Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

istuda <v>
1. istõ
♦ Näitelaused:
Laps istub minu sülle. Läpš istāb miʼn siʼllõ.
Laps istub minu süles. Läpš istāb miʼn siʼlsõ.
Ema paneb last istuma. Jemā panāb lapstā istām.
Ta pandi istuma. Ta sai pandõd istām.
♦ Fraasid ja väljendid:
istub käed rüpes – istāb kädūd ripsõ;
istub nagu nõeltel – istāb neʼiku nõʼggõld pǟl;
istub kui puukänd – istāb neʼiku pū kand;
istub kui süte peal – istāb neʼiku sidūd pǟl
2. riiete kohta pīʼlõ
♦ Näitelaused:
Ta vaatab ennast peeglist, kuidas riided istuvad. Ta spīegiļtõb ēņtšta, kui ǭʼrõnd pīʼlõbõd.

kõrgelt <adv>
1. kuordist, kuordõst, kuordõld
♦ Näitelaused:
Pääsukesed lendavad kõrgelt. Pešlinkizt līndabõd kuordist.
Ta vaatab kõrgelt maha. Ta vaņtlõb kuordõld mǭʼzpēʼņ.
Kõrgelt kukub maha. Kuordõst sadāb mǭʼzõ.
2. iʼldist
♦ Näitelaused:
Rahvas hindas neid kõrgelt. Roʼv arriz iʼļ nänt iʼldist.
♦ Fraasid ja väljendid:
kõrgelt hinnata – iʼldist arrõ

taevas <s> tōvaz
♦ Näitelaused:
Didžā vaatab taevasse. Didžā vaņțlõb touvõzõ.
Seda ei ole, et inimene taeva saab. Seļļizt äʼb ūo, ku rištīng touvõ sǭb.
Ta tunneb end nagu seitsmendas taevas. Ta tūndõb ēņtšta nemē seismis touvõs.
♦ Fraasid ja väljendid:
kedagi taevani ülistada [~ tõsta] – mingizt touvõz nustõ;
nagu taevast alla kukkunud – nemē touvõst mǭʼzõ saʼddõn;
lageda taeva alla ~ lageda taeva all – laʼgdõ touvõ alā ~ laʼgdõ touvõ allõ

vaadata <v> vaņțlõ
♦ Näitelaused:
Miks sa vaatad tagasi? Mikš sa vaņțlõd tāʼgiž?
Vaata silmadega, ära kõike haara kätega! Vaņțlõ sīlmadõks, alā tikkiž akkõ kädūdõks!
Ta vaatab minule peast jalgadeni, ülevalt alla; väike vaatab alt üles. Ta vaņțlõb miʼn pǟlõ pǟstõ jālgad sǭņõ, ildõst mǭʼzõ; piški vaņtlõb aldõst iʼlzõ.
Ta vaatab minu peale nii, et üldse silmi ei keera ära. Ta miʼn pǟl neʼi vaņțlõb, ku ta mit siļmi äʼb kīer jarā.
♦ Fraasid ja väljendid:
altkulmu vaadata – aʼlmõl gulmõ vaņțlõ;
uuesti läbi vaadata – ūd pǟl leʼbbõ vaņțlõ;
vesise suuga vaadata – vežīz sūkõks vaņțlõ;
viltu, kõõrdi vaadata – vändi vaņtlõ;
ümber vaadata – immõr vaņțlõ