Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

istuda <v>
1. istõ
♦ Näitelaused:
Laps istub minu sülle. Läpš istāb miʼn siʼllõ.
Laps istub minu süles. Läpš istāb miʼn siʼlsõ.
Ema paneb last istuma. Jemā panāb lapstā istām.
Ta pandi istuma. Ta sai pandõd istām.
♦ Fraasid ja väljendid:
istub käed rüpes – istāb kädūd ripsõ;
istub nagu nõeltel – istāb neʼiku nõʼggõld pǟl;
istub kui puukänd – istāb neʼiku pū kand;
istub kui süte peal – istāb neʼiku sidūd pǟl
2. riiete kohta pīʼlõ
♦ Näitelaused:
Ta vaatab ennast peeglist, kuidas riided istuvad. Ta spīegiļtõb ēņtšta, kui ǭʼrõnd pīʼlõbõd.

katus <s> katūks
♦ Näitelaused:
Elamine on katuse all. Jelāmi uʼm katūks allõ.
Majale pandi katus peale. Jeʼllõn paʼņ katūks pǟlõ.
Ei ole katust ega peavarju. äʼb ūo katūkst, mittõ pǟn vǭŗõ.
Katusest tuleb vihma läbi. Katūksõst tulāb vīʼmõ leʼbbõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
katusehari – katūks kuʼļ;
viilkatus – kǭʼdkiļgi katūks

lõng <s> lānga
♦ Näitelaused:
Kui suurele nõelale pandi villast lõnga taha, siis natuke pandi lõnga ots kahekorra. Sūrnõʼggõlõn, ku paʼņ villizt langõ pälõ, siʼz rǭžki villiz lānga tutkām teʼi kǭʼdkȭrdiņ.
Lõnga veetakse (~ pannakse) nõela taha. Langõ viedāb (~ panāb) nõʼggõl tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
lõnga kedrata – langõ vērbikšõ

muutuda <v>
1. eitõ
♦ Näitelaused:
Õhtu läheb pimedaks. Ȭʼdõg ētab piʼmdõks.
Tal hakanud nagu hirm. Täʼmmõn eitõn neʼiku irm.
Hakkab minema külmaks. Īrgõb eitõ kīlma.
Talle hakkas haigus külge. Täʼmmõn ētiz rujā kilgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
roheliseks minna – aļļõks eitõ;
hirm hakata – irm eitõ;
palav hakata – kīebi eitõ;
külm hakata – kīlma eitõ;
pilviseks muutuda – piļļizõks eitõ;
pimedaks minna – piʼmdõks eitõ;
valmida – vaļmõks eitõ
2. mȭitastõ
3. mõitõ
♦ Näitelaused:
Nimed on muutunud. Nimūd attõ mõitõnõd.
4. raʼbbõ
♦ Fraasid ja väljendid:
roheliseks minna – aļļõks raʼbbõ;
soojaks muutuda – lemmõks raʼbbõ
5. sǭdõ
♦ Näitelaused:
Ma sain rõõmsaks. Ma sai luštigõlõks.
Laps pandi nurka, siis sai kuulekaks. Laps paʼņ nurkõ, siʼz sai kūldzizõks.
Mu naise õemees on haigeks jäänud. Miʼn naiz sõzārmīez uʼm rujāks sǭnd.
Ta saab õpetajaks. Ta sǭb opātijiks.
Kas sa oled hulluks läinud? Või sa ūod ūlõks sǭnd?
♦ Fraasid ja väljendid:
haigeks jääda – rujāks sǭdõ;
terveks saada – tierrõks sǭdõ
6. suʼggõ
♦ Näitelaused:
Kui kott muutub auklikuks, siis võib seda kinni lappida. Aʼž kuoț sugūb ouklizõks, siʼz tǟnda võib paikõ viʼzzõ.

nurk <s> nūrka, tūʼr
♦ Näitelaused:
Laps pandi nurka, siis sai sõnakuulelikuks. Laps paʼņ nurkõ, siʼz sai kūldzizõks.
Suure korstna all igas nurgas oli keedukoht. Sūr kūoršnõg allõ jegās tūʼrsõ vȯʼļ kīetõbkūož.
Kui laps ei kuule, siis koolmeister paneb lapse nurka, siis tal on häbi. Ku läpš äʼb kūl, siʼz skūolmēstar panāb laps tūʼrõ, siʼz täʼmmõn uʼm uid.
♦ Fraasid ja väljendid:
toa nurk – tubā nūrka

üks num ikš
♦ Näitelaused:
Kalesside ette pandi ühest kolme hobusepaarini. Kalešõd jeʼddõ paʼņ īʼdst kuolm ibīzt pǭŗ sǭņõ.
Meil on üks tee. Mäʼddõn uʼm ikš riek.