Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

päev <s>
1. pǟva
♦ Näitelaused:
Kõik päevad on jumala päevad. Amād pǟvad at jumāl pǟvad.
Ta päevad on loetud. Täʼm pǟvad at luʼgdõd.
Ta päevad on täis, on kokku loetud, arv täis. Täʼm pǟvad attõ tǟdõd, attõ kuʼbbõ luʼgdõd, luʼg täuž.
Kui sa elad, siis sa veel palju päevi näed. Ku sa jelād, siʼz sa vēl pǟgiņ päuvḑi nǟd.
♦ Fraasid ja väljendid:
päev otsa, päev läbi – pǟva leʼbbõ;
päevast päeva – pǟvast päuvõ;
päise päeva ajal – sieldõ pǟva āigal;
päevade kaupa – pǟviņ;
ühel ilusal päeval – īʼds knaššõs pǟvas;
mustadeks päevadeks – mustād pǟvad pierāst;
häid päevi näha – jõʼvḑi päuvḑi nǟʼdõ;
noores eas – nūorši päuvši;
vanaduspäevil – vaʼņši päuvši
2. pǟva
♦ Näitelaused:
Päike paistab. Pǟva pāistab.
Päike tõuseb. Pǟva kārgõb.
Päike läheb looja. Pǟva lǟʼb lūojõ.
Päike kõrvetab. Pǟva kitāb.
Päike läks pilve taha. Pǟva lekš viʼzzõ.
Päike on pilve taga. Pǟva uʼm vizās.
Päike tuli pilve alt välja. Pǟva tuʼļ pīla aldõst ulzõ.
Ta istus maja äärde päikse kätte. Ta istīz tubā kilgõ pǟva käʼddõ.
Lapsed peesitavad päikese käes. Lapst peislõbõd pǟva käʼds.
Päike paistab, vihma sajab, siis surnud tantsivad. Pǟva pāistab, vīʼmõ sadāb, siʼz mirīņõd daņtšõbõd.
Iga asi tuleb avalikuks [~ päeva kätte]. Jegā ažā tulāb pǟva käʼddõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
päikeseloojang – pǟva mǭʼlēʼmi;
sellist, mida ei ole päikse all – seļļizt, mis äʼb ūo pǟva allõ;
päevselge – sieldõ neʼiku pǟva;
selge nagu päike – sieldõ neʼiku pǟva

selgelt <adv>
1. pūʼdõst
♦ Näitelaused:
Võis kõike selgelt näha, niisamuti kui päeval. Võiž aʼmmõ pūʼdõst nǟʼdõ, neʼi īʼž kui päuvõ.
2. sieldõ
♦ Näitelaused:
Veel päris selgelt me ei tea. Vel kūʼoḑõn sieldõ äʼb tīedam.