Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kael <s> kaʼggõl
♦ Näitelaused:
Ta keerab su kaela kahekorra. Ta kīerõb siʼn kaʼggõl kǭʼdkȭrdiņ.
Ta murdis oma kaela – jäi haigeks. Ta mūrdiz eņtš kaʼggõltõ – ei rujāks.
Ta jättis selle töö minu kaela. Ta jetīz sīe tīe miʼn kaʼggõlõ.
Nad sajavad mulle kaela. Ne sadābõd miʼn kaʼggõl pǟlõ.
Ta istub mu kaela peal, mis ma võin teha. Ta istāb miʼn kaʼggõl pǟlõ, mis ma võib tīʼedõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaela murda – kaʼggõlt murdõ;
kaela õieli ajada – kaʼggõlt vieʼntõ;
enesele kaela võtta – eņtšõn kaʼggõl pǟlõ võttõ;
kellelegi kaela langeda – mingizõn kaʼggõlõ langõ;
kaelast ära – kaʼggõlst jarā

kõrval <postp> kilgsõ, kūoral, kūorõks
♦ Näitelaused:
Ta istub minu kõrval. Ta istāb miʼn kilgsõ.
Seisa minu kõrval! Pīʼl miʼn kilgsõ!
Ta magab minu kõrval. Ta magūb miʼn kilgsõ.
Me elame üksteise kõrval. Mēg jelām īʼdtuoiz kūorõks.

kõrvuti <adv> kūorõkst
♦ Näitelaused:
Ta istub minuga kõrvuti. Ta istāb miʼnkõks kūorõkst.
Me istume kõrvuti. Mēg istām kūorõkst.

raamat <s> rǭntõz
♦ Näitelaused:
Ta istub raamatu taga. Ta istāb rǭntõ tagān.
Ta istub ainult raamatute juures. Ta istāb rǭntõd jūsõ set.