[MES] Mulgi sõnastik

ajage
1. aeglane temä om ajage inimene ta on aeglane inimene
2. aeglaselt, pikkamööda keträ ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra

arime <aride, ari>
1. põldu harima ta lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet
2. kasima, kohendama rumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!

inime ~ inimen ~ inimine <inimese ~ inimise, inimest ~ inimist> inimene inimisi inimesi; inimestede inimesteta; inimen õpip senigu ta eläp ja rumal surep iki viil ärä inimene õpib kuni elab ja rumalana sureb ikka veel ära

.julge <.julge, .julget> julge, kartmatu, kindel julgide julgete; julgit julgeid; julge inimene, aa või undige pureleme julge inimene, aja või hundiga purelema

ka2 kas ka ilm sadame lä? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vana moodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?

kaval ~ kavval´ <kavale ~ kavala, kavalet ~ kavalt> kaval üits petje ja kaval inimene, pet´s saladuse vällä kavalusega üks petja ja kaval inimene, pettis saladuse välja kavalusega; ta om kavval´ ku madu tõist petme Hel ta on kaval kui madu teist petma

.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

kiha ~ kihä <kiha ~ kihä, kiha ~ kihä> keha õige laia maoge ja jämme kihage inime õige suure kõhu ja jämeda kehaga inimene

.kohmur <.kohmuri, .kohmurit ~ .kohmurt>
1. omakasupüüdlik inimene kohmur - kes kigelt puult kokku kohmerts kohmur - (see,) kes igalt poolt kokku ahnitseb
2. halva inimese kohta ma seante kohmur küll ei ole ku temä om selline inimene ma küll ei ole, kui tema on

kojo ~ koju <kojo ~ koju, kojo ~ koju>
1. väline vorm, kujutis laits om oma isa kojo laps on oma isa kuju
2. kõhnaks jäänud inimene või loom vana inimene om ku koju jäänu ärade vana inimene on ära kõhnaks jäänud

.kõikme <.kõiku, kõigu>
1. kõikuma sild kõiki jalge all sild kõikus jalge all
2. ebalema, kõhklema sii kõigus oma tegude ja mõtetege see (inimene) on ebalev oma tegude ja mõtetega

kõngerteme <kõngerte, kõngerde> Hls, Krk komberdama, lonkama vana inimese kõngerteve ja kõngerteve a edesi ei läe vanad inimesed komberdavad ja komberdavad, aga edasi ei lähe

larta <larta, lartat>
1. lobiseja, tagarääkija larta inime, muud ei tii ku üttepuhku kõneles lobiseja inimene, muud ei tee, kui ühtelugu räägib
2. lohakas larta inimen, laristes vii maha, ei ari ärä mitte lohakas inimene, ajas vee maha, ei hari (st kuivata) ära mitte

lobur <loburi, loburit>
1. rumal korratu inimene ta om üits lobur Krk ta on üks rumal korratu inimene
2. vana kraam ma os võinu nii loburi puha kokku visate Krk ma oleks võinud selle vana kraami kõik kokku visata

logas´k <logaski, logaskit> vedeleja, laiskleja küll om logaśk inime küll on laiskleja inimene

lohvak1 <lohvagu ~ lohvaku, lohvakut> ropp, must inimene sii om üits lohvak inime see on üks ropp ja must inimene

longer´ts <longertsi, longertsit> laisk, lohakas inimene om iki longer´ts küll! on ikka laisk inimene küll!

lupar´t ~ lupard <luparti ~ lupardi, lupartit>
1. kalts, räbal sii lupar´t om lavva nühkmise jaos see kalts on laua pühkimise jaoks
2. närune inimene lupar´t, sellest asja ei saa närune inimene, temast asja ei saa

lõbus <lõbuse, lõbust> rõõmus, lõbus, heatujuline temä om lõbuse jutuge ta on lõbusa jutuga; äśte lahke ja lõbus inime väga lahke ja heatujuline inimene

mumm <mummu ~ mummi, .mummu ~ .mummi>
1. täi ole illisti, mummu pähän, ma suiu pää ärä latsel ole vagusi, täid peas, ma soen pea ära lapsel
2. olend laste hirmutamiseks, koll ku lastel mummu tetti sõs tõmmati rät´t ette torka kui lastele kolli tehti, siis tõmmati rätt ette torru
3. tumm, tuim inimene mõni inime om tuim, puine ei mõista kõnelde kui mumm mõni inimene on tuim, puine, ei oska kõnelda, justkui tumm

poker´t <pokerdi, pokertit> Krk lohakas ta olli seante poker´t ta oli selline lohakas (inimene)

raktilin ~ raktiline <raktilise, raktilist> praktiline ta olli raktilise meelege inime ta oli praktilise meelega inimene

rikas <rikka, rikast> jõukas, rikas nii rikkebe inimese es ole oma poige tahten mitti soldatis saata need rikkamad inimesed ei olnud tahtnud oma poegi mitte soldatiks saata (st sõjaväkke anda)

segäne <segätse, segäst> hull, segane aga vat mõni inimene läp vanaduseg segätses, nu sii läits ka segätses aga, vaata, mõni inimene läheb vanadusega hulluks, no tema läks ka segaseks

sureme <surra, sure> surema inime surri, a luum kuuli inimene suri, aga loom koolis

suurest ~ suuresti ~ suureste suuresti, enamasti sii om suureste inimese ende tetä, kudas elu lääp see on suuresti inimese enda teha, kuidas elu läheb

sõna <sõna, sõna ~ sõnat> sõna, sõnavõtt ikki seantsit sõnu olli vägä pal'lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud

tark <targa, .tarka> tark, kaval, nutikas Vanapagan om nüid seante, et tark inimene võib ta üle pettä Vanapagan on selline, et kaval inimene võib ta üle kavaldada

vastikas <vastikase, vastikast> Trv vastuhakkaja ta olli siande vastikas inime ta oli selline vastuhakkaja inimene

.võime <võide, või> tohtima; suutma, võima nii võisiv ka inimest ärä murda need võisid ka inimese ära murda; sääntse koolitüdruku või mis na võisiv olla sellised koolitüdrukud või mis nad võisid olla