[MES] Mulgi sõnastik

amaleme <amalte, amale> rabelema, vigurdama, mürama, edvistama vasik amales juumisega vasikas rabeleb joomise juures; latse amaleve põhun lapsed müravad põhus

avar <avara ~ avare, avarat ~ avaret> ruumikas, lai, suur sääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

ehenpuul <ehenpoole, ehen.puule> eespool ehenpuul ollive latse eespool olid lapsed

.eh´tme <.ehti, ehi> ehtima, kaunistama latse eh´tku kuus ärä lapsed ehtigu kuusk ära

.engel <.engle ~ .engli, .englet ~ .engelt> ingel latse ollive ku tillukse engle lapsed olid kui tillukesed inglid vt .ingel

erevil ~ erevel ärkvel latse tõve peräst olli emä kikk sii üü erevil lapse haiguse pärast oli ema kogu öö ärkvel

imeme <imede, ime> imema kel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kellel jalad vigased, (neile) pannakse kaanid imema peale; tallek imes esi ilusti talleke imeb ise ilusti; miu latse im´meve kolm aastet minu lapsed imesid (rinda) kolm aastat

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls jagunema latse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

.juuskme <joosta, joose> jooksma juust joostud; latse juusksiv mõtsan lapsed jooksid metsas

.kandje <.kandje, .kandjet> rase ku sa latse kandje olet, siis jalage ei tohi eläjet lüvvä kui sa last kannad (st rase oled), siis ei tohi jalaga looma lüüa

.kiiame <kiiate, .kiia> vallatlema, mürama latse kiiave ussaian lapsed müravad õue peal

kiri <kirja ~ kirjä, .kirja ~ .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekst varepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster; kaunistus amel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid

kodupoolis ~ kodupooline <kodupoolitse, kodupoolist ~ kodupoolitset> kodupooline, kodus tehtud toit latse kütsetive kodupoolitses kuuk´e lapsed küpsetasid kodupooliseks kooke

kos´t <kosti, .kosti> kost, (toidu)moon, ülalpidamine latse om linnan kosti pääl lapsed on linnas kostil

kukeraatsu ~ kuke.raatsu upakile, kukerpalli latse pilluve kukeraatsu lapsed viskavad kukerpalli vt kuker.kuuti

kukeräädsik <kukeräädsiku, kuke.räädsikut> võrukael, vallatu laps nii latse olli tillikse kukeräädsiku need lapsed olid väiksed võrukaelad

kukkame <kukate, kukka> hüplema obene kukaś hobune jooksis hüpeldes; latse akasive kukkame lapsed hakkasid hüplema

kuni ~ kune <kuni ~ kune, kuni ~ kune>
1. vurrkann, ümmargune asi kuni tõmmats(e) nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist (keerlema); latse mängive kuni lapsed mängivad palli vt kuńa
2. käbi kuuse kuni kuusekäbi

kõhre <.kõhre, kõhret> kõhrkude, kõhr latse lutsive kõhret lapsed lutsutavad kõhre

kõhvitseme <kõhvitse, kõhvitse>
1. sügama latse om söödikin ja kõhvitseve ennast lastel on söödikud (nt kirbud) ja sügavad ennast
2. aega viitma, kohmitsema na kõhvitsev sääl, neil ei edene sii tüü nad kohmitsevad seal, neil ei edene see töö

kõruviisi kõrvuti latse olli koolipingin kõruviisi lapsed olid koolipingis kõrvuti

kähm <kähmä, .kähmä> Krk kobar, punt; tükk, tomp latse olliv kähmän lapsed olid kobaras koos

laits <latse, last> laps laits o kerge rada õp´me laps õpib kergesti; laits rüük´ kõttu laps karjub kõhuvalu pärast

.liikame <leegade ~ leegate, .liika>
1. leegitsema, leegiga põlema suur tule liik´ sääl mahan, küll liikas ja loitas suur tuleleek seal maas, küll leegitseb ja loidab
2. tugevasti valutama küll leegaś kikk sii aig küll valutas kogu see aeg
3. kiiresti jooksma; hulkuma, ulama latse liikave emale vastu lapsed jooksevad emale vastu; kun vähä pidu om, sa liikat sinna kus vähegi pidu on, sa lähed sinna hulkuma

lödisteme <lödiste, lödiste> toitu maha ajama, lodistama tillikse latse lödisteve lavva man väiksed lapsed lodistavad laua juures

.maadleme <maadelte ~ maadelde, .maadle> maadlema, mängima, hullama latse tahtsiv maadelte lapsed tahtsid hullata

magus <maguse ~ magusa, magust>
1. magus latse tahave magust lapsed tahavad magusat
2. mesi vanast es ütle mett kennigi, iki magus vanasti ei öelnud mett keegi, ikka magus (st öeldi mee asemel magus)

mann ~ manna <manna, .manna ~ mannat> manna manna pannas sekkä mannat pannakse sekka; latse putru keedets mannest lapse putru keedetakse mannadest (mannatangudest)

matsak <matsagu ~ matsaku, matsakut>
1. paks, matsakas nii latse olliv peris matsaku need lapsed olid päris matsakad
2. suur tükk kust sa said seantsit matsakit? kus sa said nii suuri tükke (liha)?

meisterdeme ~ meisterteme <meisterte, meisterde> meisterdama latse tahtsive linnupuuri meisterte lapsed tahtsid linnupuuri meisterdada

muller ~ mul´ler <.muldre ~ .mul´dre, mullert ~ mul´lert> mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär; tare seina alumine palk, mis kaeti mullavalliga sellest sai seinä veere mul´ler, kus latse lätsive keväditse päevä paistel mäńgme sellest sai seina ääre mulder, kuhu lapsed läksid kevadise päikse paistel mängima

mure <mure, muret> mure latse tõbi om emä jaos kige suuremp mure lapse haigus on ema jaoks kõige suurem mure

nõna <nõna, nõna ~ nõnat> nina latse nõnaalune leemeńds üttepuhku lapse ninaalune oli tihtipeale märg vt nina

padsin <padsine ~ padsina, padsint> padin latse tullive nigu padsin lapsed tulid nagu padin (st padinal)

paik2 <paiga, .paika> paik, lapp latse pükstel olliv paik paiga pääl lapse pükstel oli paik paiga peal

perän järel latse om kohe perän lapsed on kohe järel; nevä olli vaadige vett vedänu säält alt ende perän kelgu pääl nad olid vaadiga vett vedanud sealt alt enda järel kelgu peal

pudisteme <pudiste, pudiste> pudistama tillikse latse pudisteve lavva man väiksed lapsed pudistavad (toitu maha) laua juures

põli1 <põli ~ põlve, .põlve> põlv latse tahave kangest nänni põli pääl istu lapsed tahavad väga vanaema põlve peal istuda

põrss <.põrsse ~ .põrssa, põrsest ~ põrsast> põrsas latse ollive ku põrsse põhun lapsed olid nagu põrsad põhus

pühäbe ~ pühape <pühäbe ~ pühape, pühäbet ~ pühapet> pühapäev pühabe tuleve kikk latse kodu pühapäeval tulevad kõik lapsed koju

riusal Hel, Trv marraskil latse põli olli riusal lapse põlv oli marraskil

rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värske latse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima
2. petipiimast ja jahust sai rõõsa om ahjun saiad on ahjus; nu siast rõõska ei tii kennig mailma pääl ku miu onunaine tei no sellist saia ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi

rübinal Trv rabinal, tungeldes latse lätsive rübinel ussest vällä lapsed läksid tungeldes uksest välja

sosiseme <sosiste, sosise> Hls, Krk sosistama latse akasive ahjukurun sosiseme lapsed hakkasid ahjunurgas sosistama

.suime <.suiu, suiu>
1. sugema, harjama, kammima, siluma latse pää om vaja ärä suiu lapse pea on vaja ära kammida vt sugede
2. lina kupardama
3. ropsitud linadest linaharjaga takku eemaldamiseks sugema

sõõr1 <sõõri, .sõõri> ring latse seisive sõõrin lapsed seisid ringis

säbrun krussis latse juuse ollive säbrun lapse juuksed olid krussis

.süümä ~ .süüme <süvvä, süü> sööma latse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat

tahvel <.tahvle, tahvelt> plaat, tahvel vanast latse kirjutive tahvlide pääl vanasti lapsed kirjutasid tahvlite peale

ulbak <ulbaku ~ ulbagu, ulbakut>
1. ulakas, kergemeelne, vallatu tal olli ulbagu latse tal olid ulakad lapsed vt ul´lak
2. ulakus, üleannetus siante ulbak ei kõlba selline üleannetus ei sobi

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veer mine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres

.võõrgume <.võõrgude, .võõrgu> võõrduma latse om peris ärä võõrgunu lapsed on päris ära võõrdunud

õvve <õvve, .õvve> õu latse ollive õvven lapsed olid õues

ällüteme <ällüte, ällüde> hällitama, kiigutama suurembe latse panti iks vähämbit ällüteme suuremad lapsed pandi ikka väiksemaid hällitama

üten koos, ühes latse kasuve üten lapsed kasvavad koos