Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

alla anda <v> alā|andõ

anda <v>
1. andõ
♦ Näitelaused:
Tuleks anda sulle üle kärsa. Lǟʼks andõ siʼnnõn iʼļ nik.
Antakse lehmale vitsaga mööda selga. Āndab nīʼemõn joutõks piʼds sälgõ.
Ma andsin talle nina peale [~ andsin head nina]. Ma täʼmmõn āndiz jõvā nanā.
2. andõ
♦ Näitelaused:
Mu paarimees tahtis anda oma lestad juudile. Miʼn pušnikā tǭʼž andõ eņtš liestād zīḑõn.
Lapsed annavad vanematele vanas eas leiba. Lapst āndabõd vaʼnbiztõn vanās igās leibõ.
Meile oli kaasa antud suhkurt. Mäʼddõn vȯʼļ andtõd īņõz tsukkõrzt.
Ma andsin lusikaga neile suhkurt sisse. Ma kǭjkõks āndiz näntõn siʼzzõl tsukkõrzt.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab täʼmmõn tieudõ, laʼz ta tīedag tīʼedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
abi anda – aʼbbõ andõ;
allutada, alla määrata ~ alistuda – alā andõ;
andeks anda – andõks andõ;
usaldada – iʼlzõ andõ;
kaasa anda – īņõz andõ;
ära anda, loovutada ~ ära anda, reeta – jarā andõ;
nõu anda – nõʼvvõ andõ;
sisse anda – siʼzzõl andõ;
järele anda – tagān andõ;
tagasi anda – tāʼgiž andõ;
teada anda – tīetõ andõ;
välja anda – ulzõ andõ

andeks anda <v> andõks andõ

aru anda <v> iʼļ|vaņtlõ

edasi anda <v> jeʼddõ|pēʼḑõn andõ

ette kanda <v> jeʼddõ kandõ

järele anda <v> tagān andõ

kaasas kanda <v> īņõs kandõ

kanda <v>
1. kandõ
♦ Näitelaused:
Ta kannab merre vett. Ta kāndab mieʼrrõ vietā.
♦ Fraasid ja väljendid:
heina, puid, vett, võrke kanda – ainõ, pūḑi, vietā, võrgidi kandõ
2. riideid piʼddõ
♦ Näitelaused:
Ta kannab häid riideid. Ta pidāb jõʼvḑi ǭʼriņi.
♦ Fraasid ja väljendid:
kingi kanda – kengi piʼddõ;
riided ära kanda – ǭʼrõnd jarā piʼddõ

kinni panna <v> vizzõ tīedõ, viʼzzõ pānda

kirja panna <v> iʼlzõ kēratõ

nõu anda <v> nõʼvvõ andõ

panna <v>
1. pānda
♦ Näitelaused:
Ma panen su kirja, kui sa ei kuule. Ma siʼn panāb kēra siʼzzõl, ku sa äʼd kūl.
Ta paneb inimestele laua peale süüa ette. Ta panāb roʼvdõn lōda pǟlõ sīedõ jeʼddõ.
Kas sa paned ette või paned taha? Või sa panād jeʼddõ või panād tagān?
♦ Fraasid ja väljendid:
ära panna – jarā pānda;
ette panna – jeʼddõ pānda;
juurde panna – jūʼrõ pānda;
peale panna – pǟlõ pānda;
sisse panna – siʼzzõl pānda;
tähele panna – tǟʼdõl pānda;
välja panna – ulzõ pānda;
vastu panna – vastõ pānda;
kinni panna ~ kinnitada – viʼzzõ pānda;
plehku panna – jālgad vāldiņ pānda;
kingi jalga panna – kǟngad jalgõ pānda;
mütsi pähe panna – kibār pǟʼzõ pānda;
kindaid kätte panna – kindõd käʼddõ pānda;
kirja panna – kēra siʼzzõl (~ kerrõ) pānda;
mõtlema panna – mõtlõm pānda;
vee ja leiva peale panna – vieʼd ja lēba pǟl pānda;
ootama panna – vȯʼdlõm pānda
2. tegevust või seisundit esile kutsuma pānda
♦ Näitelaused:
Suits paneb köhima. Soʼv panāb kieʼvtõm.
Ta paneb mind ennast uskuma. Ta panāb mīnda ēņtšta uskõm.

teada anda <v> tīetõ andõ

toime panna <v> tuoimõl pānda

tähele panna <v> tǟʼdõl pānda

välja anda <v> ulz|andõ, ulzõ andõ

üle anda <v> iʼļ|andõ
♦ Fraasid ja väljendid:
võim üle anda – vald iʼļandõ

üle kanda <v> iʼļļõ kandõ

üles panna <v> iʼlzõ pānda