[MES] Mulgi sõnastik

eilä ~ eila eile nii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed

ida <ia, ida> idu rüä idase om punatse, tõiste ida om valge rukki idud on punased, teiste (viljade) idud on valged

iva ~ ivä <iva ~ ivä, iva ~ ivä>
1. viljatera tuum terä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba
2. toidupala, eine tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka iva ära!; ja neid olli küll, ken jõululaube öösi veskel tood magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja ivast ilma es ole ja neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks

kida <kia ~ kida, kida> kida, västrakonks, terav konksuke kida om nagla tõmbamises ja varre oidmises kida on naela tõmbamiseks ja varre hoidmiseks

kiha ~ kihä <kiha ~ kihä, kiha ~ kihä> keha õige laia maoge ja jämme kihage inime õige suure kõhu ja jämeda kehaga inimene

kipe ~ kibe <kipe ~ kibe, kipet ~ kibet> kibe, kiire kipesit kibedaid; kige kipep kõige kiirem

kisa1 <kisa, kisa> karjumine, hüüd, hõige; nutt sii tüü om nindagu vanatondi sia pügämine, pal´lu kisa, vähe villu see töö on nagu vanakuradi sea pügamine, palju kisa, vähe villu

kisa2 <kisa, kisa> kida, kisk konksi om kisa kül´len konksud on kida küljes

libe ~ lipe <lipe ~ lippe, libet ~ lipet> leeliseline vesi, puutuhaga keedetud vesi lippege mõst mõsu leeliselise veega pesti pesu

liha <liha, liha ~ lihat> liha liha om suitskumen liha on suitsumas; liha särveteme liha praadima; kus liha küdsäs, sääl rasu silgus kus liha küpseb, seal rasv tilgub

lina <lina, lina ~ linat> lina (taim) lina akkap kujume lina hakkab kuivama; lina saa ma kakku lina saan ma katkuda; lina tulev libeves raatsi ja valmi köütä linad tuleb libedaks raatsida ja valmis siduda

lipen ~ lipe <.lipne ~ .lipme, lipent> lible, helves; leheke, seemnetiivake mõni sireli äidsen om viie lipnege mõni sireliõis on viie lehekesega

mea ~ mia ~ ma <miu ~ mu, miut ~ mut> mina mea ei oles lännu mina ei oleks läinud; ma ole like ma olen märg

nina <nina, nina ~ ninat> nina temä taht nina püstü aia tema tahab nina püsti ajada (st on uhke) vt nõna

rida <rea ~ ria, rida> rida pańti lina sedäsi maha, üits rida sedäsi, tõine sedäsi, nagu üits nel´läkandilin tük´k pandi lina sedasi maha, üks rida sedasi, teine sedasi, nagu üks neljakandiline tükk

riha <riha, riha ~ rihat> reha eina tegemisel om kige paremp iki puust riha heina tegemisel on kõige parem ikka puust reha

sea ~ sia ~ sa <siu ~ su, siut ~ sut> sina siut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta

siga <sia, siga> siga sia kaeti sügüse poole är süütä, ku ilma alle lämmempe olliv sead püüti sügiseks ära nuumata, kui ilmad alles soojemad olid

siia ~ siiä siia olli nelikümmend kaits aastat vana ku mea siiä tulli olin nelikümmend kaks aastat vana, kui ma siia tulin; kuule Juku sinä ärä tulla siiä! kuule, Juku, ära sina tule siia!

tiba <tiba, tiba> tila sii olli tibage kann see oli tilaga kann vt tibi

viga <vea, viga> häda, viga es ole viga kedäki ei olnud viga midagi

.õlpa ~ .õlpu <(mitm) õlbaste, .õlpit ~ .õlpid> kaelkoogud õlbastege om ää lättest vett tuvva kaelkookudega on hea kaevust vett tuua