[MES] Mulgi sõnastik

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

jut´t1 <juti, jutti>
1. jutt, joon, triip, kriips pikka jutti kör´t pikitriibuline seelik; puha üits suu jut´t, siit akkas Karksist pääle, lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit hakkab Karksist peale ja läheb ikka Tõrva poole
2. hoop, löök andsi obesele paar ääd jutti kül´ge müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külge
3. hoog, kiirus ärä enne ärä minnä, lääme jutige üten ära enne ära mine, lähme (kohe varsti) ühe hooga koos

jää <jää, jääd> külmunud vesi, jää ujuje ~ vallaline jää lahtine jää

.kahkume <.kahkude, .kahku>
1. kuivama, tahenema pesu olli peris kenäst vällän är kahkunu pesu oli päris kenasti väljas ära tahenenud
2. natuke külmuma; hanguma sül´t om juba ärä kahkunu sült on juba ära hangunud; om vähä jääd pääle kahkunu on natuke jääd peale külmunud

kahmetu <kahmetu, kahmetut> Trv
1. kahvatu tal ei ole jume enämb, kahmetu näoga tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga
2. kohmetu; rumal oh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust

kanaarjak ~ kana-arik <kanaarjaku ~ kanaariku, kanaarjakut ~ kanaarikut> kanarbik kanaarjakist saab ääd punast värmi kanarbikust saab head punast värvi

kõva <kõva, kõva ~ kõvat>
1. kõva kaits kõvat kivi ääd jahu ei tii kaks kõva kivi head jahu ei tee
2. range, karm, kindel ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks)

küüd´s <küüdse, küüst> küüs märdi küüdse külmeteve mardi küüned külmetavad; kivisammelt es kästä kista, küüdse ranna lääv üles kivisammalt ei lubatud kiskuda, küüne ääred lähevad üles

lahuteme <lahute, lahude>
1. laiali või lahku ajama, laotama kätege kakuti ja sis lahutedi villu kate kepige kätega katkuti ja siis lahutati villu kahe kepiga; ilm lahutep, pilve lääve lahku ilm lahutab, pilved lähevad laiali
2. lahku viima, eraldama, lahutama sii mitu naist är pidänu, mitmege lahuten joba see (on) mitu naist ära pidanud, mitmega lahutanud juba; lahute na ärä, mis na kakleve! eralda nad ära, mis nad kaklevad!
3. lahedamaks, rõõmsamaks muutma mia lää miild lahuteme pidukse pääle, kodun jäät ju tuimas kah mina lähen peole meelt lahutama, kodus jääd ju tuimaks ka

laristeje ~ laristei <laristeje, laristejet> laristaja, raiskaja laristejest tüdrikust es saa ääd pernaist laristajast tüdrukust ei saanud head perenaist

naps2 <napsu, .napsu> löök nagu ma üte napsu panni, nõnda läits maha nagu ma ühe löögi panin (st andsin), nii läks maha (st kukkus maha); ma talle üte napsu andse vastu pääd ma talle ühe löögi andsin vastu pead

närmendeme ~ närmenteme <närmente, närmende> narmendama kördi veere joba närmendive seeliku ääred juba narmendasid

paluk <palugu ~ paluku, palukut> pohl palukist saap ääd kuuki pohladest saab head kooki

pähn <pähnä, .pähnä> Hel pärn pähnä äitsnist saap ääd tiid tetä pärnaõitest saab head teed teha

pää <pää, pääd> pea pääge tules mõtelte peaga tuleks mõelda

raad´2 <raadi, .raadi> praad külän pakuti ääd raadi külas pakuti head praadi

reibenk <reibengi, rei.benki> treipink ta tei reibengi man ääd tüüd ta tegi treipingiga head tööd

.ringel <.ringle, .ringelt> kringel ta mõist ääd ringelt küdsäte ta oskab head kringlit küpsetada

.suuv´me <.suuvi, soovi> soovima mia suuvse tal ääd ma soovisin talle head

.süitme <.süitä, süidä>
1. sügama, kratsima laits akaś pääd süitme laps hakkas pead kratsima
2. sügelema sel´g süidäs selg sügeles vt süütme

.süümä ~ .süüme <süvvä, süü> sööma latse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat

.taigen <.taigne, .taigent>
1. tainas ta mõist ääd taigent tetä ta oskas head tainast teha
2. taigmari, mage sõstar Krk, Hls

vaher <.vahtre, vahert> vaher vahtrest saap ääd mahla vahtrast saab head mahla

ää <ää, ääd ~ äät> hea, tore, korralik sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga