Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

hea <adj, s>
1. adj jõvā
♦ Näitelaused:
Ole hea! Vȯʼl sa jõvā!
Head teed! Jõʼvvõ riekkõ!
Head tervist! Jõʼvvõ tīeratõ!
Inimene on hea nagu pääsuke. Rištīng uʼm jõvā neʼi ku pešlinki.
See ei too head. Se äʼb tūo jõʼvvõ.
Anti heast veel paremat. Āndiztõ jõʼvvõ jo jõʼvvõ.
Võta heaks seda, mis ma sulle saadan. Võtā jõʼvāks siedā, mis ma siʼnnõn sǭtõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea meelega – jõvā mīelkõks;
hea õnne peale – jõvā vȯn pǟl;
heaks kiita – jõvāks kītõ, jõvāks piddõ;
heaks pidada – jõvāks piʼddõ;
head teha – jõʼvvõ tīʼedõ;
heaks võtta – jõʼvāks võttõ
2. s jõvām
♦ Näitelaused:
See ei ole midagi head. Se äʼb ūo mingi jõvām.

hing <s>
1. jeng
♦ Näitelaused:
Hing on sees, kui ta on elus. Jeng uʼm sizāl ku ta uʼm jeʼlsõ.
Hing läheb välja. Jeng lǟʼb ulzõ.
Ta andis oma hinge selle tööga. Ta eņtš jeng āndiz jarā sīe tīekõks.
Ära võta sellist pattu oma hinge peale! Alā võttõ seļļizt pattõ eņtš jeng pǟlõ!
Anna mu hingele rahu, et see hing võiks hingata! Ānda miʼn jengõn armõ, laʼz se jeng võigõ jengõ!
Ma lasen su hinge välja. Ma laskūb siʼn jeng ulzõ.
Siin pole mitte ühtki hinge. Täs äʼb ūo mitīʼdtõ jengõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
oma hing anda – eņtš jeng andõ;
oma hing jätta – eņtš jeng jettõ;
oma hingele võtta – eņtš jeng pǟlõ võttõ;
hinge heita – jengõ jettõ;
hinge välja süüa – jengõ ulzõ sīedõ;
hinge välja võtta – jengõ ulzõ võttõ
2. hingamine jeng
♦ Näitelaused:
Hing jääb kinni. Jeng īeb viʼzzõ.
Tuleb pidada hinge kinni. Uʼm pidāmõst jeng vizās.
Ta köhib oma hinge välja. Ta kieʼvtõb eņtš jeng ulzõ.
Ei saa hinge tagasi. Äʼb sǭ jengõ tagān.
♦ Fraasid ja väljendid:
hinge tagasi tõmmata – jengõ võttõ

iste <s> ištīm
♦ Näitelaused:
Võta istet! Võtā eņtšõn ištīm!
Ta andis mulle istet. Ta āndiz miʼnnõn ištīmt.
♦ Fraasid ja väljendid:
istmega vanker – ištīmõks rattõd

istekoht <s> ištīm
♦ Näitelaused:
Võta enesele istekoht! Võtā eņtšõn ištīm!

jalg <s> jālga
♦ Näitelaused:
Jalad ei kanna. Jālgad äʼb kāndatõ.
Hobune hoiab jalga, jalg valutab. Iʼbbi vȱidab jalgõ, jālga pȯdūb.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei võta jalgu alla – äʼb võta jaļgi alā;
suur jalg nagu hobusel – sūŗ jālga neʼi ku ibīzõn;
peenikesed jalad nagu toonekurel – pīentõd jālgad neʼi ku štorkõn;
kõverad jalad nagu konksud (~ rangid) – kõʼurõd jālgad neʼi ku kūokõd (~ raņtpūd);
jalga lasta – jaļgi vāldiņ pānda;
jalga panna – kengõ;
jalgu (~ järele) vedada – jaļgi (~ tagān) vieʼddõ;
jalgu lahti võtta – jaļgi pästõ;
jalgu pesta – jaļgi pieʼzzõ;
jalgu alla saada – jālgad alā sǭdõ, jālga pǟl sǭdõ;
jalgu alla võtta – jaļgi alā võttõ;
jalga hoida, kaitsta – jalgõ vȯidõ;
jalga ette panna – jalgõ jeʼddõ pānda;
jalgade all olla – jālgad allõ vȱlda;
jalgade alla sattuda – jālgad alā lǟʼdõ

leib <s> lēba
♦ Näitelaused:
Priileiva peal ollakse siis, kui ollakse pensionil. Brīvlēba pǟl uʼm siʼz, ku uʼm penzijõs.
Ära võta mu sissetulekut [~ leiba] ära! Alā võttõ miʼn lēba jarā!
Sa sõltud minust [~ sööd minu leiba]. Sa sīed miʼn leibõ.
Ma olen tema leivas. Ma uʼm täʼm lēbas.
Me oleme ühes leivas: üheskoos teenime, üheskoos sööme. Mēg ūom īʼds lēbas: īʼdsõ kuʼbsõ peʼļļõm, īʼdsõ kuʼbsõ sīemõ.
Kelle leiba sa sööd, selle [~ seda] laulu sa laulad. Kīen leibõ sa sīed, siedā loulõ sa lōlad.
♦ Fraasid ja väljendid:
leiba lõigata – leibõ īʼedõ;
leiba teenida – leibõ peʼļļõ

niisama <adv> neʼi|īʼž
♦ Näitelaused:
Ma annan talle niisama – kui ma maksu ei võta. Ma āndab täʼmmõn neʼiīʼž – ku ma maksõ äʼb võtā.
Ma maksan talle niisama – ilma mingi tagasiandmiseta, heast meelest. Ma maksāb täʼmmõn neʼi īʼž – īlma mingizt tāgiž āndamõst, jõvāst mīelõstõ.
Ta tegi tööd niisama hästi kui teised. Ta tei tīedõ neʼiīʼž jõvīst kui munt.
♦ Fraasid ja väljendid:
niisama jalutama – neʼiīʼž keņžlõm

pealt <postp> pǟldõ, pǟldõst, pǟld
♦ Näitelaused:
Võta raamat laua pealt! Võtā rǭntõ lǭda pǟldõ!
Ta hüppas tooli pealt põrandale. Ta īekiz raʼj pǟldõst pȭrand pǟlõ.
Ta tõusis toolilt üles. Ta nūziz raʼj pǟldõst iʼlzõ.

pime2 <adj> piʼmdõ
♦ Näitelaused:
Nii pime, et ei näe sõrmegi silma panna Neʼi piʼmdõ, ku mittõ suorm äʼb nǟ silmõ pānda.
Nii pime, et ei näe mitte sõrme noolida. Neʼi piʼmdõ ku äʼb nǟ mittõ suormõ nūolõ.
Nii pime, et torka silmad peast välja. Neʼi piʼmdõ, ku siskā sīlmad pǟstõ ulzõ.
Nii pime on, et võta silmad kätte. Neʼi uʼm piʼmdõ, ku võtā sīlmad käʼddõ.
Nii pimedaks läheb see aeg. Neʼi piʼmdõks īeb se āiga.
♦ Fraasid ja väljendid:
pime öö – piʼmdõ īe;
läheb pimedaks – īeb piʼmdõ

protsent <s> protsent
♦ Näitelaused:
Freiberg laenas raha teistele protsentide peale. Freiberg täpīņțiz rǭʼdõ muntõn protsentõd pǟlõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
arvutada võla pealt protsente – rēkõ iʼļ vȭlga protsentidi

suu <s> sū
♦ Näitelaused:
Suu muutub paksuks [~ nüriks] [toomingamarjadest]. Sū īeb tȭlzaks.
Pea oma suu (~ keel)! Pidā eņtš sūdõ; pidā eņtš kīeldõ!
Suu jookseb vett. Sū jūokšõb vietā.
Suu käib (läheb) nagu veski. Sū lǟʼb neʼiku suʼdmaļ.
Ta räägib nii, et suu vahutab. Ta rõkāndõb, nemē sū vǭʼtõb.
Sul on suu nagu putru täis. Siʼn uʼm sū neʼiku sandrokkõ täuž.
Pea suu lahti, las kärbes tuleb sisse! Pidā sū vāldiņ, laʼz kärmi tulgõ siʼzzõl!
Pane suu kinni! Paʼn sū viʼzzõ!
Pea suu kinni, kärbsed lendavad sisse! Pidā sū vizās, kärmizt līndabõd siʼzzõl!
Suu on kinni nagu perse. Sū uʼm vizās neʼiku pierz.
Ära sa kuluta oma suud ära, suus ju ka kulub! Alā sa kuʼltõ eņtš sū jarā, sū ju ka kulūb!
Nad rääkisid nagu ühest suust. Ne rõkāndizt neʼiku īʼdstõ sūstõ.
Mis sa ajad oma suust välja! – Kõike, mida inimene mõtleb, ei või rääkida. Mis sa ajād eņtš sūstõ ulzõ! – Mis rištīng mõtlõb, siedā äʼb või aʼmmõ rõkāndõ.
Ta rääkis poole suuga, napilt võis mõista, kuuleb vaid, et pobiseb. Ta rõkāndiz pūol sūkõks, knappõ võiž mȯistõ, kūlõb set, ku bobīkšõb.
See olevat selline suuga naisterahvas. Se vȯļļi seļļi sūkõks naizpūoļi.
Hea suu, see on suur rääkija. Jõvā sū, se uʼm sūŗ rõkāndiji.
Kes on suur rääkija, valetaja, sel on lai suu. Kis uʼm sūŗ rõkāndiji, pietāji, sīen uʼm laigā sū.
Kes rääkis palju, öeldi, ei ole suu peale kukkunud. Kis rõkāndiz pǟgiņ, kītiztõ, äʼb ūo sū pǟlõ saʼddõn.
See on mulle suu järgi – mis on kerge rääkida. Se uʼm miʼnnõn sū pieʼrrõ – mis uʼm kievāmstiz rõkāndõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
väike ilus ümmargune suu nagu nööpauk – piški knaš immõrgoutlimi sū neʼiku pūmpar ouk;
suur lai suu nagu kärnkonnal – sūr laigā sū neʼiku krupān;
suu lahti nagu kärnkonnal – sū vāldiņ neʼiku krupān;
suu ammuli kuulata – sū vāldiņ kūldõ;
suud mööda rääkida – perīņ sūdo rõkāndõ;
suud anda – sūdõ andõ;
suud pruukida – sūdõ brūikõ;
suud pidada – sūdõ piʼddõ;
suud kinni panna – sūdõ viʼzzõ pānda;
ühest suust – īʼdstõ sūstõ;
peost suhu elada – piʼvst sūzõ jeʼllõ;
suust suhu – sūst sūʼzõ;
ei võta suu sissegi – äʼb võtā mittõ sūʼzõ;
suure suuga süüa – maʼgḑiz sūkõks sīedõ;
poole suuga – pūol sūkõks;
nagu ühest suust – neʼiku īʼdstõ sūstõ

tilk <s> tīlka, pīsk, sipā
♦ Näitelaused:
Nagu meres üks tilk: kaob ära. Neʼiku mieʼrsõ ikš tīlka: kadūb jarā.
Ta ei võta mitte tilkagi suhu, mis on vägevam. Ta mittõ tilkõ äʼb võtā sūʼzõ, mis uʼm jo veʼggi.
Ta ei tee mitte tilkagi tööd. Ta äʼb tīʼe tīedõ mittõ tilkõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mitte tilkagi – mittõ tilkõ