Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

silm <s>
1. sīlma
♦ Näitelaused:
Silmad kardavad valgust. Sīlmad kārtabõd sieldõmtõ.
Hoia oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!
Silmad on öösel kinni. Sīlmad attõ īezõ vizās.
Ma lasen vaid silmad kinni. Ma laskūb set sīlmad viʼzzõ.
Kui sa paned silmad kinni, siis sa ei taha näha, pigistad kinni. Ku sa panād sīlmad viʼzzõ, siʼz sa äʼd tǭʼ nǟʼdõ, pīkstõd viʼzzõ.
Siis tuleb uni, kui silmad lähevad kinni. siʼz tulāb uʼņ, ku sīlmad lǟʼbõd viʼzzõ.
Siis kui nutetakse, öeldakse, et silmad on vees. siʼz ku rǟkõb, kītõb, ku sīlmad attõ vieʼd siʼzāl.
Vaata mulle silma! Vaņțõl miʼnnõn siļmiz!
Ta ei lase mind silma alt välja. Ta äʼb lask mīnda sīlmad aldõst ulzõ.
Ta on kõigi inimeste silme all. Ta uʼm amād roʼvd sīlmad allõ.
Kui pea valutab, läheb silmade ees mustaks, vihaga läheb kirjuks. Ku pǟ pȯdūb, siʼz īeb sīlmad jeʼdsõ mustāks, kõzāks īeb kērabizõks.
Mul on udu silmade ees ja on punased kärbsed. Miʼnnõn uʼm uʼd sīlmad jeʼdsõ, un puʼnnizt kärmizt attõ.
Ära mu silmist [~ silmade eest]! Jedspēʼḑõn miʼn sīlmad jeʼdst!
See on mu silma järgi – ilus, mis mulle meeldib. Se uʼm miʼn sīlma pieʼrrõ – knaš, mis miʼnnõn mīeldõb.
Oma silm on kuningas [~ peremees]. Eņtš sīlma uʼm izānd.
Silmad lähevad kirjuks selle päiksega (~ päikse käes). Sīlmad īebõd kērabizõks sīe pǟvaks (~ pǟva käʼdsõ).
Me rääkisime silm silma vastu. Mēg rõkāndizmõ sīlma sīlma vastõ.
Hirmul on suured silmad. Irmõn at sūrd sīlmad.
Ta ei salli mind silmaotsaski. Ta äʼb kāndat mīnda mittõ sīlma tutkāmõs.
Ta pigistas silma kinni: siis nii selgesti ei näe. Ta pīkstiz sīlma viʼzzõ: siʼz neʼi sieldõ äʼb nǟ.
Sa panid silmad talle pähe – kui ta ei näinud, sa ütlesid ja ta mõistis. Sa paʼņd sīlmad täʼmmõn pǟʼzõ – ku ta iʼz nǟ, sa kītizt un ta mūoštiz.
Ma ei usu oma silmi. Ma äʼb usk eņtš siļmi.
Silmadel läheb pahupool peale. Sīlmadõn lǟʼb pǭʼmi pūol pǟlõ.
Ta pilgutab oma silmi – räägib silmadega. Ta eņtš siļmi blikštiņtõb – sīlmadõks rõkāndõb.
Ära aja prügi silma! Alā pūʼgõ põrmõ siļmiz!
Ma lasin ta silmist. Ma laskīz täʼm ulzõ siļmšti.
Ma juba lugesin sinu silmist. Ma siʼn siļmšti jo lugīz.
Ma pean tegema tööd ja ühe silmaga valvama teda. Miʼn uʼm jelāmõst tīedõ ja īʼd sīlmaks vakțõmõst tǟnda.
♦ Fraasid ja väljendid:
silma vaadata – siļmõz vaņțlõ;
silmi pilgutada – siļmi pilktõ (~ piltõ);
pruunid tumedad silmad – brūnizt tumšizt sīlmad;
ilusad sinised silmad – knaššõd siʼņņizt sīlmad;
rähmaste silmadega – märgist sīlmadõks;
kinnisilmi – vizās sīlmadõks;
silmad ees ja taga – sīlmad jeʼdsõ un tagān;
silmad punased kui härjal (~ särjel) – sīlmad puʼnnizt nemē ǟrgan (~ särgõn);
mustad silmad nagu mustlasel, ei taha näha – mustād sīlmad neʼi ka tšigīņõn, äʼb tǭʼ nǟʼdõ;
suured silmad nagu võitoosid – sūrd sīlmad neʼiku būndald;
silmad nagu kassil – sīlmad neʼiku kaššõn;
vesised silmad kui hülgepojal – veʼžžizt sīlmad nemē ilgõlapsõn;
silmini võlgades – siļmšt sǭņi vȭlgidi;
silmi maha lüüa – siļmi mǭʼzõ raʼbbõ;
silmi jõllitada – siļmi kīerõ;
suuri silmi teha – siļmi laʼgtõ;
kahe silma vahele jätta – kǭʼd sīlma vaʼizõ jettõ;
silmi pesta – siļmi pieʼzzõ;
kellelegi silma heita – mingiz pǟl siļmi eitõ;
mitte silmist lasta – mittõ siļmšti äʼb laskõ;
nelja silma all – nēļa sīlma allõ;
nagu pind silmas – nemē pīrgal sīlmas;
silma torgata [~ silmi sadada] – siļmiz saʼddõ;
silm silma, hammas hamba vastu – sīlma sīlma, āmbaz ambõ vastõ;
silmas pidada – sīlmas piʼddõ;
silmili kukkuda – sīlmad pǟl saʼddõ
2. avaus sīlma
♦ Näitelaused:
Peab võtma silmad üles. Uʼm pȯimõmõst sīlmad iʼlzõ.
Suka silmad jooksevad. Sukā siļmšti arābõb ulzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kirvesilm – kirrõ sīlma;
nõelasilm – nõʼggõl sīlma;
sukasilm – sukā sīlma;
võrgusilm – võrgõ sīlma;
sukal silmi üles võtta – sukān siļmi iʼlzõ võttõ