[MARI] Eesti-mari sõnaraamat

tapma <t'ap[ma t'app[a tapa[b tape[tud, t'app[is t'ap[ke 35 v>
1. (elu võtma, surmama) пушташ <-ам>, илышым кӱрлаш <-ам>; (koduloomi) шӱшкылаш <-ам>
ta tapeti noaga тудым кӱзӧ дене пуштыныт
tappis ise enese шкенжым шке пуштын
kütt tappis ilvese kahe lasuga сонарзе шурмаҥшым кок гана лӱйымӧ дене пушто
ussi ei saanud jätta tapmata кишкым пушташ кӱлын
pühadeks tapsime sea пайремлан сӧснам шӱшкылна
nikotiin tapab pikkamööda никотин жап эртыме дене пуштеш
lihaks tapetud loom шыллан шӱшкылмӧ вольык
2. (füüsiliselt v vaimselt laostama, üleliia väsitama, kurnama, piinama) нойыктараш <-ем>
3. piltl (hävitama, lämmatama, summutama, kustutama) пытараш <-ем>