Eesti-liivi sõnaraamat

kaine <adj> sieldõ, tijā
♦ Näitelaused:
Tule kaine peaga! Tuʼl sieldõ pǟkõks!
Ükski päev sa ei ole kaine. Mitikš pǟva sa äʼd ūo tijā.

tegija <s> tēji

tühi <adj> tijā, brī, vabā
♦ Näitelaused:
Kus tühi koht, seal on puudu. Kus tijā kūož, sǟʼl pūtõb.
Ta räägib tühja juttu. Ta rõkāndõb tiʼjjõ rõkkõ; ta rõkāndõb tiʼjḑi sõʼņdi
Mu kõht on väga tühi. Miʼn maʼg uʼm väʼggi tijā.
Ta tuli siia tühjade kätega. Ta tuʼļ tǟnõ tijād kädūdõks.
♦ Väljendid:
tühi meri - tijā meʼr;
tühi nagu vana kuu - tijā neʼiku vanā kū

vaene2 <adj>
1. joutõm
♦ Väljendid:
nii vaene kui rott - neʼi joutõm ku suorkõz
2. tijā
♦ Näitelaused:
Ta teeb mu vaeseks, sandiks. Ta tīʼeb miʼn tijāks, saņțõks.
Mina olen nii vaene nagu rott. Minā uʼm neʼi tijā neʼiku svȯrkõz.
Mina olen nii tühi nagu sandi kott. Minā uʼm neʼi tijā neʼiku saņț kuoț.

vallaline <adj> tijā