[MES] Mulgi sõnastik

ale <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamega ma näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinud sii om siande ale väŕm see on selline kahvatu värv

kalbus2 <kalbuse, kalbust> kaltsakas Krk, Trv ärä sa ninda kalbuse muudu küll mine, pane iki tervepe rõõva sel´gä ära sa nii kaltsaka moodi küll mine, pane ikka tervemad riided selga

kavene <kavetse, kavest> Krk kauge miul om kavene minnä mul on kauge minna; naa om üte kavetse, mine sinna või teisse paika nad on ühekaugused, mine sinna või teise paika (pole vahet)

.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

koma2 <koma, koma> komberdis Trv siante koma, ei käi iluste selline komberdis, ei käi ilusti

konditeme <kondite, kondide> Pst
1. nülgima mine kondite ne lamba ärä! mine nüli need lambad ära!
2. karmilt kohtlema vana soldati konditedi ärä, anti tappa vanu sõdureid koheldi karmilt, anti peksa

kottel ~ kottal
1. kohas, kohta miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine pane loomad ära ketti, pane nad teise kohta
2. juures, juurde, lähedal(e) Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära; jäie mede kottel ~ kottal kurtme jäi meie juurde seisma

kuidagi ~ kudagi kuidagi, mingil viisil sii om siande, nu, ma ei mõista kuidagi ütelte nõnda see on selline, noh, ma ei oska kuidagi öelda niimoodi

kumaki <kumaki ~ kumagi, kumakit> kumbki kumbakide mõlemate, kumbagi; neist ei saa kumakist siia tulijet neist ei saa kummastki siia tulijat; mine kumbat tahtet tiid müüda, kumbakide päält sa ei essü ärä mine kumba teed mööda tahad, kummagi pealt sa ei eksi ära

kõne <kõne, kõne ~ kõnet>
1. rääkimine, kõnelus, vestlus, jutt kiket kõnet ei massa usku ja kiket ei massa kõnelte iga juttu ei tasu uskuda ja kõike ei tasu rääkida
2. kõnelemisviis, kõnemaneer, hääl ämm ei ole mitte kuulu, meante minie kõne om ämm ei olnud kuulnud, milline minia hääl on
3. avalik esinemine, kõne sõs tege ta lavva rahval kõnet siis peab ta lauarahvale (st külalistele) kõnet
4. keel, keelekasutus egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel

liugents <liugentsi, liugentsit> kehv, hõre vili sii om siande liugents see on selline hõre vili

omalugu Krk salaja, omasoodu ma näi kõrvast esi omalugu ma nägin kõrvalt ise salaja; mine sa omalugu, et kennigi ei kuule mine sa salaja, et keegi ei kuule

.pakme1 <pakku, paku> pakkuma paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju

.rot´sme <.rotsi, rotsi>
1. rikkuma, kõlbmatuks tegema mea ei taha ende rõõvit ärä rotsi ma ei taha enda rõivaid ära rikkuda
2. trotsima, vältima mih sa rotsit! mida sa trotsid!
3. rikkuma, häbisse viima Liine olli siante tüdrik, egä ta ennäst poistel rotsi küll es lase Liine oli selline tüdruk, ega ta ennast poistel häbistada küll ei lasknud

tinger´t <tingerdi, tingertit> tippija, väikeste sammudega astuv loom miul olli ka siante tinger´t obene mul oli ka selline tippiv hobune

ulbak <ulbaku ~ ulbagu, ulbakut>
1. ulakas, kergemeelne, vallatu tal olli ulbagu latse tal olid ulakad lapsed vt ul´lak
2. ulakus, üleannetus siante ulbak ei kõlba selline üleannetus ei sobi

vastikas <vastikase, vastikast> Trv vastuhakkaja ta olli siande vastikas inime ta oli selline vastuhakkaja inimene

väga ~ väega ~ väiga väga nu egä ta nüid väiga paks, aga ta siande tugev no, ega ta nüüd väga paks (ole), aga ta (on) selline tugev; seantsit sõnu olli väega pal'lu selliseid sõnu oli väga palju

ädine <ädise ~ äditse, ädist> Hls, Krk hädine, haiglane ta olli aastit siande ädine ta oli aastaid selline haiglane

ümmärik ~ ümärik <üm(m)ärigu, üm(m)ärikut> ümar, ümmargune, ümarik ta olli siande ümmärik ~ ümärik ta oli selline ümarik; sis reis ta ilusit ümärikke laudu kolme jalage siis treis ta ilusaid ümmargusi kolme jalaga laudu

ürjätus <ürjätuse, ürjätust> Trv, Hel alustus, tulehakatus ei saa tuld palame, mine tuu ürjätust raasik! ei saa tuld põlema, mine too tulehakatust natuke! vt ürjäts