Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

vastu <adv, prep, postp>
1. adv vastõ
♦ Näitelaused:
Ta tuleb vastu. Ta tulāb vastõ.
Tuul on vastu. Tūļ uʼm vastõ.
Iga kasuliku nõu ma võtan tänuga vastu. Jegāīʼd tārpaliz nõʼv ma võtāb tienāndõksõks vastõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
vastu anda – vastõ andõ;
vastu töötada – vastõ jeʼllõ;
vastu käia – vastõ kǟʼdõ;
vastu kajada – vastõ kiʼllõ;
vastu minna – vastõ lǟʼdõ;
vastu hakata – vastõ nūzõ;
vastu panna – vastõ pānda;
vastu pidada – vastõ piʼddõ;
vastu seista, vastanduda – vastõ pīʼlõ;
vastu rääkida, vaielda, väita – vastõ rõkāndõ;
vastandada – vastõ sǟdõ;
vastu tulla – vastõ tūlda;
vastu võtta – vastõ võttõ
2. prep vast, vastõ, iʼļ
♦ Näitelaused:
Ta paitas kassi vastu karva. Ta paijiz kaššõ vastõ karrõ.
Ta lõi käe vastu minu kätt. Ta rabīz käʼd vastõ miʼn kätā.
Silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Sīlma vastõ silmõ ja āmbaz vastõ āmbazt.
♦ Fraasid ja väljendid:
üksteise vastu – vast īʼdt tūoizta;
vastu tuult – vastõ tūldõ;
valge kõht vastu päikest – vālda maʼg vastõ päuvõ;
vastu pead lüüa – iʼļ pǟ raʼbbõ
3. postp vastõ, vast
♦ Näitelaused:
See rohi on peavalu vastu. Se āina uʼm pǟpȯʼddimiz vastõ.