[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

alampest halvasti, viletsalt kehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täus kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

eläjes ~ eläje <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) luur´lupja andas eläjidel ~ elädel loomadele antakse kloorlupja; läits sia karjast eläde karja läks seakarjast loomakarja; aa eläje vällä! aja loomad välja!
2. elajas (halbu omadusi märkivalt) sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega vt eläjäs, eläjä

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitma kelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas

eläts ~ elätse <elätse, elätset> elatis, elutähtis asi mis sa tast nõnda kirut, ega ta mõni enge eläts ei oole! mis sa temast niimoodi kirud, ega ta mingi hinge elatis ei ole (st mingi elutähtis asi)

eläve <eläve, elävet> elav, elus miul ei ole elävet enge kodun minul ei ole kedagi kodus

.kandje <.kandje, .kandjet> rase ku sa latse kandje olet, siis jalage ei tohi eläjet lüvvä kui sa last kannad (st rase oled), siis ei tohi jalaga looma lüüa

keväteme <keväte, keväde> (kevadeks) kõhnaks või jõuetuks jääma mõni eläjes om kuri keväteme, egä keväde jääp kõhnas mõni loom on kerge kõhnuma, igaks kevadeks jääb kõhnaks

kore <kore, koret>
1. kare, krobeline koret einä eläjäs ei söö karedat heina loom ei söö
2. hõre, pude kore põhk, aga terä om vähä hõre põhk, aga teri on vähe

kurdu Hls, Krk tarvituseta, seisev, seisu, jõude kurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha (hoiuraha), seda ei kasuta keegi; kurdu võti tarvitusel mitteolev võti, varuvõti vt kurtav, kurtave, kurtje

kõhnateme <kõhnate, kõhnade> Krk kõhnuma, lahjuma nii eläje om kevädes nii kõhnaten need loomad on kevadeks nii kõhnaks jäänud

kär´k <kärgi, .kärki> kärp kär´k eläs urun, ta om seande pruuń kärp elab urus, ta on selline pruun

külälin ~ küläline <külälise, külälist> külaline külälise tuleve il´dä külalised tulevad hilja; ku kanga käär´mise või kudamise ürjätsen mõni küläline tulli, siss pidi sii vana usu järgi viil kava eläme kui kanga üleskäärimise või kudumise alguses mõni külaline tuli, siis pidi ta vana uskumuse järgi veel kaua elama

lihverts <lihvertsi, lihvertsit> liiderdaja Hls ken lihvakut elu eläve om lihvertsi kes kergemeelset elu elavad, on liiderdajad

mis ~ mih ~ mes <mike ~ mille, miket ~ midä> mis mih-na teeve? mis nad teevad?; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; minnest nemä olli? millest nad olid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pelläti selline koht oli, mida kardeti

moonuts ~ moonutus <moonutse ~ moonutuse, moonutset ~ moonutust> viirastus, hirmutis küll sii eläjes om iki moonuts! küll see loom on ikka hirmutis!

nirk ~ nürk <nirgi ~ nürgi, .nirki ~ .nürki> nirk nirk om mõtsa eläje nirk on metsloom

no no no kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate (st kuidas teil elu läheb)?

raud <ravva, .rauda>
1. raud, metall sõs oli seande suitav ravvast siis oli selline soetav (st sugemise vahend, linahari) rauast
2. püss ta tapś üte ravvage mitmit eläjit ta tappis ühe rauaga (st püssiga) mitu looma

.summa ühtekokku eläje om kikk summa minnu loomad on kõik ühtekokku läinud

.süütme3 <.süütä, söödä> söötma kikk eläje om vaja ärä süütä kõik loomad on vaja ära sööta

vananäin ~ vananän´n <vananänni, vana.nänni> vanaema miu vananän´n sis sääl ütel´, ui eluke mis sellel viga eläde! minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur