[MES] Mulgi sõnastik

arukõrd aruharva sii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on aruharva, et tal jututuju on

ianes iganes sa kirjudet selle üles, mis ma ianes kõnele sa kirjutad selle üles, mis ma iganes räägin

kateksi ~ katekeste kahekesi kateksi om ää kõndi kahekesi on hea kõndida

.kulleme <.kullede, .kulle ~ kulle> kuulama kulles kuulab; kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku sa-i kulle kui sa ei kuula; kullege ~ kulleke temä käsku! kuulake tema käsku!; kullege ma kõnele teil üte ennemuśtetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu!

kurat´ <kuradi ~ kurati, kuratit>
1. kurat kuratil kuradile
2. kirumis- ja vandesõna muidu sõna järgi ei kõnele kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi

kõne <kõne, kõne ~ kõnet>
1. rääkimine, kõnelus, vestlus, jutt kiket kõnet ei massa usku ja kiket ei massa kõnelte iga juttu ei tasu uskuda ja kõike ei tasu rääkida
2. kõnelemisviis, kõnemaneer, hääl ämm ei ole mitte kuulu, meante minie kõne om ämm ei olnud kuulnud, milline minia hääl on
3. avalik esinemine, kõne sõs tege ta lavva rahval kõnet siis peab ta lauarahvale (st külalistele) kõnet
4. keel, keelekasutus egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel

kõneleme <kõnelte, kõnele> rääkima, kõnelema kõneli rääkisin; kõnelnu kõnelnud; kõnelt kõneldud; kõnelts räägitakse; kõneles tõelikut juttu räägib tõsist juttu; ma kõnele sul üte kohtutüki vällä ma räägin sulle ühe loo kohtust

.kõssame <kõssate, .kõssa> häält tegema, lausuma; välja tegema ta es kõssa kedäki ta ei lausunud midagi; kõnele või ole kõnelemede, temä ei kõssagi räägi või ära räägi, tema ei tee väljagi

.kändlik <.kändliku, .kändlikku> kännuline, kände täis nii lagendiku om kändliku need lagendikud on kände täis vt kandlik

äbisteme <äbiste, äbiste> häbistama temät äbistide ta oma jutu ja kõne peräst teda häbistati ta oma jutu ja kõne pärast