Eesti-mari sõnaraamat sisaldab umbes 10 000 eesti märksõna. Sõnavaliku aluseks on 2014. aastal valminud eesti keele põhisõnavara sõnastiku märksõnastik (umbes 5000 sagedasemat eesti keele sõna). Sõnaartiklite põhjana on sõnaraamatus kasutatud Eesti Keele Instituudis välja töötatud eesti-X sõnastikupõhja, millest valiti lisaks põhisõnavara sõnastikus leiduvatele märksõnadele välja muid olulisemaid sõnu ja sõnaühendeid. Sõnavalik on mõnevõrra ebaühtlane, sest esialgu oli plaanis koostada suurema märksõnade arvuga sõnastik. Näidete allikas on põhiliselt eesti keele seletav sõnaraamat, kuid toimetaja on vajadusel neid näiteid muutnud või uusi näiteid lisanud.
Mari keelel on kaks kirjakeelt: niidumari ja mäemari. Käesolev sõnaraamat sisaldab ainult niidumari kirjakeele vasteid. Niidumari tõlkevastete leidmine oli raskendatud, sest mari keele kohta ei ole piisaval määral ja piisava mahuga normatiivseid sõnaraamatuid välja antud ning mitmete valdkondade terminoloogia on arendamata. Samuti kasutatakse tänapäevases niidumari keeles väga palju toorlaene vene või inglise keelest. Mari keele kasutusala kitseneb pidevalt ja keele teadlik arendamine on hädavajalik.
Sõnaraamatus on kasutatud ka keeleuuenduslikke sõnu, mis on eri määral igapäevases kasutuses. Samas on esitatud ka nende seni kasutatav vene keelest pärit vaste, nt sõna valitsus 2. tähendus. Keeleuuenduslikke sõnu ei ole eraldi märgistatud.
Sõnaraamatus on püütud vältida murdesõnu ning järgida niidumari kirjakeele normi. Siiski on ka kirjakeeles eri murretest pärit sünonüüme ning ühe ja sama objekti, näiteks taime või looma nimetamiseks kasutatakse tänapäeva niidumari kirjakeeles tihti mitut sõna. Autorid on püüdnud fikseerida sõnaraamatus kirjakeeles kasutatavaid tõlkevasteid.
Sõnaartikli põhiosad on:
eesti märksõna ja seda iseloomustavad andmed
märksõna tähendused (mitmetähenduslikel sõnadel)
mari vasted märksõnale
märksõna kasutusnäited koos mari tõlgetega
märksõna liitsõnanäited koos mari tõlgetega
Eesti märksõna on esitatud artikli alguses ja on esile tõstetud paksu musta kirjaga. Märksõnaks võib olla sõna algvorm (nt aadress, tulema, eile), sõnaühend (nt aru saama) või lühend (nt WC).
Märksõnale on lisatud grammatiline iseloomustus: sõnaliik ja muutuva sõna kõik põhivormid. Grammatiline iseloomustus on noolsulgudes harilikus kirjas. Põhivormides on tähistatud välde (märk '), ebaregulaarne rõhk (märk `) ning tüve ja muutevormi tunnuse piir (märgid [ ja /). Liitsõna puhul antakse ainult viimase komponendi vormid, mille ees on märk +. Sõnaliike võib mitmetähendusliku märksõna järel olla antud mitu, konkreetse tähenduse sõnaliik esitatakse ka tähendusnumbri järel (nt noor). Kui sõna saab käänata või pöörata kahtmoodi, siis antakse mõlemad variandid (nt muuseum, mõis, sulgema). Variandiks võib olla ka muutumatu sõna (nt aga). Põhivormidele järgneb muutkonna number õigekeelsussõnaraamatus ja vastav hüperlink.
Märksõna tähendusi eristatakse mitmel viisil:
a) homonüümid vormistatakse eraldi artiklitena, eristajaks on ülaindeks, nt kurk1 ja kurk2;
b) mitmetähenduslike märksõnade tähendusi eristatakse araabia numbritega, nt päike;
c) väiksemaid tähenduserinevusi eristatakse seletuste (nt abielluma) ja märgendite abil.
Seletus paikneb vahetult enne vasteid, on esitatud ümarsulgudes ja kursiivis, nt ajama. Seletuseks võib olla sünonüüm, üldisem määratlus vmt.
Märgendid (vt Märgendid ja lühendid) on esitatud kapiteelkirjas ja paiknevad enne seletust. Erialaterminid on varustatud vastava eriala märgendiga (aj, ehit, med). Stiilimärgendid osutavad stilistilisele allkeelele (kõnek, hlv). Sõna või sõnaühendi ülekantud tähendusele viitab märgend piltl. Erialamärgendid iseloomustavad nii eesti keelendit kui ka mari vasteid ja näidete tõlkeid.
Mari vasted on esitatud pärast märksõna grammatilist infot ja tähenduse iseloomustust – iga tähendusnumbri all eraldi. Vasted on esile tõstetud lilla värviga. Semantiliselt lähedaste vastete vahel on koma, kaugemaid vasteid eraldab semikoolon. Kui märksõnal või mõnel tema tähendusel otsene vaste puudub, tähistab seda koolon (:). Koolonile järgnevad kohe kasutusnäited (koos tõlgetega).
Mari tegusõnade puhul näidatakse nende kuuluvust vastavalt kas 1. pöördkonda noolsulgudes ainsuse 1. pöörde tunnusega -ам või -ям või 2. pöördkonda tunnusega -ем või -эм, mis liituvad verbi tüvele pärast infinitiivitunnuse -аш lahutamist. Kindla kõneviisi pöördelõppe võib näha siin.
Märksõnade mari vastetel on märgitud rõhku rõhulise vokaali poolpaksu kirjaga. Otsisuvandites võib lasta rõhku märkida ka allajoonitud rõhulise vokaaliga.
Eesti kasutusnäited iseloomustavad märksõna seoseid teiste sõnadega. Kasutusnäited on harilikus kirjas ja paiknevad pärast mari vasteid. Kasutusnäiteks võib olla (läbipaistva sisuga) liitsõna, sõnaühend, pikem fraas või terve lause.
Igale näitele või selle eri tähendusele antakse mari tõlked (eristatud tumepunase värviga), millele on lisatud valikuliselt rektsioon (harilikult sõnade кӧ ’kes’ ja мо ’mis’ abil, nt olenema) ja stiilimärgend.
Eesti liitsõnanäited. Artikli lõpus (pärast tähendusnumbreid) on eraldi osana esitatud valik liitsõnu, mis ei esine omaette märksõnana. Antud on liitsõnade esikomponendid (märksõna algvorm või mõni muu vorm), millele järgnevad liitsõnanäited koos mari tõlgetega, nt laud.
Viited võivad olla sisulised või grammatilised. Sisuliste viidete puhul kasutatakse viitelühendeid (vt, vt ka, vrd). Sisulised viited juhatavad teise artiklisse, kus on info variantse sõna kohta (nt laplane vrd saam). Grammatilistes viidetes kasutatakse viitenoolt →. See juhatab erikujulise muutevormi juurest algvormi juurde (nt alates → algama, juuksed → juus).
Märgendid näitavad:
eriala, nt bot, tehn
sotsiaalset allkeelt, nt lastek
tähenduse ülekantust, nt piltl
hinnangulist värvingut, nt halv, nalj
stiilitasandit, nt kõnek, madalk
sõnaliiki, nt adj
grammatilist vormi, nt pl, gen
| < > | grammatilised andmed |
| ' | III välde |
| ` | ebaregulaarne rõhk |
| & | paralleelvormide vahel (grammatilises infos) |
| + | liitsõnapiir |
| { } | rektsiooniküsimus(ed) |
| → | grammatiline viide |
Sõnastikus on järgitud mari keele kirjutamisel kõige uuemat niidumari õigekirjasõnaraamatut:
Lisaks on kasutatud mitmeid teisi sõnaraamatuid:
a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y)
Sulgudes on võõrtähed, mida kasutatakse ainult võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamisel.
а б в г д е ё ж з и й к л м н ҥ о ӧ п р с т у ӱ ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я