Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

tulla <v>
1. tūlda
♦ Näitelaused:
Sa tuled nagu varas öösel. Sa tulād neʼiku salāj īezõ.
Tulge, neiud, vaatama! Tulgid, neitsõd, vaņțlõmõ!
Ta tuli välja tuule kätte. Ta tuʼļ ulzõ tūlõ.
Ära tule mu silma alla! Alā tuʼl miʼn sīlma alā!
Ta tuli mulle nagu koorem kaela. Ta tuʼļ miʼnnõn neʼiku viedām kaʼggõlõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
randa tulla – aʼigõ tūlda;
tagasi tulla – tāʼgiž tūlda;
vastu tulla – vastõ tūlda;
ette tulla – jeʼddõ tūlda
2. tūlda
♦ Näitelaused:
Hammas tuleb lahti ja tuleb välja. Āmbaz tulāb vāldiņ ja tulāb ulzõ.
Uks tuleb lahti. Ukš tulāb vāldiņ.
3. vaja olla lǟʼdõ
♦ Näitelaused:
Neil tuli palju pead murda Näntõn lekš pǟgiņ pǟdõ murdõ.
Mul ei tulnud seda teha. Miʼnnõn iʼz lǟʼ siedā tīʼedõ.
Sul ei tule abielu rikkuda. Siʼnnõn äʼb lǟʼ rikkõ aʼbjelāmiz.
♦ Fraasid ja väljendid:
tuleb hoida kõrvale – lǟʼb vȯidõ kilgõ;
tuleks minna – lǟʼks lǟʼdõ
4. saada līdõ
♦ Näitelaused:
Riie tuleb punane, seda värvitakse värviga punaseks. Ǭʼrõn līb puʼnni, tǟnda rǭviņtõb vermkõks punīzõks.
Lehm tuleb lüpsma. Nīʼemõ līb lipšāb.
Sellest ei tule midagi. Sīest midāgõst äʼb lī.
Mul tuleb minek. Miʼnnõn līb lēʼmizt.