Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hoiatada <v> brīḑõ, kuoʼndõ
♦ Näitelaused:
Ma hoiatasin teda, et ärgu ta nii rääkigu. Ma brīḑiz tǟnda, algõ ta neʼi rõkāndõg.

kassipoeg <s> kaš|pūoga
♦ Näitelaused:
Mis kassipoeg mängib, see on hiire surm. Mis kašpūoga mǟngab, se uʼm īr nǭʼvõ.

kuni <konj, prep>
1. sōņõ, sōņi
♦ Fraasid ja väljendid:
kuni hommikuni – ūomõgt sǭņõ
2. kuņtš, koņtš
♦ Näitelaused:
Tuleb rääkida, kuni ta on veel siin. Lǟʼb rõkāndõ, kuņtš ta uʼm veʼl täsā.

käsi <s>
1. keʼž
♦ Näitelaused:
Teine on tema käe all, ta võttis oma käe alla. Tuoi uʼm täʼm käʼd allõ, ta võtīz eņtš käʼd alā.
Ta on käte-jalgadega selle vastu. Ta uʼm kädūd-jālgadõks sīen vastõ.
Ta hoiab seda enese käes oma viimase otsani. Ta pidāb sīe eņtš käʼdsõ eņtš perīz tutkām sǭņõ.
Ma sain selle neiu enese kätte. Ma sai sīe neitst eņtš käʼddõ.
Ma sain raamatu kätte. Ma sai rǭntõ käʼddõ.
Ta murrab oma käsi, ta on vihane. Ta mūrdab eņtš keʼžži, ta uʼm kõʼzzi.
See on tema kätetöö. Se uʼm täʼm käʼd tīe.
Ma palun ta kätt – kui ma tahan teda naiseks. Ma pǭlab täʼm kätā – ku ma tǭʼb tǟnda nāizõks.
Ära tõsta oma kätt tema vastu, siis ei lähe hästi! Alā nustā eņtš kätā täʼm vastõ, siʼz äʼb lī jõvīst!
Ära tõsta tema pärast kätt! Alā nustā eņtš kätā täʼm pierāst!
Ta kannab mind kätel heast meelest. Ta kāndab mīnda kädūd pǟl jõvāst mīelstõ.
Ta elab oma käe peal, enese jaoks. Ta jelāb eņtš käʼd pǟl, eņtš pierāstõ.
See on mulle käe järgi, selline töö, mis edeneb. Se uʼm miʼn käʼd pieʼrrõ, seļļi tīe, mis lǟʼb.
Kõikidele ei olnud hobune käepärast. Amādõn iʼz ūo iʼbbi käʼd pierāst.
Käsi on tal küll kõva – kui paneb, siis on silmad väljas. Keʼž täʼmmõn uʼm kil vizā – ku panāb, siʼz attõ sīlmad ullõ.
Ta on mu käe all siis, kui mina olen see teadja – kuidas ma käsin, nii ta teeb. Ta uʼm miʼn käʼd allõ siʼz, ku minā uʼm se tīedaji – kui ma panāb, neʼi ta tīʼeb.
Ära pane oma kätt teise tasku! – kui tahad salaja võtta. Alā paʼn eņtš käʼd tuoiz kabātõ! – ku tǭʼd saʼlliz võttõ.
Pane käed kokku, peab jumalat paluma! Paʼn kädūd kuʼbbõ, uʼm jumālt pǭlamõst!
Ta pani käed tema külge – siis ta peab teda heaks. Ta paʼņ kädūd täʼm kilgõ – siʼz ta jõvāks tǟnda pidāb.
Pane käed kõrvale! Paʼn kädūd kilgõ!
Käed sügelevad – siis tahan teisele lüüa. Kädūd sõʼvlõbõd – siʼz ma tǭʼb tuoizõn raʼbbõ.
Mu kaed on nagu kinni seotud. Miʼn kädūd at neʼi ku viʼzzõ siʼdtõd.
Ma hoian sind käest kinni. Ma pidāb sīnda käʼdstõ vizās.
Nad tulid käsikäes. Ne tuʼļtõ, kädūd īʼdskuʼbsõ.
Ta on mu parem käsi. Ta uʼm miʼn jõvā keʼž.
Käsi ei kuula sõna. Keʼž äʼb kūl.
Käsi ei luba töötada. Keʼž äʼb vēļ jeʼllõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
parem käsi – jõvā keʼž;
vasak käsi – kurā keʼž;
õnnelik käsi – vȯndzi keʼž;
käeulatuses – käʼd tutkāmõs;
käed külge panna – kädūd jūʼrõ pānda;
käed kokku või risti panna – kädūd kuʼbbõ pānda;
kätt tõsta – kätā nustõ;
kindaid kätte panna – kīndidi käʼddõ pānda;
käega lüüa – käʼdkõks eitõ;
käsi külge panna – keʼžži jūʼrõ pānda;
käsi laotada – keʼžži laʼgtõ;
käsi puhtaks pesta – keʼžži pūʼdõks pieʼzzõ;
käsi rüpes hoida – keʼžži piʼddõ ripsõ;
enese käes pidada ~ enese valduses pidada – eņtš käʼds piʼddõ;
tagantkätt – iʼļ käʼd
2. pūol
♦ Fraasid ja väljendid:
parem pool – jõvā pūol;
vasem pool – kurā pūol

määrida <v>
1. määrdunuks tegema mustāntõ, smērõ
♦ Näitelaused:
Ära määri ennast! Alā mustānt ēņtšta!
♦ Fraasid ja väljendid:
selline nahk, mida võib määrida ja valgendada – seļļi nǭʼgõ, mis võib smērõ ja vittõ
2. ainet pinnale kandma ja laiali ajama või sisse hõõruma võidõ, võijõ
♦ Näitelaused:
Ma määrin sulle võid leiva peale. Ma vȭidab siʼnnõn lēba vȭidagõks.
Määritakse võid leiva peale. Vȭidab vȭita lēba pǟlõ.
Ta määrib teisele mett moka peale siis, kui petab. Ta vȭidab tuoizõn mietā ūl pǟlõ siʼz, ku touzõb.

räim <s> siļk
♦ Näitelaused:
Tursaõngede peale pannakse räimi: lõigatakse räimed peeneks ja pannakse sellised silgutükid õnge otsa. Tūrskad ūndad pǟl panāb sīļkidi: īʼedõb sīļkõd pīenõks ja panāb seļļizt siļktēmpõd ūnda pǟl.

rääkida <v> rõkāndõ
♦ Näitelaused:
Ta räägib mulle vastu – tahab see teadja olla. Ta rõkāndõb miʼnnõn vastõ – tǭʼb se tīedaji vȱlda.
Ma räägin sinuga nagu seinaga. Ma rõkāndõb siʼnkõks neʼiku sāinaks.
Üks räägib aiast, teine aiaaugust: üht juttu [nad] ei räägi. Ikš rõkāndõb tarāst, tuoi tarā oukstõ: īʼdtõ rõkkõ äʼb rõkāndõt.
Ma räägin sinuga nagu juut oma palveid. Ma rõkāndõb siʼnkõks neʼiku zīḑ eņtš pǭtiŗi.
Meie räägime nagu siga hanega. Mēg rõkāndõm neʼiku sigā gūogõks.
Ükski juut ei mõista, mis sa räägid. Mitikš zīḑ äʼb mūošta, mis sa rõkāndõd.
Oleme rääkinud! Ūom rõkāndõnd!
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi rääkida – leʼbbõ rõkāndõ;
taga rääkida – sǟlgatagān rõkāndõ;
teise juttu järele rääkida – tuoizõn tagān rõkāndõ;
vastu rääkida – vastõ rõkāndõ;
räägib nii, et sülg pritsib – rõkāndõb neʼi, ku sīekõld lǟʼbõd piʼds gaʼisõ;
auku pähe rääkida – pǟ tǟdõks rõkāndõ;
räägib nagu juut mustlasega – neʼiku zīḑ tsigīņõks rõkāndõb;
maid ja ilmu kokku rääkida – sūod-sǭmald īʼdõkuʼbbõ rõkāndõ;
tühja juttu rääkida – tūldõ-tōvaztõ (~ sittõ-paskõ) rõkāndõ;
räägib nagu tõrrepõhjast – rõkāndõb neʼiku bǭļast

suu <s> sū
♦ Näitelaused:
Suu muutub paksuks [~ nüriks] [toomingamarjadest]. Sū īeb tȭlzaks.
Pea oma suu (~ keel)! Pidā eņtš sūdõ; pidā eņtš kīeldõ!
Suu jookseb vett. Sū jūokšõb vietā.
Suu käib (läheb) nagu veski. Sū lǟʼb neʼiku suʼdmaļ.
Ta räägib nii, et suu vahutab. Ta rõkāndõb, nemē sū vǭʼtõb.
Sul on suu nagu putru täis. Siʼn uʼm sū neʼiku sandrokkõ täuž.
Pea suu lahti, las kärbes tuleb sisse! Pidā sū vāldiņ, laʼz kärmi tulgõ siʼzzõl!
Pane suu kinni! Paʼn sū viʼzzõ!
Pea suu kinni, kärbsed lendavad sisse! Pidā sū vizās, kärmizt līndabõd siʼzzõl!
Suu on kinni nagu perse. Sū uʼm vizās neʼiku pierz.
Ära sa kuluta oma suud ära, suus ju ka kulub! Alā sa kuʼltõ eņtš sū jarā, sū ju ka kulūb!
Nad rääkisid nagu ühest suust. Ne rõkāndizt neʼiku īʼdstõ sūstõ.
Mis sa ajad oma suust välja! – Kõike, mida inimene mõtleb, ei või rääkida. Mis sa ajād eņtš sūstõ ulzõ! – Mis rištīng mõtlõb, siedā äʼb või aʼmmõ rõkāndõ.
Ta rääkis poole suuga, napilt võis mõista, kuuleb vaid, et pobiseb. Ta rõkāndiz pūol sūkõks, knappõ võiž mȯistõ, kūlõb set, ku bobīkšõb.
See olevat selline suuga naisterahvas. Se vȯļļi seļļi sūkõks naizpūoļi.
Hea suu, see on suur rääkija. Jõvā sū, se uʼm sūŗ rõkāndiji.
Kes on suur rääkija, valetaja, sel on lai suu. Kis uʼm sūŗ rõkāndiji, pietāji, sīen uʼm laigā sū.
Kes rääkis palju, öeldi, ei ole suu peale kukkunud. Kis rõkāndiz pǟgiņ, kītiztõ, äʼb ūo sū pǟlõ saʼddõn.
See on mulle suu järgi – mis on kerge rääkida. Se uʼm miʼnnõn sū pieʼrrõ – mis uʼm kievāmstiz rõkāndõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
väike ilus ümmargune suu nagu nööpauk – piški knaš immõrgoutlimi sū neʼiku pūmpar ouk;
suur lai suu nagu kärnkonnal – sūr laigā sū neʼiku krupān;
suu lahti nagu kärnkonnal – sū vāldiņ neʼiku krupān;
suu ammuli kuulata – sū vāldiņ kūldõ;
suud mööda rääkida – perīņ sūdo rõkāndõ;
suud anda – sūdõ andõ;
suud pruukida – sūdõ brūikõ;
suud pidada – sūdõ piʼddõ;
suud kinni panna – sūdõ viʼzzõ pānda;
ühest suust – īʼdstõ sūstõ;
peost suhu elada – piʼvst sūzõ jeʼllõ;
suust suhu – sūst sūʼzõ;
ei võta suu sissegi – äʼb võtā mittõ sūʼzõ;
suure suuga süüa – maʼgḑiz sūkõks sīedõ;
poole suuga – pūol sūkõks;
nagu ühest suust – neʼiku īʼdstõ sūstõ

väle <adj> kierdi
♦ Näitelaused:
Nobe võib ta olla tööle, nobedad sõrmed. Kierdi ta võib vȱlda tīe pǟlõ, kierdid sūormõd.
Ma jään taha, sest ma ei ole nii nobe. Ma īeb tagān, ku ma äʼb ūo neʼi kierdi.
♦ Fraasid ja väljendid:
nobe nagu nõel – kierdi nemē nõʼggõl