Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

allkiri <s> alīz|kēra
♦ Näitelaused:
Ma andsin oma allkirja. Ma āndiz eņtš alīzkēra.
Ma sain selle raamatu allkirja vastu. Ma sai sīe rǭntõ alīzkēra vastõ.

hetk <s> irg, läbāndõks
♦ Näitelaused:
Teie ei pea teadma aegu ja hetki. Täʼddõn äʼb ūo tīedamõst āigidi ja īrgidi.
Täna ma sain hetke sulle kirjutada Tämpõ ma sai läbāndõkst siʼnnõn kēratõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
veel lühike hetk – veʼl lītiz irg

jooks <s> jūokš, jūokšimi
♦ Näitelaused:
Niisuguse jooksuga võib saada otsa. Seļļiz jūokšõks võib sǭdõ tutkāmt.
Me vaatasime sportlaste jooksu. Mēg vaņtlizmõ sportlizt jūokšimizt.
Su jooksmisest ei ole mingit kasu. Siʼn jūokšimizõn äʼb ūo mingizt kaʼzzõ.
Suure jooksuga ma sain ta kätte. Sūr jūokšimizõks ma sai täʼm käʼddõ.

kiire <adj> kierdi
♦ Näitelaused:
Ma sain kiire teate. Ma sai kierdiz tīet.
♦ Fraasid ja väljendid:
kiire jooks – kierdi jūokš;
kiire asi – kierdi ažā

kutse <s> kutsimi
♦ Näitelaused:
Ma sain kutse sünnipäevale. Ma sai kutsimiz sindipǟva pǟl.
Ma tulin tema kutsel. Ma tuʼļ täʼm kutsimiz pǟl.

käsi <s>
1. keʼž
♦ Näitelaused:
Teine on tema käe all, ta võttis oma käe alla. Tuoi uʼm täʼm käʼd allõ, ta võtīz eņtš käʼd alā.
Ta on käte-jalgadega selle vastu. Ta uʼm kädūd-jālgadõks sīen vastõ.
Ta hoiab seda enese käes oma viimase otsani. Ta pidāb sīe eņtš käʼdsõ eņtš perīz tutkām sǭņõ.
Ma sain selle neiu enese kätte. Ma sai sīe neitst eņtš käʼddõ.
Ma sain raamatu kätte. Ma sai rǭntõ käʼddõ.
Ta murrab oma käsi, ta on vihane. Ta mūrdab eņtš keʼžži, ta uʼm kõʼzzi.
See on tema kätetöö. Se uʼm täʼm käʼd tīe.
Ma palun ta kätt – kui ma tahan teda naiseks. Ma pǭlab täʼm kätā – ku ma tǭʼb tǟnda nāizõks.
Ära tõsta oma kätt tema vastu, siis ei lähe hästi! Alā nustā eņtš kätā täʼm vastõ, siʼz äʼb lī jõvīst!
Ära tõsta tema pärast kätt! Alā nustā eņtš kätā täʼm pierāst!
Ta kannab mind kätel heast meelest. Ta kāndab mīnda kädūd pǟl jõvāst mīelstõ.
Ta elab oma käe peal, enese jaoks. Ta jelāb eņtš käʼd pǟl, eņtš pierāstõ.
See on mulle käe järgi, selline töö, mis edeneb. Se uʼm miʼn käʼd pieʼrrõ, seļļi tīe, mis lǟʼb.
Kõikidele ei olnud hobune käepärast. Amādõn iʼz ūo iʼbbi käʼd pierāst.
Käsi on tal küll kõva – kui paneb, siis on silmad väljas. Keʼž täʼmmõn uʼm kil vizā – ku panāb, siʼz attõ sīlmad ullõ.
Ta on mu käe all siis, kui mina olen see teadja – kuidas ma käsin, nii ta teeb. Ta uʼm miʼn käʼd allõ siʼz, ku minā uʼm se tīedaji – kui ma panāb, neʼi ta tīʼeb.
Ära pane oma kätt teise tasku! – kui tahad salaja võtta. Alā paʼn eņtš käʼd tuoiz kabātõ! – ku tǭʼd saʼlliz võttõ.
Pane käed kokku, peab jumalat paluma! Paʼn kädūd kuʼbbõ, uʼm jumālt pǭlamõst!
Ta pani käed tema külge – siis ta peab teda heaks. Ta paʼņ kädūd täʼm kilgõ – siʼz ta jõvāks tǟnda pidāb.
Pane käed kõrvale! Paʼn kädūd kilgõ!
Käed sügelevad – siis tahan teisele lüüa. Kädūd sõʼvlõbõd – siʼz ma tǭʼb tuoizõn raʼbbõ.
Mu kaed on nagu kinni seotud. Miʼn kädūd at neʼi ku viʼzzõ siʼdtõd.
Ma hoian sind käest kinni. Ma pidāb sīnda käʼdstõ vizās.
Nad tulid käsikäes. Ne tuʼļtõ, kädūd īʼdskuʼbsõ.
Ta on mu parem käsi. Ta uʼm miʼn jõvā keʼž.
Käsi ei kuula sõna. Keʼž äʼb kūl.
Käsi ei luba töötada. Keʼž äʼb vēļ jeʼllõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
parem käsi – jõvā keʼž;
vasak käsi – kurā keʼž;
õnnelik käsi – vȯndzi keʼž;
käeulatuses – käʼd tutkāmõs;
käed külge panna – kädūd jūʼrõ pānda;
käed kokku või risti panna – kädūd kuʼbbõ pānda;
kätt tõsta – kätā nustõ;
kindaid kätte panna – kīndidi käʼddõ pānda;
käega lüüa – käʼdkõks eitõ;
käsi külge panna – keʼžži jūʼrõ pānda;
käsi laotada – keʼžži laʼgtõ;
käsi puhtaks pesta – keʼžži pūʼdõks pieʼzzõ;
käsi rüpes hoida – keʼžži piʼddõ ripsõ;
enese käes pidada ~ enese valduses pidada – eņtš käʼds piʼddõ;
tagantkätt – iʼļ käʼd
2. pūol
♦ Fraasid ja väljendid:
parem pool – jõvā pūol;
vasem pool – kurā pūol

lahti <adv> vāldiņ, vāldiž
♦ Näitelaused:
Uks läheb lahti. Ukš lǟʼb vāldiņ.
Nüüd läks tüli jälle lahti. Ni lekš rīḑlõmi vāldiņ tegīž.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭʼstõ vāldiņ.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiņ.
Ta teeb mulle väravad lahti. Ta tīeb miʼnnõn vǟrõd vāldiņ.
Ta ei tee oma kätt lahti: ei taha raha anda. Ta äʼb tīʼe eņtš käʼd vāldiņ: äʼb tǭʼ rǭʼdõ andõ.
See üks ots oli lahti. Se ikš tutkām vȯʼļ vāldiž.
Sīkrõgi külas on palju lahtist liiva. Sīkrõg kilās uʼm pǟgiņ vāldiž jȭgța.
Ma ei saa temast lahti. Ma äʼb sǭ täʼmstõ vāldiž.
♦ Fraasid ja väljendid:
lahti lõigata – vāldiņ īʼedõ;
lahti keerata – vāldiņ kīerõ;
lahti lasta, vabaks lasta – vāldiņ laskõ;
lahti liguneda – vāldiņ liʼggõ;
lahti minna – vāldiņ lǟʼdõ;
lahti päästa – vāldiņ pästõ;
lahti saada – vāldiņ sǭdõ;
lahti teha – vāldiņ tīʼedõ;
lahti olla – vāldiž vȱlda

luba <s> lubā
♦ Näitelaused:
Ma sain loa Randa minna. Ma sai lubā Randõ lǟʼdõ.
Ühelgi teisel ei olnud luba süüa. Mitīʼdõn mūn iʼz ūo lubā sīedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
luba anda – lubbõ andõ;
luba küsida – luʼbbõ kiʼzzõ

muutuda <v>
1. eitõ
♦ Näitelaused:
Õhtu läheb pimedaks. Ȭʼdõg ētab piʼmdõks.
Tal hakanud nagu hirm. Täʼmmõn eitõn neʼiku irm.
Hakkab minema külmaks. Īrgõb eitõ kīlma.
Talle hakkas haigus külge. Täʼmmõn ētiz rujā kilgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
roheliseks minna – aļļõks eitõ;
hirm hakata – irm eitõ;
palav hakata – kīebi eitõ;
külm hakata – kīlma eitõ;
pilviseks muutuda – piļļizõks eitõ;
pimedaks minna – piʼmdõks eitõ;
valmida – vaļmõks eitõ
2. mȭitastõ
3. mõitõ
♦ Näitelaused:
Nimed on muutunud. Nimūd attõ mõitõnõd.
4. raʼbbõ
♦ Fraasid ja väljendid:
roheliseks minna – aļļõks raʼbbõ;
soojaks muutuda – lemmõks raʼbbõ
5. sǭdõ
♦ Näitelaused:
Ma sain rõõmsaks. Ma sai luštigõlõks.
Laps pandi nurka, siis sai kuulekaks. Laps paʼņ nurkõ, siʼz sai kūldzizõks.
Mu naise õemees on haigeks jäänud. Miʼn naiz sõzārmīez uʼm rujāks sǭnd.
Ta saab õpetajaks. Ta sǭb opātijiks.
Kas sa oled hulluks läinud? Või sa ūod ūlõks sǭnd?
♦ Fraasid ja väljendid:
haigeks jääda – rujāks sǭdõ;
terveks saada – tierrõks sǭdõ
6. suʼggõ
♦ Näitelaused:
Kui kott muutub auklikuks, siis võib seda kinni lappida. Aʼž kuoț sugūb ouklizõks, siʼz tǟnda võib paikõ viʼzzõ.

napilt <adv> knapīstiz, kitsāstiz, knappõ
♦ Näitelaused:
Kui nii napilt oli leiba, kus siis võis olla mingit rikkust. Aʼž neʼi kitsāstiz vȯʼļ lēbaks, kus siʼz võiž vȱlda mingizt rikūzt.
Ma sain napilt kingad jalga, kui ma pidin jooksma. Ma knappõ set sai kǟngad jalgõ, ku miʼnnõn vȯʼļ aʼilõmõst.

saada <v>
1. sǭdõ, īedõ, lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Ma sain selle selgeks. Ma sai täʼm sieldõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
mustaks saada – mustāks īedõ;
terveks saada – tierrõks sǭdõ;
selgeks saada – sieldõks sǭdõ
2. sǭdõ
♦ Näitelaused:
Kui sa ei loe kopikaid, siis sa rubla juurde ei saa. Ku sa äʼd luʼg kopīkidi, siʼz sa rubīļ jūʼr äʼd sǭ.
Ma sain katuse alla, kui vihma sadas. Ma sai katūks alā, ku vīʼmõ sadīz.
Ei saa sellest kohast ära. Äʼb sǭ sīest kūožõst jarā.
Ma ei saa paiga pealt ära. Ma äʼb sǭ pāika pǟldõst jarā.
Las ma saan jalust [~ jalge alt] ära. Laʼz ma sǭgõ jālgad aldõst jarā.
Sellele neiule sa ligi ei saa. Sīe neitstõn sa leʼžgõl äʼd sǭ.
Ei saa mööda. Äʼb sǭ piʼddõz.
Sealt ta alt välja ei saa. Sǟʼldõ ta aldõst ulzõ äʼb sǭ.
Saadakse välja oma voli peale. Sǭbõd eņtš valdõz ulzõ.
Ma sain temast lahti. Ma sai täʼmstõ vāldiņ.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭʼstõ vāldiņ.
1863. a raamatuid ma veel ei ole saanud oma käes hoida. 1863. ā. rǭntidi ma veʼl äʼb ūo eņtš käʼdsõ sǭnd pidām.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles saada – iʼlzõ sǭdõ;
läbi saada – leʼbbõ sǭdõ;
kokku saada – kuʼbbõ sǭdõ;
mööda saada – piʼddõz sǭdõ;
sisse saada – siʼzzõl sǭdõ;
välja saada – ulzõ sǭdõ;
lahti saada – vāldiņ sǭdõ

selgus <s> sieldõm
♦ Näitelaused:
Nüüd ma sain kord selgust. Ni ma sai ikškõrd sieldõmt.

toetuda <v>
1. piʼddõ
♦ Näitelaused:
Ma sain seinale toetuda. Ma sai sāina jūsõ piʼddõ.
Seal inimene hoiab kinni, toetub. Sǟʼl rištīng pidāb, tigūb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kellegi poole hoida – äʼdsmingiz pūolõ piʼddõ;
kokku hoida – kuʼbsõ piʼddõ
2. tiʼggõ
♦ Näitelaused:
Ma ei või temale toetuda. Ma äbvõi täʼm pǟlõ tiʼggõ.
Ma toetun (~ nõjatun) vastu seina. Ma tigūb (~ nojūb) vastõ sainõ.
Ma toetun kepile. Ma tigūb stok pǟlõ.

tuttav <s> tundtõb
♦ Näitelaused:
Haapsalus sain ma tuttavaks ka liivikeelse Matteuse evangeeliumiga. Hāpsalus ma sai tundtõbõks ka līvõkīel Matteus evangēliumõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
tuttavaks saada, tutvuda – tundtõbõks sǭdõ

vaevalt <adv> knappõ
♦ Näitelaused:
Ma sain vaevalt kingad jalga, kui ma pidin jooksma. Ma knappõ set sai kǟngad jalgõ, ku miʼnnõn vȯʼļ aʼilõmõst.