Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kuulata <v> kūldõ, kūlõ
♦ Näitelaused:
Sa kuulad seda, mis ma räägin? Sa kūldõd siedā, mis ma rõkāndõb?
♦ Fraasid ja väljendid:
üle kuulata – leʼbbõ kūldõ;
laule kuulata – lōlidi kūldõ;
järele kuulata – tagān kūldõ

rääkida <v> rõkāndõ
♦ Näitelaused:
Ta räägib mulle vastu – tahab see teadja olla. Ta rõkāndõb miʼnnõn vastõ – tǭʼb se tīedaji vȱlda.
Ma räägin sinuga nagu seinaga. Ma rõkāndõb siʼnkõks neʼiku sāinaks.
Üks räägib aiast, teine aiaaugust: üht juttu [nad] ei räägi. Ikš rõkāndõb tarāst, tuoi tarā oukstõ: īʼdtõ rõkkõ äʼb rõkāndõt.
Ma räägin sinuga nagu juut oma palveid. Ma rõkāndõb siʼnkõks neʼiku zīḑ eņtš pǭtiŗi.
Meie räägime nagu siga hanega. Mēg rõkāndõm neʼiku sigā gūogõks.
Ükski juut ei mõista, mis sa räägid. Mitikš zīḑ äʼb mūošta, mis sa rõkāndõd.
Oleme rääkinud! Ūom rõkāndõnd!
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi rääkida – leʼbbõ rõkāndõ;
taga rääkida – sǟlgatagān rõkāndõ;
teise juttu järele rääkida – tuoizõn tagān rõkāndõ;
vastu rääkida – vastõ rõkāndõ;
räägib nii, et sülg pritsib – rõkāndõb neʼi, ku sīekõld lǟʼbõd piʼds gaʼisõ;
auku pähe rääkida – pǟ tǟdõks rõkāndõ;
räägib nagu juut mustlasega – neʼiku zīḑ tsigīņõks rõkāndõb;
maid ja ilmu kokku rääkida – sūod-sǭmald īʼdõkuʼbbõ rõkāndõ;
tühja juttu rääkida – tūldõ-tōvaztõ (~ sittõ-paskõ) rõkāndõ;
räägib nagu tõrrepõhjast – rõkāndõb neʼiku bǭļast

selg <s> sǟlga
♦ Näitelaused:
Ta pööras oma selja minu poole, mis ma siis seljaga räägin. Ta kīeriz eņtš sǟlga miʼn pūolõ, mis ma siʼz sǟlgaks rõkāndõb.
Selja taga tehakse vaikselt, vaikselt teisiti. Sǟlga tagān tīʼeb vāʼgiž, vāʼgiž mõitiz.
Tema selja taga on sõjavägi. Täʼm sǟlga tagān uʼm suodāväʼg.
Kelle seljas sa oled, ära mine teise selga! Kīen sǟlgas sa ūod, alā li tuoiz sälgõ!
Käib, pea seljas. Kǟʼb, pǟ sǟlgas.
Tal on palitu seljas. Täʼmmõn uʼm mantõl sǟlgas.
Võtke palitu seljast ära! Viedāgid mantõl sǟlgast mǭʼzõ!
♦ Fraasid ja väljendid:
selili – sǟlga pǟl;
hobuse selga istuda – ibīz sälgõ istõ;
kuube selga panna – aʼm sälgõ vieʼddõ;
selga proovida – sälgõ kǭʼļõ;
selga küüru tõmmata – sǟlga kīrõ vieʼddõ;
jalad selga võtta – jālgad sälgõ pānda