:
Supp on kuum nagu tuli. Zup uʼm tuʼļļi neʼiku tuʼļ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuum ilm – tuʼļļi āiga;
kuum vesi – tuʼļļi veʼž

kuupäev <s> dǭtõm, kū|pǟva
♦ Näitelaused:
Täna on viieteistkümnes kuupäev. Täʼmpõ uʼm vīdõztuoistõnz dǭtõm.

kõhn <adj> vǭʼjli, grabā
♦ Näitelaused:
Nii kõhn, muud ei ole kui luu ja nahk. Neʼi vǭjli, mūd äʼb ūo, ku lū ja nǭʼgõ.
Ta jääb kõhnaks. Ta īeb vǭʼjlizõks.
See naine on kõhn nagu va soolalest. Se nai uʼm vǭʼjli nemē va pīkliestā.

kõht <s> maʼg
♦ Näitelaused:
Mul on kõht täis. Miʼnnõn uʼm maʼg täuž.
Kõht on kinni. Maʼg äʼb lǟʼ leʼbbõ.
Sooled on kõhus. Sūold at maʼgsõ.
Kõht on täis nagu trumm. Maʼg uʼm täuž neʼiku būnga.
♦ Fraasid ja väljendid:
suur kõht – sūr maʼg;
tühi kõht – tijā maʼg;
kõht nagu kott ees – maʼg neʼiku kuoț jeʼdsõ

kõik <pron> amād, amā, tikkiž
♦ Näitelaused:
Kõik läksid koju. Amād lekštā kuodāj.
Kõigil on ootajad. Amādõn āt vȯʼdlijizt
Kas nii kõik kanad räägivad? Või neʼi amād kanād rõkāndõbõd?
Kõike tuleb ette. Amā tulāb jeʼddõ.
Kõik on korras. Tikkiž uʼm kȭrdal.
Kõik põles ära. Tikkiž palīz jarā.

kõikjal <adv> amā|kouți, aʼmši
♦ Näitelaused:
Neid on kõikjal. Nēḑi uʼm amākouți.
Kõikjal töötatakse. Aʼmši jelābõd tīedõ.

kõma <s> mõgā
♦ Näitelaused:
On kuulda kauge kõma. Uʼm kūldtõb kougi mõgā.
Ma kuulen kauget kõma. Ma kūlõb kougizt mõʼggõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mootori kõma – motōr mõgā

kõne <s> rõk
♦ Näitelaused:
Millest on jutt? Missõst uʼm rõk?
See jutt jäi meil nii katki. Se rõk neʼi mäʼddõn ei kațki.
Jutt ei ole selge, nagu pooltoores. Rõk äʼb ūo sieldõ, neʼiku pūoltūorõz.
Jutt enam ei lähe nii nagu vaja. Rõk jenīm äʼb lǟʼ neʼi, kui vajāg.
Jutu taga on suur mure. Rõk tagān uʼm sūŗ muʼr.
♦ Fraasid ja väljendid:
kõnet pidada – rõkkõ piddõ;
lapsejutt – laps rõk;
patujutt – patli rõk;
selge jutt – sieldi rõk;
segane jutt – mǟʼdõn rõk;
sellest pole juttu – sīest äʼb ūo rõkkõ